BLOGI | Zelenskõi: Ukraina võttis initsiatiivi Mustal merel ja sundis Venemaa mereväge tagasi tõmbuma

Blogi jätkub siin:

Putinit ootab ees uus sõjakuriteo süüdistus, kuna tõendid näitavad, et Ukraina näljutamine oli ette planeeritud, teatab Independent.

Rahvusvaheline advokaadibüroo Global Rights Compliance tegeleb sellega. GRC leidis tõendeid selle kohta, et 2021. aasta detsembris ostis Venemaa kolm tohutut 170-meetrist viljakandjat, et meritsi vilja eksportida. Samuti algas okupatsiooni esimesel nädalal vilja väljavedu okupeeritud aladelt. Eksporditi kohati kuni 12 000 tonni päevas.

Vilja ekspordiks valmistumise märke on teisigi.

Kui suudetakse tõestada, et see oli plaan, kantakse Putin taas Ukraina plaanitud näljutamise tõttu rahvusvahelist tagaotsitavate nimekirja.

Endine Venemaa õhujõudude komandör kindral Sviridov ja tema abikaasa surid Venemaal Stavropoli oblastis Andžijevski külas gaasimürgitusse. Gaasitöötajad tegid küll mõõtmised, kuid ei leidnud majasisesest õhust kahjulike ainete lubatud kontsentratsiooni ületamist, seega tundub jutt kummaline.

Nii leiavad Ukraina kaitsjate läbi lõpu Vene droonid.

Venemaa hoogustab ebaseaduslikku abortide mahasurumist – see on riigis enneolematu alates 1917. aastast.

2022. aasta sündimuse langus (aastakümnete halvim) on ilmselgelt rohkem kui miski muu põhjustatud Putini valikusõjast Ukrainas.

Enamik venelasi on liiga vaesed, et lapsi saada.

Lääne ametnike sõnul võib Ukraina võimu all oleva Avdiivka linna pärast peetud jõhkras lahingus hukkuda kuni 1000 venelast päevas.

Ametnike sõnul kujutab see arv pigem numbrite tippu ja võib lahingu kulgemise järgi olla lähemal 500-le.

Ukraina edeneb aeglasemal ja tahtlikumal viisil, samas kui Venemaal on üsna hea meel inimesi lihtsalt suruda.

„Ukraina poolel on hukkunuid suhteliselt vähe,“ ütlesid nad. „Oluliselt [vähem], kui me näeme Venemaa poolel. Üldiselt ei kasuta kumbki pool teise ees eeliseid, sest liinil on liikumine üsna piiratud“, lisasid nad.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas täna, et Vene väed lähenevad Avdijivka koksi- ja keemiatehasele, mis on üks suurimaid selliseid rajatisi Euroopas. Nad lisasid, et Moskva üritab peaaegu kindlasti näpistada, et Avdiivka ümber piirata.

Selle asukoha üle on vaieldud peaaegu kümme aastat ja sellel on Venemaale poliitiline tähtsus, arvestades selle lähedust Donetski linnale. Ennustatakse, et Vene väed kannavad tõenäoliselt märkimisväärseid isikkoosseisu kaotusi, kui nad üritavad rajatist rünnata.

Venemaa on Ukraina sõjas kaotanud hukkunute ja haavatutena 300 000–400 000 inimest ning Avdijivka kõige raskemates lahingutes kaotab Lääne ametnike andmetel elu 500–1000 inimest päevas.

Anonüümseks jääda soovinud ametnike sõnul on Ukraina vastupealetung Zaporižžja rindel sisuliselt kulmineerunud.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina haaras Mustal merel Venemaalt initsiatiivi ja sundis Moskva merelaevastikku tõmbuma tagasi mere idaosas.

„Esimest korda maailmas hakkas Mustal merel tegutsema mereväe droonide laevastik – Ukraina laevastik,“ kirjutas Zelenskõi Telegramis.

„Samuti tahaksin märkida, et praegu – meie tegevuse ühe peamise tulemusena – ei suuda Venemaa kasutada Musta merd hüppelauana teiste maailma piirkondade destabiliseerimiseks.“

Ukraina neljajalgsed sapöörid aitavad otsida Harkivi piirkonnas vaenlase lõhkekehi.

Kuus Belgia lambakoera on kuu aja jooksul piirkonnast kätte saanud kolm tosinat lõhkekeha.

Koerad kuulevad isegi neid miine, mida spetsiaalsed tehnilised seadmed ei näe.

Venelased maskeerisid tanki prügihunnikuks, aga sellest polnud kasu.

Euroopa Komisjon hoiatas Poola valitsust, et ta peab astuma samme, et lõpetada Poola veokijuhtide blokaad Ukraina piiril, teatas RMF24 16. novembril.

Šveits lubas toetada eritribunali loomist, mis tegeleks Venemaa agressioonikuritegudega Ukraina vastu. „Šveits on kindlalt veendunud, et agressioon Ukraina vastu ei tohi jääda karistamata,“ teatas Šveitsi välisministeerium.

Ministeeriumi avalduse kohaselt on algatust toetanud 38 riiki, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Norra, Guatemala, Jaapan ja Kanada.

Šveits liitus neljapäeval Berliinis toimunud kohtumisel ametlikult algatuse tuumikrühmaga.

Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis hukkus Venemaa tulistamise käigus vähemalt üks inimene ja sai viga kaks inimest, ütles kohalik kuberner Oleksandr Prokudin neljapäeval.

„Vaenlase tuli kahjustas elumaju ja toidupoodi. Samuti hävitati kriitilise infrastruktuuri rajatis,“ ütles Prokudin sõnumsiderakenduses Telegram.

Vene väed jätsid Hersoni ja Dnepri jõe läänekalda piirkonnas maha eelmise aasta lõpus, kuid nüüd tulistavad neid piirkondi regulaarselt idakalda positsioonidelt.

Euroopa Liit plaanib Venemaale uusi sanktsioone, sealhulgas Dmitri Medvedevi poja vastu

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kehtestada Moskva-vastaste sanktsioonide 12. voor, mis hõlmab piiranguid paljudele isikutele, kelle hulgas on ilmselt ka endise presidendi Dmitri Medvedevi poeg ja Vladimir Putini sugulane.

Nende 47 isiku hulgas, keda komisjon soovib olemasolevate sanktsioonide nimekirja lisada, on Putini nõbu Anna Tsiviljeva, kes juhib Ukrainas sõdivaid Vene sõdureid toetavat sihtasutust „Isamaa kaitsjad“.

Laiendatud nimekirjas on ka Ilja Medvedev, kelle nimi ja sünniaeg kattuvad endise presidendi ainsa poja omadega. Ta on sihikule võetud desinformatsiooni- ja propagandakampaania korraldamise eest Ukrainas.

Venemaa võimud pidasid kolmapäeval pettusesüüdistuste tõttu kinni kaks Carlsbergi Venemaa tütarettevõtte Baltika Breweries kõrgemat töötajat ja esitasid samasugused nõuded mitmete teiste vastu, teatas Taani õlletootja Carlsberg neljapäeval. Ettevõte ütles oma avalduses, et süüdistused on väljamõeldud.

Moskva võttis juulis presidendi dekreediga kontrolli Carlsbergi osaluse üle Baltikas, öeldes, et annab välismaisele osalusele „ajutise juhtimise“. Tegevjuht Jacob Aarup-Andersen ütles eelmisel kuul, et Venemaa on tema äri varastanud, lisades, et kontsern katkestas kõik sidemed oma Venemaa äriga ja keeldus sõlmimast kokkulepet Venemaa valitsusega, mis muudaks tema varade arestimise õiguspäraseks.

„On kohutav, et Vene riigi jõupingutused õigustada meie äritegevuse ebaseaduslikku ülevõtmist Venemaal on nüüdseks arenenud süütute töötajate sihikulevõtmiseks,“ ütles Carlsberg tänases avalduses.

Viiburi ringkonnakohus otsustas kolmapäeval, et Deniss Šerstennikov ja Anton Rogatševski jäetakse vahi alla süüdistatuna suures ulatuses kelmuses, süüdistades neid ja teisi tuvastamata isikuid selles, et nad kasutasid oma ametikohta Baltikas, et anda Carlsbergile üle osa intellektuaalomandi õigusi. Šerstennikov on Baltika Breweriesi tegevjuht ja Rogatševsky õigusvaldkonna asepresident.

Suuremahulise pettuse eest võib karistada kuni kümneaastase vangistusega.

„Vene meedias avaldatud väited on võltsitud,“ rõhutas Carlsberg.

Venemaa kohus mõistis Ukrainas asuva Vene aktivisti Deniss Kapustini tagaselja süüdi riigireetmises ja terrorismis, kuna ta korraldas Ukrainast lähtunud relvastatud sissetungi Venemaa Brjanski oblastisse, teatas riiklik uudisteagentuur TASS.

Kapustin, tuntud ka kui Deniss Nikitin, on endine segavõitluskunstide võitleja ja Venemaa vabatahtlike korpuse (RVC) liige. RVC on relvastatud opositsioonirühmitus Ukrainas, mis on sel aastal korduvalt Venemaale tunginud.

Venemaa finantsjärelevalve Rosfinmonitoring pani vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi kolm advokaati „terroristide ja äärmuslaste“ nimekirja, vahendab Reuters.

Advokaadid Vadim Kobzev, Igor Sergunin ja Aleksei Liptser võeti vahi alla 13. oktoobril. Neid uuritakse kahtlustatuna kuulumises „äärmusrühmitusse“.

Soome sulgeb oma Venemaa-piiril üheksast piiripunktist neli, et peatada varjupaigataotlejate voog, ütles peaminister Petteri Orpo neljapäeval.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina haaras Mustal merel Venemaalt initsiatiivi ja sundis Venemaa merelaevastikku tagasi tõmbuma.

„Esimest korda maailmas hakkas Mustal merel tegutsema mereväe droonide laevastik – Ukraina laevastik,“ kirjutas Zelenskõi Telegramis. „Samuti tahaksin märkida, et praegu – meie tegevuse ühe peamise tulemusena – ei suuda Venemaa kasutada Musta merd hüppelauana teiste maailma piirkondade destabiliseerimiseks.“

David Cameronist sai pärast Venemaa sissetungi esimene Ühendkuningriigi minister, kes külastas Ukraina Musta mere sadamat Odessas.

Ta nägi oma silmaga, kuidas Ukraina tõrjub Venemaa vägesid Mustal merel tagamaks, et vili jõuaks maailma haavatavateni, teatas Briti välisministeerium.

„Välisministrina on Ukraina toetamine Putini agressiooni vastu eluliselt tähtis, mistõttu on mul hea meel teha see esimene visiit välisministrina,“ ütles Cameron. „Venemaa arvab, et suudab selle sõja ära oodata ja Lääs pöörab lõpuks oma tähelepanu mujale. See ei saa olla tõest kaugemal. Oma esimestel aruteludel president Zelenskõiga tegin selgeks, et Ühendkuningriik ja meie partnerid toetavad Ukrainat ja selle rahvast nii kaua, kui neil kulub võidu saavutamiseks. Talve lähenedes seisame jätkuvalt Ukraina rahva kõrval, kui nad seisavad vastu Putini ebaseaduslikule sissetungile.“