Uudised

Akmola saab Kasahstani pealinnaks  

15. oktoober 1997, 00:00

VELLO LADVA

Õige pea kolib Kasahstani president Nursultan Nazarbajev uude kodusse, tähtsamad ministeeriumid ja parlament aga uutesse hoonetesse. 24. oktoobril toimub valitsuse ja ka parlamendi esimene istung uues pealinnas Akmolas.

Pealinna ülekolimine riigi suurimast linnast Almatõst 1000 km põhja pool asuvasse Akmolasse (300 000 elanikku) küll jätkub, kuid kõigi riikide poliitikategelastel tuleb edaspidi sõita eelkõige uude pealinna.

Endise nimega Tselinograd

Juba 1994. aasta suvel esitas president Nursultan Nazarbajev parlamendile ettepaneku nimetada Almatõ asemel pealinnaks Akmola. Muidugi president ka põhjendas oma ettepanekut. Tema argumendid kõiki parlamendiliikmeid küll ei veennud, kuid pärast pikki ja tuliseid vaidlusi kiitis parlament presidendi ettepaneku heaks. 1995. aasta 17. septembri jõustas president Nazarbajev selle otsuse. Oma määrusega kuulutas ta Akmola Kasahstani uueks pealinnaks.

Almatõl pealinnana on tõesti tõsiseid miinuseid. Ta asub riigi äärealal, äärmises kaguosas, vaid 35 km Kõrgõzstani piirist. Kuigi kaugel pole Tadz^ikistan ja Hiina. Julgeoleku seisukohalt pole Almatõ geograafiline asend seega sugugi soodus.

Ka maa juhtimine kaugelt piiri äärest on raskendatud. Aga Kasahstan on suur riik pindalaga 2 717 300 km

2

. Kasahstani ulatus idast läände on peaaegu 3000 km ja lõunast põhja 1600 km. Tema territoorium on sama suur kui Euroopa Liidu 13 liikmesmaal kokku (välja jääksid Rootsi ja Kreeka).

Pealegi asub Almatõ seismiselt ohtlikus piirkonnas ja on sageli maavärinate läbi kannatada saanud. Sama ohtlikud on ka rusuvoolud, sest linn asub Ili-taguse Alatau mäeaheliku põhjanõlval ning on poolringina ümbritsetud mägedest. Rusuvoolude tõkestamiseks on ehitatud isegi suur tamm.

Lisaks kõigele muule on Almatõ ülerahvastatud. Looduslikke võimalusi arvestades planeeriti kunagi Almatõ optimaalseks elanike arvuks 400 000, praegu on linnas rahvaarv aga 1 300 000.

Pealinna ümberkolimise vajadust seletatakse ka asjaoluga, et Almatõ elanike seas on venelaste osakaal väga suur. See on küll rohkem propagandistlik ettekääne - Akmolas on venelasi väga palju. Oli ju see linn 1955. aastal alanud uudis- ja jäätmaade ülesharimise superkampaania läbiviimise keskus.

Kuni selle ajani oli Akmolinsk tagasihoidlik vaikne linn. Alates 1955. aastast hakkas sinna saabuma tuhandete kaupa uusasukaid kõigist Nõukogude Liidu nurkadest. Nende seas oli arusaadavalt kõige rohkem venelasi, märksa vähem ukrainlasi ja muust rahvusest inimesi. Kasahhe nende seas peaaegu polnud.

Linn kasvas kiiresti, sest teda "ehitas kogu suur Nõukogude Liit". Isegi Akmolinski nimi muudeti 1961. aastal päris venepäraseks Tselinogradiks. 1970. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tselinogradi oblasti elanikkonnast 46% venelasi, 13% sakslasi (küüditatud Volga äärest) ja 10% ukrainlasi, aga kasahhe vaid 19%. Nüüdseks on sakslaste osakaal märksa vähenenud, kasahhide osa aga veidi suurenenud. Alles 1992. aastal taastati vana ajalooline nimetus Akmola (kasahhi keeles tähendab "ak" valget ja "mola" hauda).

Vaesust ei maksa häbeneda

Uue pealinna rajamine on seotud suurte kulutustega. Kasahstani puhul torkab silma, et need kulutused tehakse ajal, mil riik on sügavas sotsiaal-majanduslikus kriisis. (Nagu kõik SRÜ liikmesmaad.)

1991-1996 vähenes Kasahstani sisemajanduse koguprodukt enam kui poole võrra: võrreldes 1990. aastaga moodustas SKP 1996. aastal vaid 44%. Ühe inimese kohta oli seda vaid 950 USD.

Kui palju Akmola pealinnaks ehitamisse on raha maetud, seda pole ametlikult avaldatud. Arvatakse, et pealinna kolimine ja kõigi ehitiste rajamine nõuab umbes 20 miljardit dollarit. Presidendipalee, valitsusjuhi residents, ministeeriumide majad, hiiglaslik parlamendihoone, elamud parlamendiliikmetele ja rigiiametnikele - need on Akmolas kõigile nähtavad. Lennujaam muudeti kaasaegseks ja rahvusvahelistele nõuetele vastavaks. Igat oblastit kohustati ehitama uues pealinnas üks suur mitmekorruseline hoone. Kavas on elektrifitseerida Akmola-Almatõ raudtee ja laiendada samade linnade vahel kulgevat maanteed.

President Nazarbajev on aga ambitsioonikas ja võimukas riigipea. Almatõs on talle survet avaldanud lõunaoblastite klannijuhid. President soovib sellest vabaneda ja tahab näidata, et ainult tema juhtimisel hakkavad asjad Kasahstanis paremuse poole minema ja et Kasahstan võib olla usaldusväärne koostööpartner, kuhu tasub investeerida. Uus uhkeldav pealinn peab kõigile muljet avaldama. Muuseas, jaanuaris on seal keskmine temperatuur vaid -17 ŗC.

Reuteri foto

Riigiasutuste valvega tegelevad Kasahstani eliitsõjaväelased astumas rongi, mis viib nad Almatõst uude pealinna Akmolasse.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee