Ettevõtjad on sageli olukorras, kus ettevõtte arendamiseks on vaja kiiresti leida lisakapitali, kuid paraku võivad need laenutooted olla oma kõrgete intressimäärade tõttu üsna kulukad.
Foto: Daenin ArneeMis on teise järgu hüpoteek?
Teise järgu hüpoteek on termin, mida tihti kuuleme, kuid mille tähendus jääb paljudele esialgu segaseks. Kuid kas teadsite, et just teise järjekoha hüpoteegiga on võimalik refinantseerida oma olemasolevaid kõrgema intressimääraga kohustusi ja läbi selle hoida kokku arvestatav summa raha.
Alustame kõigepealt terminoloogiast. Hüpoteeklaen on laenutüüp, mille tagatiseks on kinnisvara. Kinnisvaralaenude eripära seisneb selles, et kuna laenu andjale on kinnisvara tagatisel väljastatud laen madalama riskiga, siis on ka laenuintress võrreldes muude laenutoodetega madalam.
Kui näiteks pank on kinnisvara tagatisel väljastanud laenu, siis seab laenuandja kinnisvarale esimese kategooria hüpoteegi. Sellega annab laenuvõtja laenuandjale õiguse tagatiseks oleva kinnisvara müüa, kui võla tagastamisega tekivad probleemid. Nagu nimi ütleb, tähendab esimese järgu hüpoteek, et laenuandjal on esmane õigus kinnisvara müügist saadud tulule, juhul kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta.
Teise järgu hüpoteek – lisanduv laenuvõimalus
Ettevõtjad on sageli olukorras, kus ettevõtte arendamiseks on vaja kiiresti leida lisakapitali, kuid paraku võivad need laenutooted olla oma kõrgete intressimäärade tõttu üsna kulukad. Kui ettevõttele või ettevõtte omanikule kuulub kinnisasi, siis saab laenu võtta kinnisvara tagatisel ning selle laenu intress on oma tagatise tõttu tunduvalt soodsam. Sageli on see kinnisvara koormatud aga hüpoteegiga, ja siinkohal tuleb mängu võimalus seada kinnisvarale teise (II) järgu hüpoteek.
II järgu hüpoteegi näol on tegemist täiendava laenuga, kus laenuandjal on õigus kinnisvara müügist saadud tulule pärast seda, kui esimese järgu hüpoteegi nõuded on täielikult tasutud. Näiteks, kui laenumaksja ei tule oma kohustustega toime ja laenude tagatiseks pannaks müüki temale kuulunud kinnisvara, siis esimese järgu hüpoteegi laenuandjatel on esmane õigus kinnisvara müügist saadud rahale ja seejärel saavad teise järjekoha hüpoteegi laenuandjad oma osa.
II järgu hüpoteek on laenuandjale suurema riskiga. Kinnisvara turuväärtus võib langeda ja seetõttu võib esimese järgu hüpoteegi nõue ületada kinnisvara väärtuse, mistõttu teise järjekoha hüpoteegi laenuandja jääda osaliselt või täielikult rahata. Kuna risk on suurem, siis on ka teise järgu hüpoteekidel kõrgemad intressimäärad kui esimese järgu hüpoteekidel.
II järgu hüpoteek – suurepärane alternatiiv ärilaenule
Kui kinnisvarale on seatud juba hüpoteek, siis kuidas on võimalik seda koormata lisanõudega? Toome näite. Laenuga on ostetud korter, mille turuväärtus on praegu 200 000 eurot ja korteri ostuks võeti kodulaen, mille tagatiseks seati korterile esimese järgu hüpoteek suurusega 125 000 eurot. Seega saaks seada korterile veel mitu kõrgema järgu hüpoteeki. Kuigi selle näite puhul saaks justkui kõrgema järgu hüpoteeki seada maksimaalselt kuni 75 000 euro ulatuses, siis nii see päris pole.
Hüpoteegi tagatisel saab laenu võtta mingi kindla protsendi ulatuses kinnisvara väärtusest ja selle protsendi määrab laenuandja arvestades laenaja riskitaset. Seega antud juhul võiks näiteks II järgu hüpoteegi summa olla 50 000 eurot.
II või kõrgema järjekoha hüpoteeklaen sobib ettevõtjale, kellel on vaja laenu oma äri laiendamiseks või täiendavat kapitali käibevahenditeks. Kuna taolised laenutooted võivad olla kulukad, siis on II järgu hüpoteeklaen soodsam alternatiiv tagatiseta ärilaenule.
Teise järjekoha hüpoteegi üks peamisi kasutusviise on ka kallimate laenude refinantseerimine, kus laenuvõtjal on kõrge intressimääraga laenutooted. Teise järgu hüpoteegi abil saab laenuvõtja konsolideerida olemasolevad kohustused ja vähendada igakuiseid väljaminekuid ning suunata vabanenud rahavoo oma ettevõtluse arendamiseks.
Teise järgu hüpoteeki saab seada ka kodust lahkumata
Hüpoteeklaenu saamise eelduseks on kinnisasjale hüpoteegi seadmine ja selle tehingu peab kinnitama notar. Kuid unustage pikad ootejärjekorrad notaris. Tänapäeval võib notariaaltoimingud teha mugavalt kodust lahkumata ja seda tänu kaugtõestamisele.
Kaugtõestamine on notariaaltoimingute tegemine notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel, kusjuures sellisel viisil tõestamine on samaväärne notari juuresolekul tõestamisega. Seega on kaugtõestamise puhul notariaalne tehing üsna kiire ja mugav.
Mis saab hüpoteegist pärast laenu tagasimaksmist?
Pärast laenu tagasimaksmist hüpoteek automaatselt ära ei kustu, vaid selleks tuleb koos laenuandjaga broneerida uus notaritehing, mille käigus hüpoteek kustutatakse. Alati ei tasu siiski tormata hüpoteeki kustutama, sest olemasoleva tühja hüpoteegi tagatisel saab sama laenuandja juurest tulevikus uuesti laenu võtta või siis saab hüpoteegi notaris mõnele teisele laenuandjale ümber vormistada. Hüpoteegi muutmise riigilõiv on oluliselt väiksem ning ettenägelik ettevõtja jätab tühja hüpoteegi alles, et hoida tulevikus riigilõivu arvelt kokku.
Suurepärane võimalus oma rahavoogude juhtimiseks on Hoovi hüpoteeklaen, mille eesmärgiks on enamasti ettevõttele kinnisvara või muu põhivara soetamine või kinnisvara renoveerimine.
Hoovi kinnisvara märksõnad on: Paindlik tagatis, kus tagatiseks sobib ka II, III või kõrgema järgu hüpoteek hoonele või maale. Väljamakse kahes osas – esimene osa laenust on võimalik välja maksta ka enne notariaalset hüpoteegi seadmise tehingut. Tasuta ennetähtaegne tagastamine – osaline ja täielik ennetähtaegne tagastamine tasuta ja etteteatamise perioodita. Personaalne lähenemine – Hoovi hindab iga kliendi vajadusi individuaalselt ning koos jõutakse parima lahenduseni.