BLOGI | Valitsus vabastas ametist kõik Ukraina asekaitseministrid. Ukraina murdis kahe küla vabastamisega läbi venelaste kaitseliinist

Ukraina suuruselt teise linna Harkivi keskus on Venemaa rakettide sihtmärgiks, ütles linnapea Ihor Terehhov.

Telegramis kirjutas Terehhov, et esialgsetel andmetel kesklinn rünnaku all. Ka mitmed teised Telegrami kontod teatasid linnas toimunud plahvatustest.

Bulgaaria armee õhkis Musta mere kuurorti maandunud drooni lõhkeained

Bulgaariasse Tjulenovo linna maandunud lõhkeainet kandnud droon hävis kontrollitud plahvatuses, teatas kaitseministeerium.

Bulgaaria kaitseministeerium teatas varem esmaspäeval, et saatis eriüksuse kontrollima ja deaktiveerima lõhkeainet kandvat drooni, mis maandus pühapäeva õhtul Musta mere äärses linnas.

Tjulenovo asub 70 km kaugusel Rumeenia piirist ja üle mere Krimmist, mille Venemaa okupeeris 2014. aastal.

Kaitseministeerium teatas oma avalduses, et armee demineerijad vaatasid paiga üle ja jõudsid järeldusele, et drooni transportimine teise kohta koos selle küljes olevate lõhkekehadega ei ole võimalik, vahendas Reuters.

„Võime kindlasti eeldada, et see on seotud sõjaga, mille Venemaa alustas Ukraina vastu,“ ütles Bulgaaria kaitseminister Todor Tagarev ajakirjanikele. „See sõda on paratamatult seotud kasvavate riskidega meie julgeolekule.“

Ta ei maininud, kust droon tuli ja kuidas see Bulgaariasse jõudis.

Ukraina relvajõudude peastaabi lühike videokokkuvõte 572. sõjapäevast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja esileedi Olena Zelenska saabusid New Yorki ÜRO Peaassamblee eel, teatas president 18. septembril.

Saksamaa teatas, et saadab Ukrainale uue abipaketi väärtuses 400 miljonit eurot.

See hõlmab täiendavat laskemoona, kaitsesõidukeid ja miinitõrjesüsteeme, tsiteeris ajaleht Bilf kaitseminister Boris Pistoriust. Riik kavatseb eelseisvaks talveks saata ka riided, samuti elektri- ja soojusgeneraatorid.

Pistorius ütles, et riik ei ole ikka veel otsustanud, kas saata Ukrainasse Saksa rakette Taurus.

NATO mereväeõppused on Ukraina sõja tõttu realistlikumad kui varem

Lääne väed harjutasid täna esimest korda, kuidas reageerida Venemaa löögile regiooni pihta, kui toimus iga-aastane NATO mereväe õppus Läänemere põhjaosas.

Sel aastal olid õppused liikunud kunstlikest stsenaariumidest reaalsuse poole, ütles Saksa kontradmiral ja õppuse juht Stephan Haisch. „Palju aastaid oli meil mingi kunstlik stsenaarium. Praegu oleme realistlikule tähendusele, geograafiale ja partneritele ja vastasele veidi lähemal,“ sõnas ta. „Seega on see realistlikum kui varem.“

Õppustel, mis algasid 9. septembril ja kestavad kaks nädalat, osaleb umbes 30 laeva ja üle 3000 töötaja kõigist Balti regiooni NATO riikidest, lisaks Rootsist, USAst ja Kanadast, Hollandist, Belgiast ja Prantsusmaalt. Nad harjutavad operatsioone ja lööke merelt maale ning kindlustavad marsruute läbi Läänemere.

USA senaator Mark Kelly viibis täna Kiievis, kus kohtus Ukraina ametnike ja sõduritega, et hinnata sõjaväe praegusi vajadusi ning arutada taktikaliste ballistiliste rakettide ATACMS teemat.

12aastane Vladõslav Mahdõk on üks paljudest Ukraina lastest, kelle Venemaa sõjaväelased pärast täiemahulist sissetungi tapsid.

The Kyiv Independenti uus dokumentaalfilm „Kuuliaugud“ uurib Ukraina laste süsteemset tapmist venelaste poolt.

Kaks venda, 13aastane Kõrõlo ja nelja-aastane Serhii, keda hoiti ajutiselt okupeeritud aladel, on tagasi toodud Ukrainasse.

Nende ema pöördus inimõiguste voliniku büroo poole palvega aidata lapsed Ukraina kontrolli all olevale territooriumile tagasi tuua.

Avaldatud fotod lastest on tehtud Ukrainas asuvas laste õiguste keskuses. Kõrõlo maalis tahvlile Ukraina lipu, öeldes, et armastab oma riiki. Tema väikevend Serhii veedab oma aega mänguasjadega mängides, peamiselt autodega.

Kiiev esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile hagid oma kolme euroliidu naabri – Poola, Slovakkia ja Ungari – vastu Ukraina teravilja impordikeeldude pärast. Kesk-Euroopa riigid läksid vastu Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal tehtud impordikeelu lõpetamise otsusele.

Impordikeelud on toonud kaasa ebamugava diplomaatilise tüli Poolaga, Kiievi kõige kindlama liitlasega Venemaa vastu.

„Meie jaoks on ülimalt oluline tõestada, et üksikud liikmesriigid ei saa keelata Ukraina kaupade importi,“ ütles Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko. „Seetõttu esitame nende vastu hagi. Samas loodame, et need riigid tühistavad oma piirangud ja me ei pea pikka aega seda asja kohtus lahendama.“

Ta rõhutas, et Ukraina eksportijad kannavad keeldude tõttu jätkuvalt märkimisväärset kahju.

Venemaa sissetung on tohutult häirinud Ukraina teravilja eksporti Mustal merel, mille tulemusel on Euroopa Liidu riigid muutunud Ukraina teravilja peamiseks transiiditeeks ja ekspordi sihtkohaks. Poola, Slovakkia ja Ungari trotsisid Euroopa Komisjoni otsust lõpetada Ukraina teraviljale seatud piirangud.

Putin väidab, et Venemaa majandus on stabiilne

Vladimir Putin ütles, et Venemaa majandus on talunud läänepoolset „enneolematut välissurvet“.

Putin nimetas CNNi teatel 2024.–2026. aasta föderaaleelarve projektile keskendunud kohtumisel videolingi vahendusel riigi majandusolukorda „stabiilseks ja tasakaalustatuks“ ning kiitis Venemaa majanduse vastupidavust.

Venemaa juht ütles, et riigi SKT on jõudnud tasemele, mida nähti viimati 2021. aastal ning valitsus on nüüd valmis looma tingimused „edasi stabiilseks ja pikaajaliseks arenguks“.

Ukraina murdis kahe küla vabastamisega läbi venelaste kaitseliinist

Ukraina maavägede ülem ütles, et Andrijivka ja Klištšijivka külade hiljutine tagasivallutamine võimaldas Kiievi vägedel Bahmuti linna lähedal Vene kaitseliinidest läbi murda.

„Need esmapilgul väikesed asulad olid olulised elemendid vaenlase kaitseliinis, mis ulatus Bahmutist Horlivkani,“ ütles kindral Oleksandr Sõrskõi Telegramis, viidates Bahmutist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuvale linnale.

„Meie vägede eduka tegevuse tulemusena murti läbi vaenlase kaitseliinist, mida ta üritas sulgeda, visates lahingusse kõik olemasolevad reservid.“

Sõrskõi ütles, et Vene väed üritavad endiselt taastada Bahmuti sektoris kaotatud positsioone ja võitlus seal on raske.

Ukraina väed on juba mitu kuud teinud pealetungi Bahmuti põhja- ja lõunaosas, et Vene üksusi tõrjuda.Ukraina sõjaväeanalüütikud ütlesid, et Bahmuti lähedal asulate vabastamine võimaldab sõjaväel piirkonna lõunatiival edasi liikuda, saavutades kontrolli kõrgendike üle.

Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva kohtub kolmapäeval New Yorgis oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga, teatasid esmaspäeval kaks allikat Brasiilia valitsusest.

„Putin teab väga hästi, et NATO ei ohusta Venemaad. Muidu poleks ta kõiki oma vägesid Ukrainasse viinud,“ ütles Norra relvajõudude ülem, armeekindral Eirik Kristoffersen.

Norra piirile on jäänud vaevalt 20 protsenti nendest Vene vägedest, mis olid seal enne 24. veebruari 2022. Sama olukorda on näha ka Venemaa ja Soome piiril.

President Karis kohtumisel ÜRO peasekretäriga: Ukraina viljaeksporti blokeeriv Venemaa käitub Mustal merel nagu piraat

President Alar Karis tõstatas New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri António Guterresega Venemaa agressioonist tingitud teemad, eelkõige Ukraina viljaekspordiga seonduva ja samuti rõhutas, et tähelepanu vajab sanktsioonide all olevate Iraani droonide kasutamine agressorriigi poolt. „Peame otsima lahendusi probleemidele, mille Venemaa sõjaga on tekitanud ja aitama Ukrainal leida võimalusi viljaekspordiks, mitte leevendama Venemaale kui agressorile kehtestatud sanktsioone ega laskma tal Mustal merel laiutada ja oma tingimusi dikteerida,“ sõnas president Karis.

Presidendid Alar Karis, Gitanas Nausėda ja Edgars Rinkēvičs arutasid ÜRO peasekretäri António Guterresega Venemaa algatatud agressioonisõjast tingitud mõju maailma toiduga kindlustatusele ning võimalusi Ukraina vilja ekspordiks. „Selleks on vaja lahti hoida ja võimalusel laiendada Ukraina avatud humanitaarkoridori Mustal merel, samuti tuleb meil otsida lahendusi Euroopa Liidus alternatiivsete Ukraina teravilja ekspordi kanalite töös hoidmiseks. Kindlasti ei saa me selle käigus alluda agressori väljapressimisele. Must meri ei ole Venemaa territoriaalmeri, praegu käitub ta seal jõhkra mereröövlina, takistades humanitaarsaadetistega laevade vaba liikumist, rikkudes nii rahvusvahelisi reegleid, sealhulgas navigatsioonivabadust,” lisas president Karis.

Kohtumist kokku võttes ütles president Karis, et Venemaa on see, kel lasub süü üleilmses toidukriisis. „Kui poleks sõda ei oleks kriisi ning agressiooni jätkates, Ukraina sadamaid pommitades ja vilja varastades ning hävitades, seab Venemaa ohtu miljoneid inimelusid. Lahendus, millele ÜRO peab keskenduma, on selle sõja lõpetamine Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning president Zelenskõi rahuplaani arvestades,” lausus Eesti riigipea.

Kohtumisel tuli jutuks Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö viljaveokanalite lahti hoidmiseks ning võimalik Balti sadamate kasutamine suurendamaks Ukraina viljaeksporti.

President pidas samuti oluliseks jätkata tugevate sõnumite andmist Venemaa alustatud agressioonisõja hukka mõistmiseks ning märkis tähtsa ülesandena vajadust suunata ÜRO tähelepanu selgitamaks, kuidas Julgeolekunõukogu sanktsioonide all olevad Iraani droonid on Venemaa poolt kasutusel Ukraina linnade ja elanike hävitamisel.

Karis märkis, et Eesti üks eesmärke sel Peaassambleel on vajadust tõsta rahvusvahelise üldsuse teadlikkust Ukraina laste sunniviisilise deporteerimise kohta Venemaale ja Valgevenesse. „Peame kasutama kõiki võimalusi selle tegevuse lõpetamiseks ja laste tagasisaamiseks. Deporteerimistega seonduv peab püsima maailma tähelepanu fookuses.“

Kohtumisel arutati veel karistamatusega seonduvat ja agressioonikureteoks vajaliku rahvusvahelise tribunali moodustamise vajadust.

Nädalavahetusel lõi venekeelne ühismeedia kihama: tšetšeenide Jõumees Jõnnu, Ramzan Kadõrovi tervislik seisund olla kriitiline, võib-olla on ta koguni surnud. Tšetšeeni liidri Telegrami kontol postitati ruttu vastuseks video temast ringi jalutamas, ent pole kindel, millal see filmitud võis olla.

Loe lähemalt:

Paavst Franciscus tervitas esmaspäeval Venemaa uut suursaadikut Vatikanis.

68aastane karjääridiplomaat Ivan Soltanovski ütles, et Franciscus soovib veel üht kohtumist patriarh Kirilliga, Venemaa õigeusu kiriku peaga, kes on tugevalt toetanud Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse.

Venemaa välisministeerium kutsus täna vaibale Prantsusmaa suursaadiku Venemaal Pierre Levy, et protesteerida Prantsuse võimude tegevuse vastu Indias New Delhis G20 tippkohtumisel.

Ministeerium teatas, et Venemaa riikliku siseuudisteagentuuri RIA Novosti ajakirjanikele ja ajalehe Russia-Newsi peatoimetajale keelati jämedalt juurdepääs Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni pressikonverentsile mõne nädala taguse ürituse raames. Ministeerium nimetas tegusid „diskrimineerivaks ja avalikult russofoobseks“.

Ukraina relvajõud murdsid Bahmuti lähedal läbi vaenlase kaitseliini, teatab maavägede ülem Sõrskõi.

Enim ettevalmistatud Vene üksused, 72., 83. ja 31. brigaad said lüüa ja kõrvaldati tegevusest täielikult.

Euroopa Liit valmistub arutlusteks selle üle, mida peaks sisaldama 12. sanktsioonipakett Venemaale, vahendas Bloomberg News esmaspäeval.

Uued meetmed, mida võidakse esitada juba järgmisel kuul, hõlmaksid tõenäoliselt euroliidu versiooni G7 Venemaa teemantide ostukeelu kohta ja võibolla ka kauaoodatud ettepanekut kasutada keskpanga külmutatud varadest saadavat kasumit Kiievi abistamiseks.