BLOGI | Venemaa kavatseb Krimmis maha müüa ukrainlastele kuuluva kinnisvara, sealhulgas president Zelenskõi korteri ja äripinnad

Venemaa tõmbas oma sõjaväe piirilt Norraga välja, ütles Norra kindralstaabi ülem.

Vaid umbes 20% seal enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse paigutatud sõduritest on praegu Norra piiri lähedal, ütles Norra relvajõudude peastaabi ülem kindral Eirik Kristoffersen. Sama olukord on Venemaa piiril Soomega, märkis NATO sõjalise komitee esimees Rob Bauer.

Kristofferseni sõnul näitab see otsus selgelt, et Putin teab – NATO ei ohusta Venemaa Föderatsiooni: „Kui ta oleks uskunud, et oleme Venemaale oht, poleks ta oma vägesid Ukrainasse sõtta viinud.“

Kolm suurt Vene dessantlaeva paigutati Mustalt merelt Aasovi merre, ütles Ukraina mereväe kõneleja Dmõtro Pletenchuk.

Sõjaväeohvitser märkis ka, et Sevastopoli tabanud suurt dessantlaeva ei õnnestunud taastada – seda nii kahjustuste spetsiifika kui ka vanuse tõttu.

Poola, Ungari ja Slovakkia trotsivad Euroopa Liitu ja pikendavad Ukraina teravilja impordile kehtestatud ajutist keeldu, mis võib vihastada bloki juhtkonda.

EL teatas reedel, et tühistab piiravad meetmed Ukraina teravilja ekspordile teatud hulka Ida-Euroopa riikidesse.

2. mail vastu võetud ajutine meede keelas Ukrainast pärit nisu, maisi, rapsi ja päevalilleseemne impordi Bulgaariasse, Ungarisse, Poolasse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse, et vältida ohtu, et nende riikide põllumehed võivad kannatada Ukraina odava teravilja kitsaskoha tõttu.

Euroopa Komisjon teatas oma avalduses, et tühistab keelu, kuna Ukraina on võtnud kohustuse rakendada ekspordikontrolli meetmeid, mis hoiavad ära edasised häired naaberriikide majanduses.

Samal ajal kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõõmustas, ei tervitanud tema Poola kolleeg Mateusz Morawiecki EL-i otsust.

„Me pikendame seda keeldu vaatamata Euroopa Liidu lahkarvamusele,“ ütles peaminister Morawiecki Poola riiklikule uudisteagentuurile PAP. „Teeme seda, sest see on Poola põllumehe huvides,“ lisas ta.

Poola valitsuse pressiesindaja teatas hiljem reedel ametlikult valitsuse plaanist pikendada Ukraina teravilja impordikeeldu.

Ka Ungari otsustas keelu säilitada, riigi peaminister Viktor Orban teatas laupäeval oma plaanist asjad enda kätte võtta.

„Aafrikasse suunatud Ukraina põllumajandustooted ujutavad üle Kesk-Euroopa turud,“ rõhutas Orban. „Brüsseli bürokraadid pigistavad taaskord Euroopa põllumeeste probleemide ees silma kinni, mistõttu Ungari, Poola ja Slovakkia pikendavad impordikeeldu riiklikul alusel.“

Slovakkia põllumajandusministeerium teatas oma otsusest keeldu pikendada reedel Facebooki postituses, viidates vajadusele kaitsta Slovakkia siseturgu.

USA kaitseministri asetäitja Bill LaPlante sõnul varustas USA eelmisel kuul Ukrainat tööstusliku suurusega 3D-printeriga, millega saab printida varuosi, mis võivad laguneda või vajada hooldust.

Printer on veoauto suurune, ütles LaPlante New American Security keskusele ja see muudab seda, kui kiiresti Ukraina sõjavägi suudab parandada veoautosid, raketisüsteeme ja muid relvi või varustust.

LaPlante ütles, et Ukraina tehnikud on ka tähelepanuväärsed kaughoolduses, mis hõlmab USA ametnikke, kes aitavad neil asju kaugjuhtimisega parandada – see on ülioluline strateegia, arvestades, et USA jalajälg riigis piirdub suures osas Kiievi saatkonnaga.

USA ametniku sõnul lõpetas Ukraina printeri alase koolituse viimase nädala jooksul.

Ukraina droonide tootmine kasvab 2023. aastal 120-140 korda.

Digitaalse ümberkujundamise minister Mikhailo Fedorov ütles 16. septembril Reutersile, et 2023. aastal kasvab Ukraina õhudroonide tootmine võrreldes 2022. aastaga eeldatavasti 120–140 korda. Ukraina õhudroonide tootmine on tänavu eelmise aastaga võrreldes kasvanud juba 100 korda, lisas minister.

Leedu rahandusminister Gintare Skaiste ütles, et Euroopa Liit peaks oma muudetud pikaajalises eelarves määrama rohkem raha Ukraina toetamiseks ja täiendama vahendeid EL-i sõjalise mobiilsuse jaoks.

ELi 2021.–2027. aasta eelarve läbivaatamise raames tegi Euroopa Komisjon juunis ettepaneku anda Ukrainale 50 miljardit eurot toetusi ja laene, et hoida Kiievit rahastatuna Venemaa agressiooni tõrjumisel.

Sel aastal maksab EL Ukrainale väga soodsate laenudena välja 18 miljardit eurot, kuid kui kavandatud 50 miljardit kogusumma jääb alles, saab Ukraina aastatel 2024–2027 vaid 12,5 miljardit aastas.

„Kui jagada ettepanekus olev eurosumma nelja aasta peale, on summa väiksem kui tänavu. Nii et meie ettepanek on, et võib-olla saame sama taseme, mis oli 2023. aastal,” ütles Skaiste Reutersile „Kui meil oleks sama tase, mis oli 2023. aastal, oleks see 72 miljardit.“

Ta lisas, et ELi eelarve läbivaatamine peaks lisama raha ka sõjalise mobiilsuse jaoks, kuna algselt selleks eraldatud 1,7 miljardist eurost ei piisa.

Pooleteise aasta jooksul hävitasid Ukraina relvajõud Venemaa varustust enam kui 34 miljardi dollari väärtuses, vahendab Forbes.

„Venemaa kulutab Ukrainaga sõjale umbes 300 miljonit dollarit päevas ja Venemaa eelarve kulutas 2023. aasta jaanuaris-juunis rohkem, kui plaaniti kulutada terve 2023. aasta jooksul,“ öeldakse raportis.

Otsesed sõjalised kulutused ja kaotatud Venemaa varustuse maksumus 18 sõjakuu jooksul (24. veebruarist 2022 kuni 24. augustini 2023) ulatusid umbes 167,3 miljardi dollarini.

Irkutski oblastis asuvas naftakompaniis toimus täna haarang. Tundub, et peale Wagneri grupi mässu on ka teistel Venemaa erasõjaettevõtetel soov mässata ja kontrollida osa Venemaast.

Vene meedia kirjutab, et see pole tavaline rünnak ja kõik on keeruline. Praegu on see naftakompanii erasõjaväe kontrolli all.

Putini otsus luua üle kahe tosina erasõjaväeettevõtte võib teda nüüd jalga tulistada ja tema režiimi destabiliseerida. Täna hõivas üks neist rühmitustest Irkutski oblastis asuva naftakompanii Dulisma territooriumi. Sündmuskoha videos on näha, kuidas valvurid tulistavad õhku ja panevad ettevõtte töötajaid maapinnale.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles laupäeval, et Venemaa on tõenäoliselt võimeline tekitama märkimisväärse varu õhust käivitatavaid tiibrakette (ALCM) ja on reaalne võimalus, et neid kasutatakse Ukraina infrastruktuuri sihtmärkide vastu.

„Ajavahemikus 2022. aasta oktoober kuni 2023. aasta märts keskendus Venemaa kauglöökidele Ukraina riikliku energiataristu vastu,“ seisis kaitseministeeriumi avalduses.

„Avatud lähtekoodiga raportid viitavad sellele, et alates 2023. aasta aprillist on ALCM-i kulumäärad vähenenud, samas kui Venemaa juhid on rõhutanud jõupingutusi tiibrakettide tootmise määra suurendamiseks,“ teatas kaitseministeerium.

„Seetõttu on Venemaa võimeline genereerima märkimisväärseid ALCM-ide varusid. On reaalne võimalus, et Venemaa suunab need relvad taas talve jooksul Ukraina infrastruktuuri sihtmärkide vastu.“

Ukrainas leiti kuu aega tagasi kadunuks kuulutatud briti mehe surnukeha, teatas PA Media.

Manchesteri lõunaosast pärit 36aastane Daniel Burke jäi kadunuks 16. augustil. Tema pere ei oleks uskunud, et ta oli Ukrainasse reisinud.

Suur-Manchesteri politsei (GMP) teeb koostööd Burke'i perekonna ja Ukraina võimudega, et toetada Burke'i tuvastamist ja tuua tema surnukeha tagasi Ühendkuningriiki.

Burke'i ema Diane rääkis Manchester Evening Newsile, et Ukraina politsei oli perekonnale teatanud, et politseinikud otsisid tema Zaporižžja korteri läbi. Nad leidsid, et see on tühi, ilma sissemurdmise tunnusteta ja uks oli kolmekordselt lukus.

Venemaa ametiisikud on teatanud oma plaanist müüa annekteeritud Krimmis hulk ukrainlastele kuuluvaid kinnistuid, sealhulgas Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile kuuluva kinnisvara.

Krimmi Vabariigi Riiginõukogu esimees Vladimir Konstantinov teatas Telegrami postituses, et kavatseb müüa 100 ühikut natsionaliseeritud kinnisvara.

„Need on eluruumid, sealhulgas Zelenskõi abielupaari korter, sanatooriumi- ja kuurordirajatised, kaubandus- ja äripinnad,“ ütles Konstantinov laupäeval.

Konstantinovi sõnul loodavad Venemaa paigaldatud võimud kinnisvara müügist koguda üle 800 miljoni rubla (8,2 miljonit dollarit).

Krimmis on läbi viidud juba kaheksa oksjonit, ütles Konstantinov ja lisas, et sõlmitud ostu-müügilepingud ulatusid 815 miljoni rublani (8,4 miljoni dollarini).

Krimmi parlamendi spiiker Konstantinov ütles, et spetsiaalselt määratud komisjon jätkab jõupingutusi Ukraina oligarhide vara tuvastamiseks Krimmis.

Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare Ukrainalt 2014. aastal. Viimastel nädalatel on Ukraina suunanud osa oma sõjategevusest piirkonnale, suurendades rakettide ja droonide lööke Krimmi vastu, püüdes anda nii strateegilisi kui ka sümboolseid lööke Vene vägede vastu.

Vene kaitseminister tutvustas Vladivostoki lennujaama külastusel Kim Jong Ungile rakette, mida kasutatakse sõjas Ukraina vastu.

Video Andrijivka küla vabastamisest.

Kiiev saab droone juurde.

Poola keelustab alates pühapäevast Venemaal registreeritud sõiduautodele sissesõidu riiki, vahendab The Guardian.

Poola siseminister Mariusz Kaminski ütles, et tegu on järjekordse keeluga Venemaale ja selle kodanikele, sest riik alustas sõda Ukrainas.

Esimesed kaadrid raksetest lahingutest Tomaki suunal. Video on teinud naine, kes enne Venemaa rünnakut töötas õpetajana, kuid täna võitleb vapralt okupantide vastu. Ta enda sõnul liitus ta Ukraina relvajõududega, et maksta kätte okupantidele nende kuritegude eest tema kodulinnas. Keegi ei unusta, mis toimus Butšas…

Ukrainlased hävitasid kolm Vene laeva koos meeskonnaga.

Harkivist on teateid plahvatuse kohta.

Venemaa kulutab koolides raha, et klassiruumis oleks korralik varustus väljaõppeks. Ikka sõjaliseks…

Hersoni oblastis saadavad okupatsioonivõimud Venemaale veel 20 last. Nimelt teatati, et nad on sõlminud lepingu 20 lapse saatmiseks Prõmorski krais asuvasse lastelaagrisse „Ookean“. Otsuse juures on märge, et lapsed saadetakse sinna määramata ajaks.