BLOGI | Ukrainlased hävitasid Krimmis venelaste hirmkalli õhutõrjekompleksi

„Täna on põhjust kiita Ukraina julgeolekuteenistuse, selle personali ja Ukraina mereväe tööd.

Tänan neid tänase triumfi eest – okupantide õhutõrjesüsteemi hävitamise eest meie Krimmis.

Väga märkimisväärne tulemus! Au kõigile, kes võitlevad Ukraina eest!“ ütles president Zelenskõi õhtuses kõnes.

Vene armee ründas Hersoni piirkondliku sõjaväevalitsuse Mõkhailivka lähedal põllul viibinud tsiviilisikuid. „Kaks meest, 37- ja 42-aastane, said vigastada. Nad paigutati haiglasse, kus arstid osutavad kannatanutele meditsiinilist abi,” kirjutab RMA.

USA president Joe Biden kavatseb järgmisel nädalal ÜRO Peaassamblee kohtumiste ajal kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, väidavad mitmed plaanidega kursis olevad ametnikud.

Jäi ebaselgeks, kas kohtumine toimub New Yorgis või nädala lõpus Valges Majas. Üks asjaga kursis olev allikas ütles CNN-ile, et Zelenskõi peaks pärast New Yorgis peatumist reisima Washingtoni.

Biden ja Zelenskõi peavad mõlemad teisipäeval assambleel esinema.

Zelenskõi kavatseb aastakoosolekul isiklikult esineda, et paluda Ukrainale rohkem toetust, kuna Ukraina jätkab vastupealetungi Venemaa vastu. Lisaks assambleele peetud pöördumisele plaanib ta New Yorgis ka mitmeid kohtumisi teiste maailma liidritega, väidavad plaanidega tuttavad inimesed.

Euroopa Liit lõpetas sanktsioonid kolme Vene ärimehe – Grigori Berezkini, Farkhad Ahmedovi ja Aleksandr Šulgini – vastu.

Sellest teatas EL-i Teataja 14. septembril.

Berezkin on Venemaa ühe suurima valdusfirma ESN Groupi esimees, mille varade hulka kuulub ka RBC meediavaldus.

Väidetavalt on ta Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane.

Aserbaidžaanis sündinud Ahmedov on endine senaator ja Venemaa gaasitootmisettevõtte Nortgas kaasomanik.

Shulgin juhtis varem Venemaa e-kaubandusettevõtet Ozon ja Venemaa suurimat tehnoloogiaettevõtet Yandex. Ta lahkus Osonist mullu aprillis pärast EL ja Austraalia sanktsioone.

Ministrite kabinet esitas eelnõu, milles tehakse ettepanek võtta kohalikest eelarvetest välja 120 miljardit UAH droonide ja relvade tootmiseks. Sellest teatas Ukraina peaminister Denis Shmõhal.

„Täismahulise sissetungi käigus kasvasid sõjaväelaste üksikisiku tulumaksust laekuvad kohalikud eelarved kaheksa korda. Valitsuse eelnõu võimaldab meil meelitada (droonide ja relvade jaoks – toim.) tänavu 25,8 miljardit UAH ja järgmisel aastal 93,7 miljardit UAH [...]”, selgitas ta.

Tema sõnul jääb kohalike omavalitsuste käsutusse üle 200 miljardi UAH, mis on juba kogunenud kohalike eelarvete ja eelarveliste asutuste kontodele.

NATO-sse kuuluv Rumeenia on kehtestanud täiendavad lennupiirangud osades oma õhuruumist piki Ukraina piiri, teatas kaitseministeerium neljapäeval.

Kaitseministeeriumi teatel tuvastati kolmapäeval Rumeenia territooriumil võimaliku drooni elemendid.

Ukraina teatas, et kolmapäeva varahommikul tabas rünnak Reni ja Izmaili sadamaid, mis asuvad üle Doonau Rumeeniast, kahjustades viljalasti hoidmiseks kasutatavaid ladusid, naftamahuteid ja administratiivhooneid.

Rünnakud, mis on intensiivistunud alates juuli keskpaigast, kui Moskva loobus kokkuleppest, millega tühistati Venemaa de facto blokaad Ukraina Musta mere sadamatele, on suurendanud julgeolekuriske NATO jaoks, mille liikmed on vastastikku kaitsekohustused.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viibis 13.–14. septembril Roomas, kus ta kohtus oma Itaalia kolleegi Riccardo Guarigliaga, pidas ettekande Senati Euroopa Liidu poliitika komisjoni esimehe Giulio Terzi di Sant’Agata ning välis- ja kaitsekomisjoni esimehe Stefania Craxi juhatatud kohtumisel Senati liikmetega ning kohtus valitsuse julgeolekuteabe osakonna juhi Elisabetta Belloniga.

 Kohtumistel keskenduti kahepoolsetele suhetele, julgeoleku- ja kaitsekoostööle ning Venemaa agressioonile Ukrainas. Kantsler Vseviov sõnas, et Venemaa sõda Ukrainas saab lõppeda vaid Ukraina tingimustel, austades riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nii nagu on välja toodud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 10-punktilises rahuplaanis. „Euroopa siht on selge ja see on aidata Ukraina võidule ja toetada teda seni kuni vaja,“ ütles Vseviov. „Me ei peatu ega väsi saatmast Venemaale selget sõnumit, et julmuse ja ebainimliku agressiooniga ei alluta ta Euroopat ega Ukrainat, mis on selle südames.“ Seejuures räägiti ka ELi täiendavast, 12. sanktsioonipaketist Venemaale, sealhulgas sanktsioonidest möödahiilimise tõhusamast tõkestamisest.

 Kõneldes Venemaa ja selle juhtkonna vastutusele võtmisest Ukrainas toime pandud agressiooni ja sõjakuritegude eest, rõhutas Vseviov, et käes on otsustav hetk. „Elame ajaloolises hetkes, mil maailmal ja selle liidritel on võimalus astuda julge samm, võtta vastusele troika, mis on pannud toime genotsiidi ja jätkab tsiviilelanike pommitamist. Me saame seada pretsedendi ja taastada rahvusvahelise moraali ja korra,“ ütles ta ja lisas, et seda saab teha ainult eritribunaliga, millel on rahvusvaheline mandaat.

 Samuti arutati jätkuvat toetust Ukrainale teel Euroopa Liitu ja NATOsse. Vseviov avaldas lootust, et Ukraina, mis on saavutanud suuri edusamme ELi seatud seitsme sammu täitmisel, saab kutse ühinemiskõnelustele juba sel aastal. Ta märkis, et Venemaa agressioon on näidanud, et hallid alad Euroopas vaid süvendavad ebastabiilsust. „Ainus pikaajaline julgeolekutagatis Ukrainale on NATO liikmesus,“ ütles Vseviov. „Austame seda.“

 Vseviov sõnas, et Eesti hindab Itaalia kandvat rolli globaalsete partnerite kaasamisel, sealhulgas koostööd Tuneesiaga, ning uuris võimalusi, kuidas Eesti saaks oma panust suurendada. 

 Samuti astus Vseviov üles mõttekoja Istituto Affari Internazionali ümarlaual, kus arutati Euroopa julgeoleku tulevikku.

Kaks Venemaa strateegilist pommitajat Tu-95MS patrullisid Barentsi ja Norra mere neutraalsete vete kohal, teatasid Vene uudisteagentuurid viitega kaitseministeeriumile.

Patrulloli planeeritud ja kestis umbes neli tundi.

See pole esimene kord, kui Venemaa saadab strateegilisi pommitajaid neutraalsetesse vetesse. Eelmisel kuul saadeti samasse piirkonda kaks strateegilist rakette kandvat Venemaa pommitajat.

Venemaa kaitseministeerium teatas toona, et lennukid sooritasid oma lennu rahvusvaheliste reeglite järgi.

Slovakkia saatis riigist välja Venemaa diplomaadi ja kutsus välja suursaadiku, teatab riigi välisministeerium oma veebisaidil.

„Põhjuseks on diplomaadi tegevus, mis oli otseselt vastuolus diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga,“ teatas ministeerium.

Lisaks kutsus ministeerium välja Venemaa suursaadiku ja manitses saatkonda üles tegutsema Viini konventsiooni kohaselt.

Diplomaadil on riigist lahkumiseks aega 48 tundi.

Venemaa välisministeerium teatas väljasaatmisele reageerides, et annab asjakohase vastuse, teatab riiklik uudisteagentuur RIA.

Ukraina väed vabastasid Andriivka, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar.

Ukraina välisministeerium teatas neljapäeval, et iga Euroopa riikide otsus pikendada Ukraina toidu impordipiiranguid alates 15. septembrist on ebaseaduslik ja kahjustab ühiseid majandushuve, vahendab Reuters.

Euroopa Liidu maikuus kehtestatud piirangud lubasid Poolal, Bulgaarial, Ungaril, Rumeenial ja Slovakkial keelata Ukraina nisu, maisi, rapsi ja päevalilleseemnete müügi kodumaal, lubades samas selliste veoste transiiti ekspordiks mujale.

Downing Street teatas, et Ühendkuningriigi endine kaitseminister Ben Wallace andis parlamendiliikmetele edasi kogu teabe pärast eelmisel aastal toimunud intsidenti, milles osalesid Vene piloot ja RAFi lennuk.

BBC avalikustas täna hommikul, et 2022. aastal üritas Vene piloot alla tulistada RAFi lennukit. Loe lähemalt siit.

Peaministri ametlik pressiesindaja ütles neljapäeval: „Kaitseminister kirjeldas üksikasju seoses raketi tõrkega ja ma usun, et see oli õige. Ma arvan, et ta esitas sellisel tasemel üksikasjalikkuse, mida ta võis parlamendile selles etapis anda.“

Ukraina tähistab täna tankivägede päeva. President Zelenskõi tänab neid vapruse eest.

Vene riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi usub, et sõda kestab ilmselt veel kaks-kolm aastat ja Ukraina peab maksma oma soovi eest mitte olla koos Venemaaga. Ta ütleb, et teda ei huvita, kas pärast sõda on Ukrainast midagi alles.

Kaitseväe luurekeskus sai uue ülema

Neljapäeval, 14. septembril andis pidulikult rivistusel kaitseväe luurekeskuse senine ülem kolonel Margo Grosberg üksuse juhtimise üle kolonel Ants Kiviseljale.

„Mul on suur au ja vastutus asuda juhtima luurekeskust sellisel väljakutsete rohkel ajal. Kõigepealt tahan tänada kolonel Grosbergi tema pühendumise ja suure panuse eest luurekeskuse töö juhtimisel. Ühtlasi on hea meel tõdeda, et keskuses töötavad kompetentsed ning usaldusväärsed kolleegid, kellega koos jätkame eelhoiatuse ning luureinfo kogumist ja töötlemist, tagamaks olulise info jõudmine kaitseministeeriumile ning kaitseväe juhtkonnale. Seisame jätkuvalt selle eest, et Eesti oleks parimal viisil kaitstud,“ ütles kaitseväe luurekeskuse värske ülem kolonel Ants Kiviselg.

„Viimased viis aastat, mil olen juhtinud luurekeskust, on olnud üht- või teistpidi pikad ja pingelised aga samas ka väga huvitavad ja täis ootamatuid väljakutseid. Eriti pingelised on need olnud viimased aastad alates 2021. aasta kevadest,“ ütles kaitseväe luurekeskuse endine ülem kolonel Margo Grosberg rivistusel peetud kõnes. „Vaadates tagasi sellele viimasele viiele aastale siin keskuses, siis me oleme arendanud ja jätkuvalt arendamas olemasolevaid võimeid. Keskus ei oleks täna oma arengus ja seisus kindlasti selles kohas, kus oleme, ilma selles teeniva isikkoosseisuta, partnerite, liitlaste ja sõpradeta. Tänan teid kõiki ja jätkake samas vaimus!“

Kolonel Kiviselg on olnud kaitseväes teenistuses erinevatel ametikohtadel kokku üle 25 aasta. Teda on muu hulgas autasustatud Maaväe ohvitseri hõberistiga, 1. jalaväebrigaadi rinnamärgi ning Scoutspataljoni teenetemärgiga.

Alates 2018. aastast kaitseväe luurekeskust juhtinud kolonel Margo Grosberg on olnud vormikandjana teenistuses piirivalves kui erinevatel ametikohtadel kaitseväes kokku üle 30 aasta. Teda on muu hulgas autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, Prantsusmaa V klassi riikliku teenetemärgiga, Leedu sõjaväeluure eriteenete medaliga, Välisluureameti eriteenete medaliga, Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärgiga, Luurekeskuse teenetemärgiga, Kaitseväe Peastaabi teeneteristiga ning Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärgiga. 2022. aastal tunnustati kolonel Grosbergi kaitseväe aasta ohvitseri tiitliga.

Kaitseväe luurekeskus tegeleb riigisaladuse kaitsega Eesti riigis ning korraldab ja kontrollib muuhulgas ka salastatud teabe kaitse nõuete täitmist kaitseväes ja Kaitseliidus.

Armeenia ratifitseerib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi täielikult, ütles vabariigi peaminister Nikol Pašinjan. Tema sõnul on vastav poliitiline otsus tehtud ja seda ei muudeta. Armeenia andis seega mõista, et on valmis Putinit arreteerima.

Venemaa välisministeerium teatas, et Moskva peab Jerevani plaane ühineda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga vastuvõetamatuks.

Ukraina julgeolekuteenistuse küberspetsialistid pidasid kinni naise, kes luuras Venemaa parlamendisaadiku Igor Kastjukevitši heaks. Kreml määras ta Hersoni oblasti ajutiselt okupeeritud osa üheks korraldajaks ja naine aitas suunata Venemaa rünnakuid linnale.

„Süüdlane oli kohalik elanik, kes hakkas piirkondliku keskuse hõivamise ajal ühe Venemaa parlamendisaadiku sotsiaalmeediakonto tellijaks. Pärast linna vabastamist pakkus ta talle eemalt oma „abi“ vaenlase rünnakute kohandamisel Ukraina kaitseväe kohalikele rajatistele,“ seletas julgeolekuteenistus.

Naine kõndis tänavatel, salvestas Ukraina üksuste asukohti ja saatis teabe Kastjukevitši kanalile. Ukraina julgeolekuteenistus teatas, et sel moel aitas ta täpsemaks muuta Venemaa mitmkiraketiheitjate tuld linnale.

Naine peeti kinni, kui ta üritas Venemaa parlamendisaadikule uut luureteavet edastada.

Moskva kaitseministeerium väidab, et avastas ja hävitas Mustal merel Ukraina mehitamata paadi.

Kreml: Putin võttis tänuga vastu kutse Põhja-Koreasse

Kreml kinnitas varasemaid teateid, et Vladimir Putin on vastu võtnud Kim Jong-uni kutse külastada Põhja-Koread.

Pressiesindaja Dmitri Peskov ei täpsustanud, millal Venemaa presidendi visiit toimub, kuid tema sõnul külastab välisminister Sergei Lavrov oktoobris Põhja-Koread.

Peskov ütles, et eilne kahe liidri tippkohtumine oli „õigeaegne, kasulik ja konstruktiivne“ ning Moskva jätkab „suhete arendamist“ Pyongyangiga.

Euroopa Liit eemaldas kolm Venemaa ärijuhti oma sanktsioonidest, mis on suunatud Venemaale Ukraina invasiooni tõttu, teatas euroliidu ametlik väljaanne neljapäeval.

Sanktsioonide alt eemaldati Grigori Berezkin, miljardär Farhad Ahmedov ja Venemaa e-kaubandusettevõtte Ozon endine juht Aleksandr Šulgin.

Berezkini ja Šulginit esindav juristide meeskond kommenteeris: „Praegu on raske öelda, kas seda otsust võib vaadelda märgina totaalsete sanktsioonide poliitikalt üleminekus diskretsioonilisemale või on see soovmõtlemine.“