Personaaltreener Steven Keldrema: võtan arvesse inimeste kehalisi iseärasusi, rahalist võimalust, perekondlikku seisu, allergiaid ja maailmavaadet

Kahjuks ma näen seda palju, et suveks jäetakse kõik treeningud ära ja rihm mitte ei lasta ainult lõdvaks, vaid visatakse sootuks nurka. Kolm kuud on pikk aeg. Olen näinud, kuidas selle ajaga nullitakse ära kogu varasem tehtud töö.

Kuidas seda vältida? Treening ja toitumine peavad saama osaks sinu elustiilist. Kui sa kevadel teed tublisti trenni ja suvel võtad täiesti vabalt, on täpselt sama nagu sa ehitaksid terve kevad ettevõtet üles ja järsku kolm kuud ei tegele ühegi firmaga seotud asjaga. Mis pilt sind siis sügisel ees ootaks? Vaevalt, et see ilus vaatepilt oleks.

Seetõttu ma soovitangi 80:20 reeglit: 80% ajast toitud tervislikult ja 20% ajast lubad endale midagi head. Kui ainult kapsalehti ja kanafileed süüa, on libastumised väga kerged tulema. Selline elustiil ei ole jätkusuutlik. Inimesed, kes trenni tulevad, tahavad üldiselt kaalust alla võtta või lihaseid kasvatada. Tuleb ka ette, et mõni tahab kaalus juurde võtta. Vastavalt sellele siis koostame personaalse toitumiskava ja treeningplaani, arvestades inimese eesmärke, elustiili ja toitumisharjumusi.

Kuidas treeninguteks motivatsiooni leida ja kuidas seda hoida?

Ilma motivatsioonita on keeruline midagi saavutada. Eks vahel ikka tekib hetki, kus ei viitsi – vahepeal lihtsalt pead end pisut sundima, et lähed ja teed.

Motivatsiooni on kõige kergem hoida siis, kui sa näed pidevat arengut. Juba paari trenniga tajud enesetunde muutust. Paari nädalaga märkad, kuidas raskused lähevad suuremaks, ja see tekitab hea tunde. Paari kuuga hakkavad teised su kehalisi muutusi märkama ega hoia komplimentidega tagasi.

Eks personaaltreener on ka hea vahend, et motivatsiooni hoida: mõnes mõttes sul tekib kohustus teise isiku ees, sa ei taha talle pettumust valmistada.

Personaaltreenereid on palju, mille poolest eristub Sinu programm?

Personaaltreenereid on Eestis tõesti palju ja eks igaühel on oma stiil. Kõige rohkem mängib ilmselt rolli treeneri iseloom ja kuidas see klapib sinu omaga. Minu kohta on öeldud, et ma olen rahulik, toetav, lähenen hästi personaalselt ja teen oma tööd väga südamega. Oskan motiveerida ja toetada seal, kus vaja, ning nõuda rohkemat, kui näen, et klient on selleks suuteline.

Kuna olen ise tegelenud kalisteenika ehk keharaskusega treeninguga, meeldib mulle lisada jõusaali harjutustele ka keharaskusega harjutusi. Loomulikult on ka kliente, kes eelistavad treenida jõusaalis masinatel – ka see on täiesti okei.

Toitumise osas on mu lähenemine kindlasti pisut erinev. Selle asemel, et teha valmis üks toitumiskava, eelistan kliendile selgeks teha toitumise põhitõed, et ta oskaks endale edaspidi ise toitumiskava teha. Selleks, et ta saaks aru, mis toitaineid ta sööma peab ja kust neid saab, mitte lihtsalt ei sööks tuimalt kava järgi.

Personaaltreeneri töö ei ole lihtsalt trenni juhendamine. Vaatame üle toitumise, treeningud, puhkuse ja üldise elukvaliteedi. Need on teadmised, mis jäävad sinuga kogu eluks.

Mis on kalisteenika, kellele see sobib ja mida see annab? Kas kõik saavad hakkama?

Kalisteenika on aina enam populaarsust koguv treeningmeetod, kus kasutatakse harjutuste sooritamiseks iseenda keharaskust. Selline treening sobib igale inimesele – olenemata vanusest, soost või füüsilisest vormist. Igal harjutusel on olemas nii kergemad kui raskemad alternatiivid. Näiteks kätekõverduste puhul võid panna põlved maha, et lihtsam oleks, või siis just tõsta jalad kõrgemale, et rind saaks rohkem koormust.

Keharaskusega treeningu suur eelis on ka see, et neid harjutusi saab teha igal pool: kodus, pargis, välijõusaalis. Suvel soojade ilmadega on eriti mõnus õues treenida! Võrreldes raskustega treeningutega arendab see ka painduvust, tasakaalu, harjutused kaasavad rohkem lihasgruppe korraga ja on vähem koormavad liigestele. Mitmed kliendid on öelnud, et see annab ka erilise badass tunde – näiteks see hetk, kui suudad oma esimese lõuatõmbe ära teha, annab nii hea emotsiooni!

Miks on vaja treenida hüppevõimet?

Hüppevõime on tegelikult spordiala spetsiifiline kehaline võime, mida igaüks ei peagi otseselt treenima. Küll aga on see oluline, kui sa tegeled näiteks korvpalli või mõne muu spordialaga, kus kõrgele hüppamine on oluline. Samas ma võin öelda, et hüppevõimet arendavad harjutused ei lisa sinu hüppele ainult kõrgust juurde, vaid arendavad ka plahvatuslikkust, kiirust, jõudu, luutihedust ja tasakaalu. Mitmekülgne treening on igal juhul hea. Rääkimata sellest, et neid harjutusi on lõbus teha!

Koostad treeningkava kõrval ka toitumiskavasid – millest lähtud ja kui palju tuleb näha vaeva inimeste aina spetsiifilisemate toiduallergiate ja maailmavaateliste tõekspidamistega toitumisel?

Ma annan endast alati parima, et olla võimalikult personaalne. Nii toitumis- kui treeningkava koostamisel lähtun kliendi eesmärkidest, elustiilist ja senistest harjumustest. Samuti võtan arvesse kehalisi iseärasusi, rahalist võimalust, perekondlikku seisu, allergiad ja maailmavaadet – see kõik mõjutab meie toitumist. Kui treeneri koostatud kava ei ole nendega kooskõlas, ei ole see pikas plaanis jätkusuutlik.

Personaaltreeneri töö on kohati nagu psühholoogi töö – see vajab oskust kuulata ning küsida õigeid küsimusi, et inimene jõuaks ise arusaamale, kuidas edasi. Mina saan aidata teadmistega, kuidas toituda ja treenida, aga inimene ise peab leidma soovi seda teha.

Tänapäeval on tõesti nii toitumise kui treeningute puhul palju erinevaid tõekspidamisi. Nagu psühholoogile kombeks, ei saa ma tõekspidamisi jõuga ümber kallutada – see tekitab ainult mõttetu konflikti. Siin pigem tuleb kavalusega läheneda.

Mulle tundub, kusjuures, et naistel on toitumise osas kordades rohkem tõekspidamisi ja meestel just treeningute kohta. Ma üritan pigem hoida seisukohta, et kõike võib, aga mõistusega. Toitumise osas ei peaks kunagi üle mõtlema ning ennast liigselt piirama. Asi peab olema jätkusuutlik ning enda näljutamine ei ole kunagi lahendus.

Osadel inimestel on geneetiline soodumus olla tüsedam, osad jälle on loomulikult väga lihases. Kuidas selliste teguritega toime tulla?

See on müüt. Loomulikult on olemas geneetilised eelsoodumused, aga heasse vormi saada on võimalik igaühel. Näiteks ma ise olin kunagi alakaalus, ikka väga peenike. Kuna mul aga tekkisid halvast füüsilisest vormist terviseprobleemid, hakkasin peale kaitseväge trenni tegema. Algus oli väga raske – ma ei jaksanud isegi kätekõverdusi teha! Nüüd on trenn saanud osakeseks mu igapäevaelust ja eks järjepidev treening on ka füüsilisele vormile mõju avaldanud, isegi kui ma ei olnud „loomulikult“ lihases.

Steven enne ja pärast:

Millal valida online personaaltreeneri teenus?

Online personaaltreener on justkui mentor, kes on toeks, motiveerib ja hoiab järjel. Sel juhul treenib klient küll iseseisvalt, aga kord nädalas või kahe tagant teen kõne, et vaadata üle senine progress ning panna plaan, kuidas edasi liikuda. Kui on tekkinud muresid, probleeme või näiteks motivatsioonilangus, saame need ka ära klaarida. Siin on treener jälle hästi tugevalt vastutuspartneri rollis – kui sa oled lubanud, et käid see nädal kolm korda trennis, ja tead, et pead sellest uuel nädalal aru andma, siis see sunnib oma lubadusi ka täitma.

See on selline pidev tugi, kus personaaltreener hoiab su treeningutel ja toitumisel silma peal. Vajadusel olen andnud ka videosilla teel harjutustele tagasisidet, et tehnika oleks paigas. See teenus sobib nendele inimestele, kes soovivad soodsama hinnaga saada personaaltreeneri teenust ja nõu. Samuti sobib see kiire või hektilise elustiiliga inimestele – saad treenida sulle sobival ajal, sulle sobivas kohas.

Sa mainisid, et suhteseis on üks faktoreid, mis toitumist ja elustiili mõjutab. Mida teha, kui üks partneritest tahaks tervislikku eluviisi viljeleda, aga teine mitte?

See on samuti üks asi, mis ma klientidelt kuulnud olen: väga keeruline on tervislikult toituda ja regulaarselt trennis käia, kui elukaaslane õhtuti krõpsu sööb ja seriaale vaatab. Kui võimalik, püüa alustuseks kaaslane endaga koos trenni meelitada! Tihti hakatakse peale trennis käimist ka toitumist hoolikamalt jälgima, et trennist kasu ka oleks.

Ma usun siiralt, et koos treenimine muudab ka suhet tugevamaks. Ega ilmaasjata ei öelda, et couples who train together, stay together. Me käime elukaaslasega regulaarselt koos trennis ja oleme siiralt õnnelikud, et meil on selline ühine hobi, mis on meid nii palju lähedasemaks muutnud!

Lisaks olete kahekesi treenides teineteisele vastutuspartneriks: kui üks ei viitsi trenni minna, saab teine teda motiveerida. Nii tulevad ka tulemused. Muide, mõned mu kliendid käivad ka teismeliste lastega koos trennis – samuti väga hea võimalus koos kvaliteetaega veeta!

Toitumise osas võiks hakata muutusi samm-sammu haaval sisse viima. Selle asemel, et kaaslane üleöö uuele menüüle viia, tee menüüs pisikesi muudatusi. Näiteks lisa rohkem proteiini, et lihastel oleks materjali kasvada. Asenda rasvane koorekaste vähemrasvase versiooniga. Lisa natuke rohkem juurvilju (aga maitsesta need hästi).

Panime elukaaslasega hiljuti kokku ka ühe väljakutse, mis on mõeldud just paaridele. Aitame mõlemat poolt toitumise ja treeningutega, vastavalt nende eesmärkidele. See on hea algus, et tervislikud harjumused ja mõnus trennirütm sisse saada!

Alustame juba oktoobris. Pane end kirja – luban, et sellest on ainult kasu!

Kui sa soovid uut hooaega alustada tervislikumalt, võtta kaalust alla või kasvatada lihaseid, võta Steveniga ühendust: kirjuta talle Instagramis @stevenkeldrema või kodulehe kaudu www.stevenkeldrema.com.