Eesti uudised

Neli asja, millega Matti Päts võiks kiidelda 

Siim Saidla , 18. juuli 2001, 23:00
PEEGLI EES: Konservatiivide Klubi presidendikandidaat Matti Päts enne Urmas Oti saatesse minekut. Tiina Kõrtsini
"Ega selle kampaania käigus enese kiitmisest ei pääse," ütleb Konservatiivide Klubi presidendikandidaat Matti Päts ja lisab, et see on väga raske töö. SL Õhtuleht aitab Pätsi enesekiitmise raskes töös ja pakub välja neli asja ta elust, millega ta kiidelda võiks.

Esiteks raske lapsepõlv. Nälg ja iseseisev elu alates kümnendast eluaastast.

Matti Päts sündis Tallinnas. Elu oli ilus: isa edukas jurist, vanaisa Konstantin president. Mattile ja ta vennale oli koju palgatud lapsehoidja, kes nendega saksa keeles räägiks, et see lastele juba varakult külge jääks.

Aga 1940. aastal sai ilus elu otsa. Nõukogude võim küüditas ta koos perega Baškiiriasse Ufa linna. "Ma mäletan seda siiani," ütleb Päts. "See oleks nagu eile juhtunud."

Aasta hiljem perekonna täis-ealised liikmed arreteeriti ning Matti paigutati vend Hennuga eri lastekodudesse. Vend suri seal nälga.

Koolis käis lastekodulaps Matti Ufa 44. keskkoolis. Õpiti vene keeles. "Ma oskan siiani tervet vene sõimusõnade masinavärki," sõnab Matti Päts, 68, ja ajab käed laiali, et näidata, kui lai roppuste spekter ikkagi vene keeles on.

Ei lubatud ülikooli

Teine punkt, millega kiidelda võiks, oleks nõukogude võimu repressioonid Eestis: Pätsi ei lubatud nimelt ülikooli.

Pärast ema vangist vabanemist õnnestus Pätsil Eestisse tagasi pöörduda. Ta hakkas õppima Tallinna 2. keskkoolis, mis praegu kannab jälle Reaalkooli nime. "See kool kandis 50ndatel endiselt Eesti aja vaimu," usub Päts.

Sama mäletab Pätsi klassivend kunstnik Enn Põldroos. "Ega seal mingit erilist vabaduse juttu ei aetud," räägib ta. "Aga õpetajad olid Eesti-aegsed inimesed."

Põldroos ütleb, et nende klassis tekkis omamoodi sõpruskonna vaim, sest sel ajal oli Reaalkool poistekool. "Ma usun, et segaklassides seda ehk ei teki."

Pätsi korda saadetud suuri sigadusi ei mäleta kumbki mees. Koolis tegeldi õppimisega. Lennus lõpetanud 42 poisist läks ülikooli edasi õppima 40.

Kuigi Pätsil oli õppimisega kõik korras, ta kohe ülikooli ei pääsenud. Võimud ei lubanud. Päts hakkas tööle tehases Volta.

1954. aastal asus ta siiski õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Lõpetas 1959. aastal energeetikuna. "See oli väga hea ja mitmekülgne haridus," ütleb ta. "Väga huvitavalt avardas mõtlemist." Päts uhkustab, et on kandidaatidest ainus tehnokraat. Teised on kõik humanitaarid.

Töötas ühes kohas 25 aastat

Kolmandaks võiks Päts kiidelda sellega, et ta 25 aastat ühte ja sama tööd tegi: järjekindel mees.

Pärast diplomi saamist töötas ta lühikest aega meistrina tehases Teras, seejärel insenerina Eesti Energias. Päts räägib, et sealt vallandati ta poliitilistel motiividel ning suunati tööle Tallinna mõõduriistade tehasesse.

Seal kohtus ta oma naise Valentinaga, kellega tal on kaks last. "See oli proletariaadi armastus."

Lastest rääkides ütleb ta: suguvõsas on kõik juristid. Vanaisa ja isa olid hariduselt juristid. Ka end peab Päts pooleldi juristiks: 1973. aastal lõpetas ta kaugõppes tööstusomandikaitse õiguse spetsialistina Moskva patentoloogia instituudi.

Lapsi ja kodu peab Päts väga tähtsaks. "Ma püüdsin nendega võimalikult palju koos olla," ütleb ta. "Nii kaua, kuni nad olid nõus oma isaga koos tegutsema, olin ma kogu aeg nendega ja tegin nendega kõike kaasa.

Perekond on alati olnud prioriteet number üks," kinnitab Päts. Karjäär ei olnud talle oluline. "Seda näitab seegi, et ma 25 aastat ühel kohal töötasin."

Ta räägib Teaduste Akadeemia Spetsiaalsest Konstrueerimisbüroost, kus pandi peamiselt kokku teadusaparatuuri. Aga ka näiteks lasereid ja plaadimängijate mootoreid. Päts tegeles seal leiutiste patentidega.

Juhikogemus olemas

Neljandaks võib Päts uhkustada oma juhikogemusega: see tuleb riigi presidendile ikka kasuks. Eesti riigi taasiseseisvumise järel 1991. aastal kutsuti Päts rajama patendiametit, mida ta juhib siiani.

"Siin ma olen ikkagi puhtalt juht," nendib ta. Patentidega ise enam ei tegele, vaid vaatab, et asutus ilusti töötaks. "Täitsa elukutseline direktor ma ka ei ole. Ma ikka tean, mis siin majas toimub."

Patendiameti juhi koha vastu võtmiseks anti Pätsile kümme minutit mõtlemisaega. Valiku tegemiseks tal kõik see aeg ära ei kulunud - jah tuli kiiremini.

Presidendiks kandideerimiseks võttis ta mõtlemisaega neli kuud. Lõpuks nõustus pakkumisega. "Ma pärinen presidendi suguvõsast," põhjendab ta. "Usun, et tean, mis presidendiks olemine endast kujutab, ja saaksin selle tööga hakkama. Ja mitte kehvemini kui teised."

Seda, kas ta kunagi võib kiidelda, et on olnud Eesti president, ei julge Päts öelda. "Viimase kellalöögini ei tea, kes võidab," sõnab ta. "Teised kandidaadid tahavad ju ka presidendiks saada."

Päts tahab presidendile rohkem võimu

Matti Pätsi arvates tuleks presidendi põhiseaduslikke volitusi laiendada. Et president saaks siseriiklikes tülides jõulisemalt sekkuda.

"Ma arvan, et Eestis on presidentaalsuse hirmus volitusi liialt kärbitud," arvab Päts. Ta annaks lisavolitused, aga reglementeeriks need väga täpselt: mis olukorras ja mil määral tohib president sekkuda.

Praegust presidendi palka 30 000 krooni ta ei muudaks. "Minu palk on praegu poole väiksem ja ma saan kenasti hakkama," nendib ta. "Lapsepõlves olen väga kesiste oludega harjunud ja olen olmeküsimustes vähenõudlik."

Praegusele presidendile ei soovi Päts midagi ette heita, sest suhtub presidendi institutsiooni suure lugupidamisega.

Lemmikud
Söök:

"Ütlen siis ausalt: praekartul ja tatrapuder. Mitte koos, ikka eraldi."

Jook:

"Piim."

Näitleja:

"Eino Baskin."

Ajakirjanik:

"Jään vastuse võlgu. Ei tea kõiki."

Laul:

"Meie rikkalikust koorirepertuaarist Miina Härma "Meeste laul". Viisilt meeldib väga meie ja soomlaste hümn."

Teatrilavastus:

""Minu veetlev leedi"."

Kirjanik:

"Eestlastest Albert Kivikas ja Oskar Luts. Välismaalastest Tšehhov. Ainult Tšehhovi originaalkeeles lugemiseks tasub vene keel ära õppida. Kuigi üksnes keelest on ehk vähe abi. Peab ka olusid tundma."

Raamat:

"Mõjukas raamat oli Albert Kivikase "Nimed marmortahvlil". Mäletan, et see avaldas kooliajal väga tugevat mõju."

Vanasõna:

"Seda armastan ikka korrata: "Kui karjud halvaa, halvaa, ega siis sellepärast suu magusamaks ei lähe."

Anekdoot:

"Tean neid lugematult. Erilised lemmikud on poliitilised anekdoodid."

Põhiteesid valimistel

1. Tugev ja hästi kvalifitseeritud presidendimeeskond.

2. Välispoliitika jätkuvus.

3. Tihe kontakt rahvaga.

Kas tunned maad, mida tahad valitseda?

Enne küsimustele vastamist parandab Päts, et Eestis ei tegele president valitsemise, vaid esindamisega.

* Kui suur on Eesti Vabariigi territoorium?

"45 100 ruutkilomeetrit."

* Eesti pikim jõgi?

"Pärnu jõgi. Üle 100 kilomeetri kindlasti."

* Eesti kõrgeim mägi?

"Munamägi, 318 meetrit. Baltimaade kõrgeim mägi."

* Eesti sügavaim järv?

"Rõuge Suurjärv. 30 meetri kandis."

* Kolm Eesti suurimat saart on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Missugused on suuruselt neljas ja viies saar?

"Vormsi ja Naissaar. Võimalik, et ka Abruka on viies."

* Mitu liiget on

Riigikogus?

"101."

* Kaks suurima elanike arvuga linna on Tallinn ja Tartu. Missugused on järgmised kaks?

"Narva 67 000 elanikuga. Ja siis Kohtla-Järve, kui seda pole jälle tükkideks tehtud."

* Missugust ametit pidas K. Päts enne presidendiametisse valimist?

"Riigivanema ametit."

Õiged vastused

:

Eesti pindala on 45 200 km2; Eesti pikim jõgi on Võhandu (162 km); kõrgeim mägi on Suur Munamägi (318 m); Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m); suuruselt neljas ja viies saar on Vormsi ja Naissaar, Riigikogus on 101 liiget; elanike arvult kolmas ja neljas linn on vastavalt Narva ja Kohtla-Järve; Konstantin Päts oli enne presidendiks valimist Eesti Vabariigi riigihoidja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee