Trepitegu on võhikule paras peavalu! Ekspert: tootja teab, milline trepp vastab kõigile nõuetele, oleks mugav ja samas vastupidav

Kui käsil on uue maja või korteri ehitamine, on arhitekt enamasti kõik üksikasjad, sealhulgas ka trepi, paika pannud. Soovides senine trepp uue vastu vahetada või oma elamist laiendada (näiteks võtta kasutusele pööningukorrus), püüab koduomanik sageli paljude asjadega vaid omaenese tarkuse toel hakkama saada. Kindlasti tasub treppi valima asudes pidada nõu arhitekti, sisekujundaja või vilunud trepimeistriga, et leida sobivaim lahendus. Lisaks tasuks enne trepi tellimist kõigepealt mõni asi selgeks mõelda.

„Näiteks oleks hea, kui trepimeistriga kohtudes oskaks klient juba öelda, kas trepp peaks mõjuma interjööris disainiaktsendina või pigem sulanduma ruumikujundusse, kui palju põrandapinda ollakse valmis trepile loovutama, kas ja kui palju peaks trepp keerama ning kas eelistatakse mademega või pöördastmetega treppi. Seejuures ei tohiks unustada, et mademega trepp, mida on mugavam kasutada, võtab alati rohkem ruumi kui pöördastmetega trepp. Mõelda tasuks ka sellele, kas soovitakse, et trepile langeks loomulik valgus,“ loetleb Aru Grupi treppide müügijuht Marko Ivainen. „Igal juhul tasub teha omalt poolt kõik selleks, et uuele trepile jaguks piisavalt ruumi. Kui lagi on madal ja trepiava liialt väike, ei saagi trepp olla õige kaldega — ja halvimal juhul peab siis ka keskmist kasvu inimene trepist üles minnes alati kummardama, et mitte pead ära lüüa. Selliseid vigu saab ennetada, kui õigel ajal kaasata trepi kavandamisse asjatundjad.“

Trepi hinna määravad müügijuhi sõnul ennekõike vajamineva materjali hulk ja selle kvaliteet — mida vähem astmeid ja mida sirgem trepp, seda odavam. Materjalivaliku tingib sageli aga tulevase trepi stiil. „Kui näiteks valisite ruumikujunduses kesksele kohale paigutuva trepi, tuleneb sellest ka materjal — sel puhul tasuks kindlasti eelistada väärispuitu. Mugavalt ja ratsionaalselt nurka peidetud trepile võib samas vabalt kavandada ka odavamast puidust astmed.“

Tasub mõelda pikemalt ette

Selgeks tuleb mõelda seegi, kas trepi väljanägemine on ikka kõige olulisem.

„Oma kodu ehitav noorpaar võib vaimustuda õhulisest trepist: astmed kinnituvad seinale, käsipuid polegi. Noortel pole sellise trepi kasutamisega mingeid probleeme ja nii selle kasuks otsustataksegi. Kui aga kodu ehitatakse aastakümneteks, mõne aja pärast sünnivad perre lapsed või kolib noortega kokku eakas vanavanem, tuleb paratamatult hakata nuputama, kuidas kaunis lahendus turvalisemaks muuta. See ei pruugi aga alati head tulemust anda ja siis tuleb trepp üldse välja vahetada,” toob Ivainen näite. Niisiis soovitab ta treppi kavandades silmas pidada pikemat perspektiivi.

Ivainen lisab, et unustada ei maksa ka koduloomi – nende liikumismugavust või võimalust takistada pääs ühelt korruselt teisele.

Milline on trendikas trepp?

Klientide eelistusi vaadates võib öelda, et trepidisain liigub lihtsuse poole. „Alles mõne aja eest sooviti treppidele tingimata nikerdustega poste ja käsipuid toetasid treitud pulgad, nüüd eelistatakse pigem lihtsat ja lakoonilist skandinaavia stiili: astmed ja käsipuud — trepi kõige rohkem kuluvad detailid — on tugevast vastupidavast puidust, enamasti tammest, muud detailid võivad olla ka valgeks värvitud. Poolehoidu on võitmas sõrmjätkatud materjalid: näiteks sõrmjätkatud tamm näeb välja nagu tammeparkett ja vastab sellisena hästi paljude klientide ootustele nii disaini, hinna kui ka kvaliteedi asjus,” selgitab Ivainen.

Kel soovi, saab mõistagi tellida oma elamisse trepi ka mõnest eksklusiivsemast puuliigist (näiteks mahagonist, jatobast), ka kombineeritakse viimasel ajal üsna sageli puitu klaasi või metalliga.

Millise kujuga treppi aga võiks valida?

Marko Ivaineni sõnul on I-kujuline ehk sirge L- ja U-kujulisega võrreldes hinnalt kõige soodsam trepilahendus ning nende mõõtmise ja paigaldamisega seotud tööd on lihtsamad. Lisaks on riskid väiksemad ja teostatavad ka keskmise kogemusega ehitusmehel. „I-kujuline trepp aitab luua lihtsat ja minimalistlikku stiili, aga võib olla ka ruumis domineeriv oluline sisekujunduselement,” märgib ta.

Arvestada tuleb suurema ruumivajadusega. Ka on pikkade I-treppide puhul teiste trepivariantidega võrreldes vaja rohkem mõelda selle kasutamisega kaasnevatele võimalikele turvariskidele.

Kõige enam levinud L-kujuline trepp võib olla pöördastmete või mademe ehk trepiplatvormiga: esimene vajab vähem ruumi, teise puhul on aga trepi alla jääv ruum avaram ja suurema kasutusvõimalusega. „L-trepi mõõtmine ja paigaldamine eeldab varasemat kogemust. Lihtsam on paigaldada mademega treppi, see tuleb odavam ja on pöördastmetega võrreldes turvalisem,” toob asjatundja välja.

Võrreldes I- ja L-kujuliste treppidega, on U-kujuline trepp kõige turvalisem, aga ka kõige materjalimahukam, tehnilise lahenduse seisukohalt kõige keerulisem ja hinnalt kalleim. „U-kujuline trepp vajab kindlasti asjatundlikku trepispetsialisti, sest hea tulemus eeldab eriti suurt täpsust nii projekteerimisel, mõõtmisel kui ka paigaldamisel,” lausub Aru Grupi treppide müügijuht.

Mõõtmine ja paigaldus asjatundjailt

Ehkki trepi võib koduomanik soovi korral tellida enda võetud mõõtude järgi ja selle hiljem ka ise paigaldada, on võhikul sel moel oht nii mõnegi asjaga alt minna. Vigade parandamine võib hiljem olla aga oluliselt kulukam kui oli isetegemiselt saadud sääst. Vale kaldega trepp näiteks võib olla lausa ohtlik.

Abi trepi valimisel ja tellimisel võib saada ka Aru Grupi veebiplatvormilt Stair24: trepiava mõõtude sisestamisel arvutab keskkond optimaalsed trepi mõõdud, mida kasutaja saab soovi korral muuta. Süsteem kontrollib sisestatud mõõtude alusel koostatud trepi vastavust standarditele ja kui juhtub, et tulemus ei vasta kõigile nõuetele, annab sellest märku.

„Kui soovitakse treppi, mis vastaks kõigile nõuetele, oleks mugav ja vastupidav, on siiski mõistlik nii mõõtude võtmine kui ka trepi paigaldamine tellida tootjalt,“ osutab müügijuht. „Trepimeistrid on valmis koostöös kliendiga leidma koduomaniku soovide ja maja interjööriga kõige paremas kooskõlas oleva ja võimalikult mugava nüüdisaegse trepi: uued standardid näevad ette trepiastme sügavuse 250 mm ja tõusu 180—190 mm, trepi laius peaks olema 850—900 mm.“

Lõpetuseks annab Marko Ivainen mõned nõuanded, milline trepp on turvaline.

*Trepiastmed ei tohiks olla libedad. Kummiriba või freesitud sooned astme esiservas aitavad libedust vähendada.

*Käsipuu aitab tasakaalu hoida.

*Trepp peab olema korralikult valgustatud. Kasuks tulevad veksellülitid. Astmete alla võib paigaldada LED valgustid.

*Trepil ei tohi olla üleliigseid asju, mille otsa seal liikudes võiks komistada.

*Kui elamises on väikelapsi, siis tuleks paigaldada lastevärav, mis ei lase neil omapäi trepile sattuda.