Eesti uudised

Jevgeni Tomberg: mul pole võimalust 

Allar Viivik , 16. juuli 2001, 23:00
POLE VÕIMALUST: “Šansid minu presidendiks saamiseks on väga väikesed, kui mitte olematud,” ütleb kandidaat Tomberg Tallinna volikogu ukse vahelt välja piiludes. Jarek Jõepera
“Sõbrad tegid nalja, et sa oled poliitikuna prügiauk, mis peab kõik vastu võtma,” ütleb Jevgeni Tomberg. “Eks ma siis nõustusin olema ka presidendikandidaat, kuigi mul valimistel šansse pole.”

“Ma ei tee sellest mingit suurt numbrit, kui mind sügisel Kadriorgu ei valita,” räägib Tomberg, kes hindab Eestimaa Ühendatud Rahvapartei võimalusi presidendirallis väikesteks, kui mitte öelda nullilähedasteks. “No suurem rebimine läheb lahti ikka kolme mehe vahel: Toomas Savi, Peeter Tulviste ja Peeter Kreitzberg,” ennustab ta.

Tombergi sattumine suurde poliitikasse on tegelikult suur juhus. Erilist sihtmärki saada volikogusse või

Riigikogusse

pole ta kunagi seadnud. “Ma ei ole teinud mingit karjääri. Töötasin ikkagi 20 aastat oma õpitud erialal energeetikuna,” räägib ta. Ootamatult pakuti talle 1993. aasta sügisel Mustamäe linnaosa vanema kohta. Aasta hiljem asutati Tombergi osavõtul Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, mille aseesimees ta ka lühikest aega oli. 1999. aastal valiti Riigikogusse. Seega jääb perekonnale aina vähem aega. “Tahaks rohkem aega pühendada iseendale, perele, lastele ja seitsmeaastasele lapselapsele Janele,” ütleb Tomberg.

Väljasaadetu lapsepõlv Kirovi oblastis

Vaatamata vene eesnimele on Tombergi juured Läänemaal, kus ta vanaisa pidas aastakümneid talu. 14. juunil 1941 otsustasid Nõukogude julgeolekuorganid, et vanaisa pere on rahvavaenlased ja nad tuleb Kirovi oblastisse välja saata. Teel lahutati mehed peredest, vanaisa kadus laagris teadmatusse. Jevgeni isa Aksel, keda küüditamine tabas just Lihula gümnaasiumi lõpetamise eel, sattus Oritši rajooni Torfjanoi (Turba - toim.) alevisse. Hakkaja mees õppis selgeks vene keele, lõpetas kohaliku õhtukooli ja kosis Moskvast sõja jalust evakueeritud trükimeistri tütre Tanja. Praegu elab ta Pärnus.

“53 aastat tagasi sündis siia ilma poeg, kellele pandi nimeks Jevgeni,” räägib Tomberg. “Õdesid-vendi mul kahjuks pole. Küll aga mitu täditütart ja -poega, kellest osa on sündinud Venemaal, osa Eestis.”

Kooliteed alustas seitsmeaastane poiss samas koduses alevis. “No olin rohkem ikka viiemees, kuid väga tihti ka vembu- ja tembumees,” ütleb ta. Väikese Jevgeni käitumishinnet alandati küll tunnis lobisemise, küll naljategemise, küll niisama tõuklemise pärast. Tõsiseks läksid lood siis, kui ta näpukummidest ragulkaga kaaslasele traadijupi selga lasi. Ja nii õnnetult, et see põrkas vastu õpetaja kukalt. “Skandaal oli suur,” meenutab Tomberg ligi 45 aastat hiljem. “Õpetaja riidles ja hüüdis kogu klassi ees: kui sul oleks püstol, siis oleksid sa kindlasti mulle selga tulistanud!”

Öösel biitlid, päeval füüsika

1958 tuli Tombergi pere tagasi kodumaale ja asus elama Pärnusse. Jevgeni jätkas kolmanda klassi viimast veerandit juba suvepealinna Karja 8klassilises koolis, hiljem Pärnu 3. keskkoolis.

Siiski polnud see ta esimene Eestis käik, koos ema Tanjaga oli ta teinud juba mitu reisi kodumaale. Eesti keelega pole Tombergil raskusi olnud, sest asumisel lävis pere tihedalt saatusekaaslastega. Kirovi oblastis pole ta enam käinud, kuigi minna tahaks.

Pärnu keskkoolipoissi mõjutasid kuuekümnendatel kaks maailma tabanud maaniat: füüsika ja küberneetika ning The Beatles. “Mina olin juba varastest aegadest füüsiku ja matemaatiku mõtlemisega,” räägib Tomberg. “Ala oli popp, sellest kirjutati ja räägiti piisavalt palju.”

Biitlite ja nende muusikaga tegelesid teismelised koolipoisid põhiliselt öösel. Nad kogunesid mõne semu korterisse ja lindistasid välismaa raadiojaamadest uuemaid laule. “Dnepri makiga võtsime laulud linti, sest ega plaate ei liikunud ja kassette polnud veel leiutatud,” meenutab Tomberg. Neil vähestel plaatidel, mis lääneliku muusikaga liikusid, olid laulud salvestatud röntgenipiltidele. Rahvasuus hüüti neid gibkajateks (vene keeles elastne - toim.). Ansamblites Jevgeni ei mänginud, kuigi on lõpetanud lastemuusikakoolis akordioni eriala.

Keskkoolipõlve füüsikahuvi viis 18aastase Pärnu noormehe 1966 Tallinna Polütehnilisse Instituuti energeetikateaduskonda elektrivõrkude süsteemide erialale. Sama eriala on näiteks lõpetanud laulja Hendrik Krummi vend Lembit, kes töötas aastaid Venemaal Novosibirski teaduste akadeemias. 1972. aastal suunati värske kõrgepingesüsteemide insener-elektrik Üleliidulise Energiavõrkude Projekti Eesti osakonda. Oli selline pika nimega asutus nagu energiavõrkude kompleksse projekteerimise osakond. Aastaid tuli Tombergil mööda N.Liitu rännata, kuna üleliidulisi nõupidamisi peeti Kesk-Aasias jm. Praegu ta suur reisija pole.

“Minu naine on ideaal.”

Kõrgkooli ajal, aastal 1969, Jevgeni abiellus. Naine Irina on pärit Moskvast. “Tutvusime minu ema ja tema sugulaste kaudu, kelle juures väga tihti külas käisin,” meenutab Tomberg. Irina on lõpetanud Moskva energeetikainstituudi. Sai koolist vabadiplomi ja tuli Eestisse. Töötas aastaid Eesti Projektis koorikute insenerina. Praegu on Irina Tomberg Venemaa Kultuurifondi Balti osakonna projektijuht. Toob Venemaa kultuuri Eestisse ja korraldab fondi asju.

“Vaat, Irina on küll ideaal,” räägib Tomberg. “Heatahtlik, inimlik, kaastundlik, mõistev, väga suur abiline. Laste suhtes ka väga hoolitsev.”

Jevgeni poeg Robert on 30aastane. Töötas aastaid Eesti Telefonis, praegu on mööbelsepp. Tänu temale on Tombergid juba seitse aastat vanaema ja vanaisa seisuses. Tütar Julia lõpetas tänavu vene gümnaasiumi süvendatud inglise keele õppega. Teeb eksameid Moskva rahvusvaheliste suhete instituuti, kuhu Eestile on tänavu ette nähtud kaks kohta.

“Austus vanemate ja sugulaste, samuti kõikide sõprade vastu,” võtab Jevgeni Tomberg oma põhimõtted kokku. “See kõlab võib-olla paatoslikult, kuid minu lipukirjad on ausus, sõbralikkus ja töökus.”

Lemmikud

* Söök: “Söön absoluutselt kõike ja seepärast on peres toiduvalmistamine lihtne. Tavaliselt söön liha, kapsaid, kartuleid ja see rahuldab mind täielikult. Armastan ka šašlõkki juurviljaga, kaukaasia ning hiina toitusid.”

* Näitleja: “Neid on palju: Jüri Järvet, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver, Vija Artmane, Donatas Banionis, Innokenti Smoktunovski, Oleg Tabakov, Jack Nicholson, Charlie Chaplin.”

* Film: “Grigori Kozintsevi “Hamlet” (1964).”

* Laul: “Ise ma laulumees pole, kuid naudin väga teiste esinemist. Keskkooliajal vaimustusin Paul McCartney “Yesterdayst”, hiljem ABBA lauludest. Need on väga meloodilised ja vahel isegi lüürilised lood.”

* Laulja: “Klassika poolelt Luciano Pavarotti. Tema kontserdil õnnestus mul 1998. aastal Moskvas Punasel väljakul ka ise kohal olla.”

* Kirjanik: “Anton Tšehhov. Tema teostes on kõike: lüürikat, nostalgiat, huumorit ja kõikide elu külgede tundmist.”

* Raamat: “Tšehhovi “Kirsiaed” ja “Jutustused”.”

* Vanasõna: “Ära sülita enne vanasse kaevu, kuni uus pole valmis.”

* Anekdoot: “Lemmikut pole. Anekdootide teemasid on selleks liialt palju: papagoi, juudid, Juku, tšuktsid jne. Nooremas eas meeldisid Tšapajevi omad - need olid väga teravmeelsed. Hiljem ilmus luuraja Stirlitz oma langevarjude ja kõverate ratsaväemõõkadega.”

* Ajakirjanduslik väljaanne: “Eestikeelsete seas lemmikut pole, sest kõik täiendavad üksteist. Igast lehest leiab midagi toredat ja vajalikku. Venekeelsed lehed pole objektiivsed, näidates tihti asju omanikku huvitavas valguses.”

* Ajakirjanik: “Puudub. Mõningate ajakirjanike artikleid loen tõesti huviga. Samas on mõned nimed, keda ei taha üldse leheveergudel näha, sest nad täidavad tellimustöid.”

Viktoriin Eestist

* Kui suur on Eesti Vabariigi territoorium?

45 000 km².

* Milline on Eesti pikim jõgi ja selle pikkus?

Pärnu, pikkust praegu ei tea.

* Milline on Eesti kõrgeim mägi ja selle kõrgus?

Munamägi, 215 meetrit.

* Milline on Eesti sügavaim järv ja selle sügavus? (Mõtleb pikalt.)

Võib-olla Saadjärv või mõni Saaremaa järv.

* Eesti suurimad saared on Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Millised on suuruselt 4. ja 5. saar?

Võib-olla Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Manilaid ja midagi veel. Täpselt ei tea.

* Mitu liiget on Riigikogus?

101.

* Kaks suurima elanike arvuga linna on Tallinn ja Tartu. Millised on edetabelis järgmised?

Narva, Kohtla-Järve, Pärnu.

* Missugust ametit pidas Konstantin Päts enne presidendiks valimist?

Ta oli riigipea.

Õiged vastused

:

Eesti pindala on 45 200 km2; Eesti pikim jõgi on Võhandu (162 km); kõrgeim mägi on Suur-Munamägi (318 m); Eesti sügavaim järv on Rõuge-Suurjärv (38 m); suuruselt neljas ja viies saar on Vormsi ja Naissaar, Riigikogus on 101 liiget; elanike arvult kolmas ja neljas linn on vastavalt Narva ja Kohtla-Järve; Konstantin Päts oli enne presidendiks valimist Eesti Vabariigi riigihoidja.

Kes on Jevgeni Tomberg?
Sünniaeg:

14. juuni 1948.

Sünnikoht:

Venemaa, Kirovi oblast, Oritši rajoon, Torfjanoi alev nr. 1.

Haridus:

Pärnu 3. keskkool 1966, Tallinna Polütehniline Instituut (TTÜ) insener- elektrik 1972.

Töökohad:

Energiavõrkude Projekti Eesti KPO projekti peainsener ja sektorijuhataja 1972-93. Tallinna Mustamäe linnaosa vanem 1993-99.IX Riigikogu liige aastast 1999, Tallinna linnavolikogu liige aastast 1996.

Kuuluvus muudesse ühendustesse:

heategevusühingu Halastus juhatuse esimees, Venemaa Kultuurifondi Balti osakonna juhatuse esimees.

Keelteoskus:

eesti, vene ja inglise.

Unistuste valitsus

President ei saa valitsust koostada, vaid pakub peaministri kandidaadi. Tema pakub omalt poolt välja kõikide ministrite nimed. Praegu ei oska aga ühtegi konkreetset inimest pakkuda, kes võiks valitsusse kuuluda. Need inimesed peaksid olema usaldusväärsed ja lugupeetud. Kuid tegelikult pole ma üldse nii kaugele mõelnud, sest reaalset võimalust presidendiks saada mul pole. Kui mind aga siiski ametisse valitakse, siis leiab ka ministrite kandidaadid.

Kui rikas on kandidaat?

“Tegelikult pole ma üldse rikas,” räägib Jevgeni Tomberg. “Ene Tomberg ja mina esinesime mais

TV1s

Urmas Oti presidendimaratonis viimastena. Pärast sai naljatatud, et kaks Tombergi on kandidaatidest kõige vaesemad.”

Presidendikandidaadile kuuluvad kolmetoaline korter Tallinna kesklinna lähedal ja juba Nõukogude ajast pärit suvila Kiisal. Sõidab 1991. aasta Honda Accordiga. Maju, maad või purjekaid tal pole, samuti ühtegi aktsiat või osalust ärides. Ainus laen on võetud korteri remondiks, tagasi on Tomberg sellest maksnud umbes poole. “Elan täpselt oma võimaluste piires,” seletab mees. “Raha pole palju ja seepärast hoian seda Eesti pankades.” Mullu teenis Tomberg Riigikogu liikme põhipalgana 256 841 krooni ja lisatasuna 51 369 krooni. Kokku seega 308 210 krooni.

Miks tahate presidendiks saada?
Miks tahate saada presidendiks?

Et teadvustada Eestimaa rahvale muulaste probleeme ja huvisid.

Kes on teie suurim konkurent valimistel?

Kõik kandidaadid on väga tugevad poliitilised figuurid.

Kelle rahvas valiks sügisel presidendiks?

Favoriidid on kindlasti Toomas Savi, Peeter Tulviste ja Peeter Kreitzberg.

Asjad, mida senine president Lennart Meri on valesti teinud?

1. Presidendi juures asuv rahvusvähemuste ümarlaud pole täielikult oma eesmärke saavutanud. Jääb mulje, et tihtilugu on ümarlaud vaid dekoratiivne organ, mitte sisuliselt tegutsev kooslus.

2. President Lennart Meri on Eesti riiki esindanud väga edukalt, mille eest kuulub talle austus ja tänu. Eesti on vähemalt Euroopas aktsepteeritud, teatud ja lugupeetud. Kuid tegutsemine idasuunas on Meril jäänud kahjuks unarusse.

Teie eeskujud presidendina?

Poliitikutest kindlasti Winston Churchill, kuid tema polnud president.

Kas presidendil on praegu Eestis piisavalt võimu?

Igapäevases poliitikas tal tõesti reaalset võimu pole. Kuid tal on võimalus jätta üks või teine seaduseelnõu välja kuulutamata ja teha poliitikutele valitsuse moodustamise ettepanekuid. Sellest sõltub palju. Samuti saab president esindada Eesti riiki laias maailmas.

Kelle võtaksite asepresidendiks, kui avaneks võimalus?

Hea kandidaadi leiab kindlasti, kui asepresidendi koht luuakse.

Kui suur peaks olema presidendi kuupalk?

Mitte suurem kui praegu. Esinduskulud on piisavad. (Presidendi kuupalk on 25 000 krooni, lisaks 5000 krooni esinduskuludeks kuus.)

Kas loobute presidendiks saamisel turvameestest?

Pole sellele eriti mõelnud. Minu arvates pole neil mõtet, kuid riigisisesed ja rahvusvahelised reeglid nõuavad turvamehi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee