MILLAL OTSIDA ABI? Nagu teistegi vaimse tervise häirete puhul, on ka kehadüsmorfia puhul ohumärk see, kui konkreetne mure mõjutab igapäevaelu.
Foto: Tim O'Sullivan / Camera Press / Vida PressKui soovid nendel teemadel nõu pidada või oled kellelgi märganud probleeme seoses kehakuvandiga, võta ühendust https://noustamine.peaasi.ee/. Nõustamine on tasuta.
KUIDAS AIDATA KEHAKUVANDI PROBLEEMIGA INIMEST? Psühholoog: „Teise inimese keha kommenteerimisest võiks hoiduda. Nii positiivses kui ka kriitilises noodis.“
Kas sotsiaalmeedias filtritega oma välimuse „tuunimine“, ilulõikuste ja -süstidega liialdamine ning tundide kaupa peegli ees seismine võib vihjata vaimsele häirele? „Ohumärk on see, kui konkreetne mure mõjutab igapäevaelu. Näiteks keeldub noor pidudel käimast, sest ilmselt ta nina ei meeldi teistele,“ selgitab psühholoog.
Peaasi.ee koolitaja ja psühholoog Elina Kivinukk räägib, et kehadüsmorfia on kehakuvandiga seotud ärevushäire tüüp – seega vaimse tervise häire, mis pole seotud objektiivsete andmetega näiteks kehakaalu või -mõõtmete kohta. „Häire võib avalduda inimese veendumuses, sageli kinnisidees, et tema kehaehitus või konkreetsed kehaosad pole sobivad või võiksid olla teistsugused. Teised aga sedalaadi viga ei näe või pole see nii häiriv, kui inimene ise tajub,“ märgib psühholoog.
