Hersoni elanik Tetjana seisab oma üleujutatud majas ja hoiab kahte koera, Tsatsat ja Tšunjat. Vene väed lasid Kahhovka tammi õhku 6. juuni öösel.
Foto: Evgeniy Maloletka/AP Photo/ScanpixBLOGI | Vene väed õhkisid Kahhovka tammi. Zelenskõi: see ei mõjuta meie võimet territooriume vabastada
Teisipäev, 6. juuni. Käimas on sõja 468. päev. Teisipäeva varahommikul korraldasid Vene okupatsiooniväed rünnaku Kahhovka tammile, pannes kümned Ukraina asulad üleujutuse ohutsooni. Mõjutada võib saada ka Zaporižžja tuumaelektrijaama töö ning Krimmi poolsaare veevarustus. Ukraina presidendi administratsioon nimetas rünnakut ökotsiidiks, kohalikke elanikke evakueeritakse.
Ülevaade olulisematest sündmustest:
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi jagas detaile täna hommikul toimunud riikliku julgeolekunõukogu erakorralisest koosolekust: „Öösel kell 02.50 korraldasid Vene terroristid Kahhovskaja hüdroelektrijaama konstruktsioonide sisemise lõhkamise. Üleujutusvööndis on umbes 80 asulat.“
Venemaa lasi Kahhovka tammi õhku, et takistada Ukraina vägesid ületamast Dnepri jõge, ütles Ukraina armee pressiesindaja.
Kella 10 paiku tulid teated, et Belgorodi piirkond Venemaal on taas tule all.
Vaenlase likvideerimine jätkub, kaitsevägi liigub edasi Bahmuti suunal, kirjutas Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrskõi esmaspäeva õhtul Telegramis. „Bahmuti suund. Vaenlase likvideerimine jätkub, kaitsejõud liiguvad edasi. Saame nad kätte maalt ja õhust,“ lubas Sõrskõi.
Rühm Ukraina-meelseid venelasi, keda tuntakse nime all Venemaa vabatahtlike korpus, avaldas videod, milles näidatakse, et Nova Tavolžanka Venemaal Belgorodi oblastis on nende kontrolli all.
Kiievi prokuratuuri pressiesindaja Nadia Maksõmets teatas, et prokuratuur taotles turvatöötaja Vadõm Moškini vahistamist ja koduaresti kohaldamist. Valvur tunnistab süüd. Prokuratuuri sõnul oli Vadõm Moškin õiguskaitseorganite vaateväljas juba enne tragöödiat Kiievi varjupaigaga. Veebruaris sai Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) prokuratuurilt materjalid grupi tegevuse kohta Desnjani rajooni territooriumil, kes nimetavad end „NSVL Rahvaste Valijate Üleliiduliseks Ühinguks“ või “NSVL Kiievi Linna Võlausaldajate Komiteeks", kes peavad end kadunud NSV Liidu kodanikeks ja nimetavad end „Ukraina ebaseaduslikuks iseseisvaks võimuks“. Need inimesed, kelle hulgas oli ka Moškin, saatsid korduvalt kirju erinevatele institutsioonidele, milles nad nõudsid oma kommunaalteenuste võlgade kustutamist, nimetades end „NSVLi kodanikeks“.
Ukrainas ja pealinnas hakati pärast õnnetust presidendi korraldusel pommivarjendeid kontrollima. 4. juunil avalikustati esialgsed tulemused – kontrolliti 1078 objekti, millest pooled olid sobimatud või suletud. Prokuratuur juba uurib 1,2 miljardi grivna omastamist eelarvest, mis oli varem eraldatud pommivarjendite remondiks.
Wagneri grupi juhi sõnul on Ukraina väed tagasi võtnud osa Bahmuti põhjaosas asuvast asulast. Jevgeni Prigožin ütles, et Kiievi vägedel õnnestus tagasi vallutada Berhivka, nimetades seda „häbiks“.
Esimene partii hävitajaid f-16, mida Ukraina valmistub vastu võtma, peaks saabuma septembri lõpus, kirjutab Economist. „Liiga hilja, et mängida rolli vastupealetungis, mis võib alata iga hetk. Otsus, mille Joe Biden tegi vahetult enne maikuus Hiroshimas toimunud G7 kohtumist, on siiski vahetu tähtsusega,“ kirjutab väljaanne.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõistis hukka rünnaku Nova Kahhovka tammile, nimetades seda massihävituspommiks. Zelenskõi ütles teisipäeval oma igaõhtuses videopöördumises rahvale, et uute terroristlike tegude vastu saab vaid siis, kui kogu Ukraina vabastada Venemaa invasioonist.
„Vene okupantide ja teiste hüdroelektrijaama struktuuride sihilik hävitamine on massihävituspomm,“ ütles Zelenskõi.
Ta lubas, et tammi hävitamine ei peata Ukrainat ja ukrainlasi. „Me vabastame ikkagi kogu oma maa. Ainult Ukraina maa täielik vabastamine Vene okupantide käest tagab, et selliseid terrorirünnakuid enam ei toimu.“
Створена російськими терористами катастрофа на Каховській ГЕС не зупинить Україну й українців. Ми все одно звільнимо всю нашу землю. І кожен російський теракт збільшує тільки суму репарацій, які Росія виплатить за скоєні злочини, а не шанси окупантів залишитися на нашій землі.… pic.twitter.com/5MIExfxtjR
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 6, 2023
Zaporižžja tuumaelektrijaamas on juurdepääs piisavale hulgale veele, vett jätkub mitmeks kuuks, teatas ÜRO tuumaenergia järelevalveorgan.
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur pidas silmas vett, mis asub Kahhovka tammi veehoidla kohal asuvas suures jahutustiigis. Tavaliselt varustatakse tiiki veega reservuaarist ning seda kasutatakse omakorda Euroopa suurima elektrijaama reaktorite ja tuumajäätmete hädavajalikuks jahutamiseks.
Ukraina riikliku energiaettevõtte Ukrhydroenergo teatel jätkub üleujutus öö läbi ja saavutab haripunkti homme hommikul.
Tegevjuht Igor Sirota ütles, et veetase jääb eeldatavasti samaks neljaks või viieks päevaks, enne kui hakkab alanema.
Hersoni elanikud istuvad katustel ja vaatavad, kuidas nende kodud kokku varisevad.
❤️🩹Residents of #Kherson Region sit on rooftops and watch their homes collapse as a result of the #Kakhovka HPP explosion pic.twitter.com/OanUrDfnQM
— KyivPost (@KyivPost) June 6, 2023
USAl on luureandmed, mis viitavad sellele, et Venemaa on Ukraina tammirünnaku põhjustaja, ütlesid kaks USA ametnikku ja üks Lääne ametnik NBC-le.
Tõenäoliselt takistab see Ukrainal jõeületust, ütles üks ametnik.
Bideni administratsioon kavatseb juba täna avalikustada osa oma luureandmetest selle kohta, mis juhtus.
Valge Maja uurib, kas tammirünnak on sõjakuritegu
USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby esines äsja Valges Majas ja ütles, et USA hindab Kahhovka tammi rünnakut.
Temalt küsiti, kas Bideni administratsioon peab seda sõjakuriteoks.
Kirby vastas: „Ma ei saa sellest täna kindlalt rääkida. Ütleksin lihtsalt, et me üritame ikka veel hinnata, mis juhtus, kuid venelased olid selle tammi mitu kuud tagasi ebaseaduslikult üle võtnud ja nad okupeerisid seda, kui see plahvatus juhtus. On väga selge, et tsiviilinfrastruktuuri tahtlik hävitamine ei ole sõjaseadustega lubatud ja Genfi konventsiooni lisaprotokollis, mille venelased ise on allkirjastanud, on tsiviilinfrastruktuuri, näiteks tammide hävitamine selgelt sõnastatud nende rikkumistena. Kuid jällegi, me pole otsust teinud. Me suhtleme endiselt ukrainlastega.“
Zelenskõi: tammi õhkulaskmine ei mõjuta meie võimet territooriume vabastada
President Volodõmõr Zelenskõi ütles pärast töötajate koosolekut, et Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkulaskmine ei ole mõjutanud Ukraina võimet vabastada oma territooriumid.
„Staabi koosolek. Luureraport Kahhovka hüdroelektrijaama olukorra kohta. Peamine järeldus on, et plahvatus oli sihilik, kuid vaenlane tegutses kaootiliselt, ujutades üle iseenda varustust,“ teatas Zelenskõi Telegramis.
Samas ei ole tammi õhkulaskmine mõjutanud Ukraina võimet vabastada oma territooriumid, rõhutas president.
Kohtumisel esitati ka väejuhatuse aruanne, milles analüüsiti olukorda rindel ja Ukraina vägede valmisolekut edasiseks tegevuseks. President ütles, et valmisolek on kõigi aegade kõrgeim.
🔜 @ZelenskyyUa holds Staff meeting: Blowing up of dam does not affect our ability to liberate territories https://t.co/l0nIjq3Fn3
— Ukrainska Pravda in English (@pravda_eng) June 6, 2023
Herson täna õhtul.
Kherson, now.
— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) June 6, 2023
Video by @Liberov's Instagram stories pic.twitter.com/5iS07GhLvb
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et pärast Nova Kahhovka tammi õhkulaskmist ujutatakse Dnipro jõe ääres üle 35–70 linna.
Zelenskõi ütles teisipäeval toimunud briifingul esinedes, et probleeme võib tekkida puhta joogivee kättesaamisega. „Joogiveega on suuri probleeme ka seal, kus üleujutusi pole. Kogu piirkonnas,“ ütles ta.
Hersoni Venemaa poolt ametisse nimetatud valitsuse juht Andrei Aleksejenko ütles varem, et Dnipro jõe lõunakaldal asuv Oleški linn on peaaegu täielikult üle ujutatud.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles Twitteris, et Venemaa peab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest maksma.
Ta nimetas Nova Kahhovka tammi hävitamist üüratuks rünnakuks tsiviilinfrastruktuuri vastu, mis seab ohtu tuhanded inimesed Hersoni piirkonnas.
Ta lisas, et Euroopa Liit on kasutusele võtnud kodanikukaitsemehhanismi, mis tarnib tammi plahvatuses kannatanutele kiiresti veepumbad, tuletõrjevoolikud, mobiilsed veepuhastusjaamad ja paadid.
Hola Prõstanis Hersoni oblastis on majad poolenisti vee all.
This is Hola Prystan in the Kherson region - check the level of water. russia is a terrorist state!
— Olena Halushka (@OlenaHalushka) June 6, 2023
Photo via Grunt pic.twitter.com/ivwajYoIUI
Venemaa kaitseministeerium tegi eile avalduse Ukraina hävinud varustuse, eelkõige kaheksa Leopardi tanki kohta. Täna ilmus video Venemaa poolt väidetavalt hävitatud Leopardi tankidest. Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud kaadrites olevad sõidukid ei meenuta aga oma siluetilt üldse ühtegi tanki. Need meenutavad pigem kombaine.
Wagneri juht Jevgeni Prigožin naeris kaitseministeeriumi väited välja.
„Lugupeetud Jevgeni Viktorovitš, kaitseministeerium väitis eile, et hävitas üle 1500 Ukraina sõduri, 28 tanki, nende hulgas 8 Saksa Leopardi, kolm Prantsuse tanki AMX-10 ja 109 soomukit. Mõned usuvad, et need arvud on liialdatud. Kuidas hindaksite vaenlase kaotusi?“ uuriti temalt.
Prigožin vastas: „Ma arvan, et parun Von Münchausen on [oma valedes] palju maha jäänud. Meie tekitatud kaotuste kohta kirjutatu põhjal jääme varsti marslastega võitlema. 1500 inimese hävitamiseks peaks 150 kilomeetri pikkusel lõigul toimuma selline veresaun, millist ei kujuta ettegi. Arvestades seda, arvan, et see kõik on meeletult väljamõeldud. Kui liidaksime kõik Konašenkovi esitatud numbrid – ma arvan, et praeguseks oleme kogu Maa populatsiooni hävitanud viis korda.“
Yesterday the Russian Defence Ministry made a statement about destroyed Ukrainian equipment, in particular 8 Leopard tanks.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 6, 2023
Terrorist Prigozhin commented by making fun of it.
And today a video of allegedly destroyed Leopard tanks by Russia appeared.
However, the vehicles in the… pic.twitter.com/SmQw1wC33Z
Dnipro jõe kaldal Nova Kahhovkas asuv loomaaed teatas, et 300 looma hukkus pärast seda, kui see tammi hävitamise tagajärjel üle ujutati. Ellu jäid ainult luiged ja pargid.
Loomaaed nimega Kazkova Dibrova postitas sotsiaalmeediasse: „Park oli mineeritud ja loomi oli võimatu evakueerida. Püüdsime neid päästa. Iga päev riskisid kaks töölist oma eluga, et minna tule all Dibrovasse loomi toitma. Nüüd on Venemaa kõik hävitanud. Meie hinge rebib valu.“
Enne tragöödiat elasid Kazkova Dibrovas ahvid, kährikud, eeslid, ponid, nutriad, erinevad linnud, okassead, ümisejad, kilpkonnad ja paljud teised liigid.
There used to be a zoo in temporarily occupied Nova Kakhovka. About 300 animals lived there.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 6, 2023
This morning, it was flooded completely. Reportedly, all the animals except for swans and ducks died. Locals said that "authorities" did nothing to rescue the animals.
The video above… pic.twitter.com/d8bOObOzEJ
Inimesed, kes elavad Dnipro jõe alamjooksul, peavad võitlema Nova Kahhovka tammi hävimise vahetute tagajärgedega ja päästma, mida iganes suudavad päästa, kuid laiem mõju võib tunda anda veel mitu inimpõlvkonda, kirjutab The Guardiani välisasjade toimetaja Julian Borger.
Allavoolu üleujutusvesi mõnevõrra vaibub, kui see jõuab Musta mereni, kuid paljud Dnipro jõe äärsed külad ja linnad ei pruugi olla elamiskõlblikud, kuni uut tammi ei ehitata. Tuhanded kodud ja elatusvahendid on minema pühitud ning lugematu arv kodu- ja metsloomi hukkunud.
Vee- ja mudaüleujutuse ökoloogiline trauma on maastikku hetkega muutnud, pühkides minema saared ja märgalad. Fauna ja taimestiku taastumine võib võtta aastaid, kui mitte aastakümneid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda aastakümnete suurimaks inimtegevusest tingitud keskkonnakatastroofiks Euroopas.
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak ütles, et ta ei mõista, kuidas keegi võiks kahelda, et just Vene väed lasid õhku Kahhovka tammi.
„Täna hommikul kell 2.50 lasid Vene väed õhku Kahhovka hüdroelektrijaama ja selle tammi. Ma ei saa aru, kuidas saab selles kahtlust tekkida. Mõlemad ehitised asuvad ajutistelt Venemaa poolt okupeeritud aladel. Mürsud ega muu välismõju ei suudaks struktuure hävitada. Plahvatus tuli seestpoolt,“ ütles Jermak.
„Me teame, et Vene väed olid hüdroelektrijaama täiemahulise sissetungi algusaegadel mineerinud, nii et ettekavatsetud plahvatus on ainus usutav seletus. Kõik alternatiivsed teooriad pole midagi vähemat kui Venemaa propagandanarratiivid,“ lisas ta.
Ukraina presidendi kantselei vanemnõunik Daša Zarivna, kes on sündinud ja kasvanud Hersonis, ütles: „Tammi hävitamine on järjekordne Venemaa enneolematu sõjakuritegu Ukraina vastu, millel on katastroofilised tagajärjed nii selle elanikkonnale kui ka teistele riikidele. Nende hulka kuuluvad keskkonna- ja majanduslikud tagajärjed, suur kiirgusoht ja toiduga kindlustatuse edasine tõsine häire."
Video näitab seisu Hersonis täna õhtupoolikul.
#Kherson RIGHT NOW!! This is video from a friend who lives there. #RAGEDONATE everywhere you can. we’re going to need so much help. https://t.co/1UEXVLzOqS#Ukraine #UAistheway #NAFO #BOOST pic.twitter.com/DW9VYuCwOb
— Rima Ziuraitis 🇺🇸🇱🇹🇺🇦 (@rimaziuraitis) June 6, 2023
ÜRO peasekretär António Guterres nimetas Nova Kahhovka tammi õhkulaskmist Venemaa sissetungi tagajärjeks, vahendab Reuters.
„Üks on selge, see on Venemaa sissetungi järjekordne laastav tagajärg,“ ütles Guterres. „Rünnakud tsiviilisikute ja kriitilise tähtsusega tsiviilinfrastruktuuri vastu peavad lõppema. Peame tegutsema, et tagada vastutus ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine.“
Guterres lisas, et tegemist on monumentaalse humanitaar-, majandusliku ja ökoloogilise katastroofiga. „Vähemalt 16 000 inimest on juba kaotanud oma kodu – ohutu ja puhta joogiveevarud on ohus veel paljudele tuhandetele,“ ütles ta.
Ta lisas, et ÜRO koordineerib Ukraina valitsusega toetust, sealhulgas joogivee ja veepuhastustablettide saatmist.
Ukraina ja Venemaa on mõlemad palunud ÜRO julgeolekunõukogul kohtuda, et juhtunut arutada.
Hersoni elanik Tetjana seisab oma üleujutatud majas ja hoiab kahte koera, Tsatsat ja Tšunjat. Vene väed lasid Kahhovka tammi õhku 6. juuni öösel.
Foto: Evgeniy Maloletka/AP Photo/ScanpixUkraina Punane Rist jagas videot kolmest töötajast, kes päästsid üleujutatud kodus lõksu jäänud vanuri. Organisatsioon teatas, et on koos Ukraina hädaabiteenistustega päästnud 800 inimest.
Humanitarian disaster in #Ukraine due to destruction of the #KakhovkaHPP
— Ukrainian Red Cross (@RedCrossUkraine) June 6, 2023
80 settlements are under flood threat. 800 people already evacuated by emergency services and URCS, 66 of which with reduced mobility #SupportUkrainehttps://t.co/gzAGHbzATl
Video SESU pic.twitter.com/Y0pdKPJdad
Soome saadab välja üheksa Venemaa Helsingi saatkonnas töötavat diplomaati, süüdistades neid luuremissioonidel töötamises.
„Nende tegevus on vastuolus Viini diplomaatiliste suhete konventsiooniga,“ ütles presidendi kantselei teisipäeval tehtud avalduses, lisades, et teavitab Venemaa suursaadikut väljasaatmisest.
Otsus tehti Soome presidendi Sauli Niinistö ja riigi välis- ja julgeolekupoliitika ministrite komitee kohtumisel.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz süüdistas Nova Kahhovka tammi ründamises Venemaad, vahendab Reuters.
„See on kõigi eelduste kohaselt Vene poole agressioon Ukraina pealetungi peatamiseks, oma riigi kaitsmiseks. See näitab, et tegemist on uue mõõtmega."
Scholz ütles ka, et kavatseb Vladimir Putiniga uuesti rääkida, kuid lisas, et pole seda pikka aega teinud ja praegu pole õige aeg.