Brasiilia president Lula da Silva keeldus Putini kutsel Venemaale minemast.

Ta säutsus, et on valmis „rahu otsimiseks pidama läbirääkimisi konflikti mõlema poolega“. Kuid Brasiilia juht lükkas kutse Peterburi siiski tagasi.

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles 26. mail pressikonverentsil, et Holland kaalub „tõsiselt“ hävitajate F-16 andmist Ukrainale, vahendas Reuters.

„Venelased valmistavad lähitundidel ette massilist provokatsiooni ja Zaporižžja tuumajaama õnnetuse imiteerimist.

Nad kavatsevad rünnata tuumajaama territooriumi. Pärast seda teatavad nad radioaktiivsete ainete lekkimisest,“ säutsub Ukraina kaitseluure.

„Ilmselgelt süüdistavad nad Ukrainat.

Venelased saboteerisid täna kavandatud IAEA seiremissiooni töötajate rotatsiooni. Nende eesmärk on provotseerida rahvusvahelist üldsust ja viia läbi üksikasjalik uurimine, mis nõuab relvarahu.

Venelased kavatsevad seda nii ihaldusväärset pausi kasutada okupatsioonipersonali ümberrühmitamiseks ja Ukraina vastupealetungi peatamiseks.“

„Mine p*rse, Putin!“ Cannes’is ilmus sellise sõnumiga vaibale Ukraina tippmodell Alina Baikova. Filmifestivali turvatöötaja eemaldas ta kiiresti punaselt vaibalt. Protestiaktsioonid on seal tabu.

Vene okupeeritud Mariupolis teatati plahvatusest.

Vene okupeeritud Mariupoli terasetehase Azovstali lähedal toimus 26. mail plahvatus, teatas paguluses viibinud Mariupoli linnavolikogu.

Taas on teatatud rünnakust Belgorodi piirkonnas.

Loomakliiniku töötajad on šokis pärast seda, kui reedel Dnipros tabas neid vene rakett. Nad pidid loomi rusude vahelt välja kaevama.

Ukraina ametnike sõnul hukkus linnale korraldatud rünnakutes, mis tabas ka haiglat ja kahjustasid ümbritsevaid hooneid, kaks inimest ja sai haavata vähemalt 31 inimest, sealhulgas kaks väikest last.

Rakett tabas loomakliinikut kohaliku aja järgi kella 10.30 paiku, põhjustades kliiniku omaniku dr Andrii Malõško sõnul tulekahju.

„Kõik töötajad on šokis,“ ütles Malõško Ukraina TV-le. „Kõik loomad päästeti põlevast hoonest.“

Kliinikus oli palju koeri ja mõned kassid, kes Malõško sõnul viidi kõik lähedalasuvatesse kliinikutesse.

Kohalikud koeraomanikud on käivitanud kampaania, et koguda annetusi Malõško ja tema kliiniku heaks. Naine nimega Julia Hontšarova ütles, et tema koer Leia oli rünnaku ajal kliinikus. Ta kutsus üles loomaomanikke, keda Malõško on varem aidanud, teda nüüd toetama. „Koos on seda lihtsam taluda,“ ütles ta.

Venemaa rünnak Dnipro linnas asuva haigla vastu oli „tahtlik löök tsiviilobjektile“, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõkhailo Podoljak, lisades, et see tõestab, et Venemaa on sihikule võtnud tsiviilisikud.

„See on täiesti selge tõend selle kohta, et Venemaa on põhimõtteliselt muutnud oma raketirünnakute taktikat. Nüüd ründab see peamiselt tsiviilisikuid – tahtlikult sellistele objektidele nagu Dnipro haigla, eesmärgiga anda psühholoogiline (löök) ja ilmselgelt tappa nii palju inimesi kui võimalik,“ ütles Podoljak intervjuus CNNile.

Reede hommikul toimunud haiglarünnakus hukkus kaks inimest ja sai haavata vähemalt 30, sealhulgas väikesi lapsi, teatasid kohalikud ametnikud.

Podoljak ütles, et sarnased rünnakud on viimastel kuudel tabanud elamupiirkondi ja kohti nagu haiglad ja koolid. Venemaa hävitab Lõuna-Hersoni ja Ida-Harkivi piirkonnas „iga päev suurtükiväega elamupiirkondi“, ütles Podoljak.

„Mulle tundub, et on aeg lõpetada ootamine, et Venemaa käitub järgides rahvusvahelise õiguse või mõne konventsiooniga kehtestatud reegleid. Ei, ta peab sõda tsiviilelanikkonna vastu võimalikult demonstratiivselt,“ ütles Podoljak.

Presidendi nõunik ütles, et rünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna vastu on sõjakuriteod.

Euroopa Liit mõistab hukka Moskva ja Minski vahelise kokkuleppe Venemaa tuumarelvade paigutamiseks Valgevenesse, nimetades seda „sammuks, mis viib edasise äärmiselt ohtliku eskalatsioonini“, teatas blokk reedel.

„Valgevene režiim on kaasosaline Venemaa ebaseaduslikus ja provotseerimata agressioonisõjas Ukraina vastu,“ seisis Euroopa välisteenistuse avalduses, kutsudes Valgevenet üles pöörama tagasi otsuseid, mis võivad ainult kaasa aidata pingete suurenemisele piirkonnas ja õõnestada Valgevene „suveräänsust.“

„Igale katsele olukorda veelgi eskaleerida vastatakse tugeva ja koordineeritud reaktsiooniga,“ hoiatas Euroopa Liit avalduses.

Valgevene president Aleksandr Lukašenka ütles neljapäeval, et riikliku uudisteagentuuri Belta teatel on alanud mõnede taktikaliste tuumarelvade üleandmine Venemaalt Valgevenesse.

President Alar Karis rõhutas Kadriorus kohtumisel Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga kaitsekoostööst kõneldes Saksamaa kindlameelsuse tähtsust kogu Euroopa julgeolekusse panustamisel ning Ukraina toetamisel.

Karis meenutas, et Saksamaa on Euroopa Liidu maadest suurim julgeolekusse panustaja. „Liidukantsleri sõnastatud julgeoleku- ja kaitsepoliitiline pööre – Zeitenwende – kajastab Saksamaa kasvavat panust julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, samuti NATO idaserva kaitsel. Julgeolek on jagamatu ja oluline NATO piiridel igas ilmakaares. Saksamaa roll Euroopa julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel on väga oluline,“ märkis Karis. „See tähendab, et me vajame tugevat Saksamaad, tugevat Prantsusmaad, Ühendkuningriike, Hollandit, Soomet, Eestit – kõikide Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide pühendumist meie ühise julgeoleku hoidmisse ja suurendamisse.“ 

President Karis ja liidukantsler Scholz kõnelesid ettevalmistustest juulis toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning sammudest Euroopa julgeoleku kindlustamisel. „Vaikimine ei saa olla vastus Ukraina taotlusele liituda NATOga. Ukrainat ei tohi jätta halli tsooni, tulevikus näeme Ukrainat alliansi liikmena,“ sõnas president. „Just hallid tsoonid Euroopas muutsid võimalikuks Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu.“

Rääkides Venemaa kui agressori ja sõjasüüdlase vastutusele võtmisest, märkis Eesti riigipea, et karistamatusel ei saa tänapäevas olla kohta. „Venemaa on Ukrainas süüdi lugematutes sõjakuritegudes, vastutus nende eest peab olema möödapääsmatu, Eesti toetab rahvusvahelise tribunali loomist“ lisas ta.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et Ukraina sõda ei tohi lõppeda külmunud konfliktiga, vahendab Reuters.

Rääkides inglise keeles ühisel pressikonverentsil Balti riikide liidritega Tallinnas, ütles ta:

„Kui Venemaa arvab, et võib Ukraina maa röövimisega edu saavutada, siis see ei õnnestu. Venemaa peab oma väed välja viima ja see on rahu alus.“

„Noh, Aleksei, sa oled nüüd päris hädas, sa oled kindlasti palju kuritegusid toime pannud, – ütlesin endale, vaadates oma süüdistusakti tohutuid köiteid. Peaprokuratuur on mulle ametlikult andnud 3828 lehekülge, mis kirjeldavad kõiki kuritegusid, mille olen vangistuses toime pannud. Kohtuprotsess nende üle algab 31. mail,“ säutsus Kremli kriitik Aleksei Navalnõi.

„Kuigi nende köidete suurus ja hulk näitab selgelt, et olen kaval ja visa kurjategija, ei saa ma aru, milles mind täpselt süüdistatakse,“ jätkas ta. „Mõistke Navalnõi süüdi, teile on välja antud raamat, istuge maha ja lugege seda. Saate teada, milles teda kohtuotsuse tegemisel süüdistatakse.“

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles reedel Hiina erisaadikule Li Huile, et rahukõneluste jätkamisel on tõsised takistused, süüdistades seda Ukrainat ja lääneriike, vahendab AFP.

„Venemaa välisminister kinnitas Moskva pühendumust Ukraina konflikti poliitilis-diplomaatilisele lahendamisele, märkides, et rahukõneluste jätkamisel on tõsiseid takistusi,“ teatas Venemaa välisministeerium.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas telefonikõnes Brasiilia kolleegi Luiz Inácio Lula da Silvaga, et Venemaa on avatud dialoogiks Ukraina üle.

Lula säutsus, et kordas Brasiilia valmisolekut rääkida Ukraina sõja mõlema poolega: „Rääkisin just telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Tänasin teda kutse eest osaleda rahvusvahelisel majandusfoorumil Peterburis ja vastasin, et ma ei saa praegu Venemaale minna, kuid kordasin Brasiilia valmisolekut rääkida koos India, Indoneesia ja Hiinaga mõlema konflikti poolega rahu teemadel.“

Sel nädalal toimus minihaarang Venemaa vabastamiseks Vladimir Putini ülemvõimu alt. Küll vaid paaris üksikus külas ning ainult mõneks tunniks, kuid siiski piisavalt märgatavalt, et külvata Ukraina piiri lähedal Belgorodi oblasti elanikes hirmu ja segadust. „Vabastajateks“ olid seejuures mitte ukrainlased, vaid venemaalased ise.

USA määras Wagneri eraarmee Mali juhile Ivan Maslovile sanktsioonid. Washingtoni sõnul üritasid Wagneri töötajad Malil hankida droone, miine ning radaritehnikat, kuid mitte selleks, et aidata Aafrika riiki ennast, vaid selleks, et saata neid Ukrainasse.

Ukraina riiklik ringhääling Suspilne teatab, et Dnipro meditsiiniasutuse rünnakus vigastatute arv tõusis 30-ni.

Lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm 23

Täna lõppes 15.-26. maini kestnud õppus Kevadtorm, millest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit üheteistkümnest riigist.

„Kevadtorm läks suurepäraselt ja iga järgnev Kevadtorm on eelnevast parem. Kõige populaarsem osaleja oli sellel aastal ilm. See on olnud suurepärane, sellist Kevadtormi ei mäleta mitte keegi,“ ütles Eesti diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm. „Loomulikult kõik asjad, mida me tahtsime teha taktikaliselt, läksid korda ning õnnestusid täpselt nii nagu me arvasime ja plaanisime.“

Kindralmajor Palmi hinnangul on liitlaste integratsioon meie üksuste koosseisu muljetavaldav ning oluline on jätkata lõimimist igal tasemel. „Me suudame ükskõik, mis riigi liitlasi Eestis vastu võtta. Osad on meile lähedasemad kui teised, aga iga liitlane, ka meie jaoks veidi eksootilisemad nagu itaallased, on meile suur täiendus,“ lisas kindralmajor Palm.

Tänavu 18. korda toimunud õppuse Kevadtorm vältel kontrolliti kaitseväe lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Lisaks oli õppus Kevadtorm ka küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele ja värskendas reservväelaste teadmisi ning oskusi.

Õppusel Kevadtorm oli sel korral hinnatavateks üksusteks kolm jalaväepataljoni. Neist üks oli maakaitsepataljon, mis koosneb põhiliselt Kaitseliidu liikmetest. „Nende jaoks on olnud põhiline väljakutse kokku harjutamine. Ei ole kerge panna kokku pataljoni eri malevates teenivatest ja eri kohtadest elavatest inimestest. Nad said sellega hästi hakkama ja sellist pataljoni saab usaldada,“ ütles kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Diviisi ülema hinnangul tugevneb Eesti kaitsevõime iga-aastaselt ja kõige suurem kvalitatiivne hüpe on toimunud sõdurite võitlusvalmiduse näol. Võitlejad paistavad silma agressiivsuse, initsiatiivikuse ja leidlikkusega. „See töö, mida on meie veeblid ja nooremohvitserid ajateenijatega teinud, on muljetavaldav. Nad on selge jutu, silmavaate ja plaanidega ning tahavad teha sõjaasja,“ ütles kindralmajor Palm.

Kaitseväe õppus Kevadtorm on näide kogu Eesti rahva, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste panusest riigikaitsesse. Õppus toimus valdavalt kaitseväe harjutusaladelt väljas riigi- ja eramaadel. Õppuse raames harjutati muuhulgas eraettevõtete ressurssi sundkasutusse võtmist.

Õppusele oli kaasatud sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid, tanke, liikursuurtükke, mitmikraketiheitjaid, lennukeid, helikoptereid ja mereväe aluseid. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, aga ka mujal Eesti taevas lendavaid õhuvahendeid. Õppusel kasutati hävitajaid Eurofighter Typhoon, ründelennukeid SU-22, koptereid Wildcat ja Apache ning Eesti õhuväe lennukeid ja koptereid.

Õppusest Kevadtorm 2023 võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas Eesti diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi, liitlasüksused NATO lahingugrupist ja õppuste ajaks Eestisse lähetatud liitlasüksused, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.

Briti kaitseministeerium kirjutab, et Venemaa pidevate rünnakute tõttu tsiviilpiirkondadele on oma kodudest lahkuma sunnitud üle 11 miljoni ukrainlase. Tegemist on kõige kiiremini arenenud põgenikekriisiga pärast Teist maailmasõda. Sellegipoolest valetab Kreml jätkuvalt, et nad ei ründa tsiviilelanikkonda.

Kanada annetab Ukrainale 43 AIM-9 raketti, et aidata riigil oma taevast kaitsta.

Kanada kaitseminister Anita Anand ütles: „Kanada toetus Ukrainale on vankumatu. Kui ma reisin mööda Kanadat, näen kodudel, väikeettevõtetel ja autodel Ukraina lippe – sest kanadalased mõistavad, et Ukraina võitlus enda kaitseks on ühtlasi võitlus suveräänsuse, vabaduse ja iseseisvuse eest. Tänasel tulemuslikul kohtumisel arutasime Ukraina kõige pakilisemaid kaitseprioriteete ning kinnitasin veel kord, et Kanada toetab Ukrainat nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.“

Ta lisas, et Kanada on jätkuvalt pühendunud tihedale koostööle liitlastega, et pakkuda Ukrainale vajalikku tuge, kui ta jätkab oma vaprat võitlust Venemaa ebaseadusliku ja õigustamatu sõja vastu.