Peaminister Kaja Kallas rääkis, et käis esmaspäeval Kevadtormi jälgimas ja osalejatele kaasa elamas. „Tänavu on osalejaid 14 000. See on kõige suurem kaitseõppus, kus saavad lahingutegevust ja koostööd harjutada nii ajateenijad, kaitseliitlased, tegevväelased, reservväelased ja ka meie liitlased. Oluline on ka see, et meie liitlased saavad meiega realistlikes tingimustes harjutada ja kohalikke olusid tundma õppida, kuidas Eestit paremini kaitsta,“ sõnas Kallas.

Kallas tänas kõiki õppusel osalejaid, nende lähedasi ja tööandjaid, kes selle õnnestumisele kaasa aitasid.

Kallas märkis, et homme on Eestis visiidil Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz. „Kohtume temaga nii kahepoolselt kui ka hiljem Läti ja Leedu peaministriga koos. Arutame Ukraina abistamist, NATO teemasid, Ukraina Euroopa Liidu perspektiivi. Oluline on see, et Scholz on öelnud, et Saksamaa julgeolek algab Balti riikidest. Hindame igal juhul kõrgelt Saksamaa kasvavat rolli meie piirkonna julgeoleku tagamisel,“ sõnas Kallas.

Peaminister tõi välja, et terve esimese poole nädalast veetis ta riigikogus arupärimistele vastates. Eile tekkis aga selline olukord, kus väideti, et Kallasel on valed andmed Ukraina meessoost põgenike hulga kohta, misjärel tekkis suur vaidlus.

„Hiljem võeti varrukast kinni ja öeldi, et ärge seda suure kella külge pange, sest see oli eksitus. Aus oleks see, kui EKRE liikmed ka ausalt ütleks, et nemad eksisid, mitte mina. Mitte kuskil koridoris,“ ütles Kallas.

EKRE väitis, et Ukraina sõjapõgenike seas on 18-60aastaste meeste osakaal lausa 55 protsenti ja see on kasvav.

„See on vale. Kõigist siia saabunud sõjapõgenikest 18-60aastaste meeste osakaal on oluliselt madalam ja kindlasti ei ole see kasvav, vaid kahanev. Need numbrid ma eile ka esitasin, ei hakka neid siin üle lugema. Saan veelkord kinnitada seda, et Eesti riik soovib igati aidata Ukrainal see sõda võidukalt lõpetada. Sellepärast küsime alati ka ukrainlastelt endilt, mida me saaksime veel teha. Oleme lahkelt pakkunud abi sõjapõgenike abistamiseks Eestis, oleme aidanud ukrainlaste lapsi ja neil võimalikult kergesti kohaneda. Oleme ukrainlastele ka diplomaatiliselt oluline hääl maailmas,“ seletas Kallas.

Kallas rõhutas, et Eesti püüab alati arvestada ukrainlaste soovidega ja seni ei ole nad kordagi maininud, et vajavad abi oma sõjaväeealiste meeste tagasi saatmisega või palunud neid Eestil mitte riiki lubada. Politsei- ja piirivalveamet teeb piiril väga põhjalikku tööd, iga inimese tausta kontrollitakse korralikult. „Kui siia on saabunud mehed Ukrainast, siis eeldame, et Ukraina on andnud neile loa riigist lahkuda ja meie ei peaks seda omalt poolt eraldi takistama. Kui Ukraina teatab meile, et see on probleem, siis loomulikult hakkame sellega tegelema,“ lubas Kallas.

Kallas tunnistas, et tal on väga valus ja kurb lugeda seda lugu, mis rullub lahti MTÜ Slava Ukrainiga seoses.

„Ma kuidagi ei õigusta seda, mis ajakirjanduse andmeil on aset leidnud Eesti annetuste kasutamisel. Aga lõplikult ei saa kedagi süüdi mõista enne, kui selleks on süüdimõistev kohtuotsus,“ rõhutas Kallas. „Väga kahju on näha, et eestlaste usk Ukraina toetamisse või annetamisse on saanud hoobi. Eesti riik ja Eesti inimesed on olnud ühed suurimad Ukraina abistajad. Oleme seda teinud sellepärast, et Ukraina tõesti võitleb ka meie eest. Selles osas ei ole midagi muutunud. Vastupidi, me näeme ja kuuleme Venemaa meediakanalite kaudu üha agressiivsemalt esitatavaid sõnumeid selle kohta, et Eesti pole tegelikult riik, vaid Venemaa provints ja meie oleme Venemaale suureks ohuks, mis tuleb likvideerida. Tahan kasutada võimalust ja paluda Eesti inimestel mitte kaotada usku Ukraina aitamisse ja Ukrainasse, et Ukraina suudab selle sõja võita. Loodan ka seda, et Eestis ei ole poliitilisi jõude, kes sellest kõigest erakondlikku kasu läheksid püüdma. Ma muidugi annan aru, et see võibolla on naiivne, olles olnud riigikogu ees kolm päeva...“ rääkis Kallas.

Kallas nentis, et need erakonnad, kes on algusest peale olnud Ukraina toetamise vastu, on skandaali näol saanud endale suurepärase malaka, millega vehkida.

Välisminister Margus Tsahkna rääkis, et täna oli välispoliitiliselt kõige tähtsam arutelu seoses NATO tippkohtumisega, mis toimub 11. ja 12. juulil Vilniuses.

„Panime paika meie seisukohad seal. Kõige tähtsam on toetada Ukrainat, et NATO väga selgelt ütleb välja, et jätkame Ukraina toetamist. Tähtis on lähtuda Ukraina enda tegudest ja sõnadest, mis puudutab oodatud vastupealetungi. Seal on Ukraina partnerite soov, et mitte tõsta ootused väga-väga kõrgele, vaid see on tegevus, mida nad niikuinii teevad. Peame neid toetama nii vastupealetungil kui pärast seda,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul peame lähtuma sellest, et on olemas ainult üks rahuplaan ja see on president Zelenskõi rahuplaan. Kõikvõimalikud läbirääkimised, mis üldse tulevad, peavad tulema ukrainlaste tingimustel.

„Siin on Eesti seisukoht väga selge. Toetada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja kõiki neid tingimusi, mida Ukraina president on välja öelnud. Siin ei ole muid lahendusi.“

Tsahkna sõnul on väga oluline, et NATO hääldab Vilniuse tippkohtumisel välja, et Venemaa on jätkuvalt meie regioonis tõsine julgeolekuoht. Sellest lähtuvalt tuleneksid järgnevad tegevuskavad ja kaitseplaanid, mis peaksid olema täidetud ka ehtsa võimekusega.

„Me väga loodame, et Rootsi saab ametlikuks liikmeks juba Vilniuse tippkohtumiseks,“ märkis Tsahkna.

Pärast sõja lõppu saab Venemaa huvi olema paigutada meie piiride taha väga suured sõjalised jõud nagu varem. Hetkel neil seda võimekust ei ole.

„Meile on tähtis, et liitlased lepiksid kokku laskemoona ja varustuse eelpaigutamise Balti riikidesse vastavalt plaanides toodud vajadustele,“ sõnas Tsahkna.

Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et täna on päästeameti sünnipäev ning õnnitles kõiki päästjaid.

„Suur-Sõjamäe põlengu kustutamisel ja kontrolli alla saamisel osales üle 200 inimese, kellest 130 olid päästjaid. Seal oli palju politseinike ja ka kiirabitöötajaid ning ka vabatahtlikke. Ressurssi tuli üle Eesti kokku tuua, Pärnust, Tartus, Kohtla-Järvelt ja ümberkaudsetest omavalitsustest,“ loetles Läänemets.

„Tahan südamele panna kõigile ettevõtjatele, et soovitused, mida päästeamet teeb ja ettekirjutused, mida inspektorid teevad, tuleb täita, sest neil võivad olla tagajärjed. Me ei tea praegu, miks ja kust kohast põleng tekkis, kuid tagajärjed võivad olla suured. Põlengu piirkonda jäi üks alajaam, mistõttu kadus põlengu piirkonnast ära elekter,“ rääkis Läänemets.

Piirkonnas on logistikalaod, toidulaod, mis puudutavad kaubanduskette. „Toit on elutähtis teenus. Jumal tänatud, et ettevõtted ise on väga vastutustundlikud ja neil on generaatorid ning võimekus elektrita hakkama saada. Palun, päästeamet ei tee niisama neid tähelepanekuid, palun järgige neid. Siis on meil kõigil turvalisem ja ohutum,“ rõhutas Läänemets.

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis, et sellest aastast hakatakse tunnustama riigikaitsjate toetajaid. 4. juunini on võimalik esitada ettepanekuid, kes on need ettevõtted, kes on riigikaitset toetanud.

„Seoses Kevadtormiga väärivad tunnustust kõik ettevõtted, kes pidid arvestama, et need reservistid, kes tulid Kevadtormile, ei olnud sellel ajal tööl. Suur aitäh ka peredele, kelle lähedasid olid Kevadtormil,“ sõnas Pevkur.

Pevkur selgitas, et tänase istungi kõige suurem punkt oli kaitseväeteenistuse täitmise aruanne.

Vabatahtlikult tulijate arv oli eelmisel aastal 54 protsenti kõikidest ajateenijatest. „See on väga hea näitaja, et meil on kaks aastat järjest üle poole ajateenijaid, kes tulevad vabatahtlikult. Veelgi enam valmistab mulle headmeelt, et oleme ka põhimõtteliselt muutnud hoiakut, kuidas soovime noori ajateenistusse saada. Oleme öelnud, et kui tulete vabatahtlikult, tulge terve klassiga koos või sõpruskonnaga koos. Eelmisel aastal tuli meile ajateenistusse 30 klassi, kokku 281 inimest. Lisaks tuli 33 sõpruskonda, kus oli 170 inimest,“ avaldas Pevkur.

Eelmise aastal kutsuti kokku 3342 kutsealust, kellest 50 olid naised.

„Oleme koalitsiooniga võtnud eesmärgiks, et sooviksime vabatahtlikult liituvaid naisi rohkemgi näha ajateenistuses. Miks mitte ka tegevteenistuses. Meie jaoks on selge sõnum kogu avalikkusele, et tegevteenistus on ka naistele täiesti hea ja väärikas karjäärivalik. Loodame, et ka riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine avardab neid võimalusi, kus vabatahtlikena naised tulevad,“ ütles Pevkur.

Hea näitaja on ka see, et ajateenistusest väljalangevus oli vaid 4,7 protsenti, kui kolm aastat tagasi oli see ligi kaheksa protsenti.