Valgevene võimud nabisid dissidendist ajakirjaniku Raman Pratasevitši (pildil) ja tema venelannast kallima Sofia Sapega peaaegu täpselt kaks aastat tagasi kinni eriti jultunud viisil: pommihäire ajendil sunniti Ateenast Vilniusse suundunud lennuk Minskis maanduma, kuid mingit pommi ei olnudki, hoopis Pratasevitš ja tema kaaslane võeti vahi alla.
Alles mõni nädal tagasi määras kohus Pratasevitši kaheksaks aastaks karistuskolooniasse, kuid nüüd sai ta Valgevene võimudelt armu ning esines tänuavaldusega riigitelevisioonis. Organisatsioon Piirideta Reporterid ja mitmed väljaanded osutavad, et tema esinemine ei olnud arvatavasti siiras, sest meenutab tema varasemaidki pealesunnitud telepöördumisi. 2021. aasta juunis pandi Pratasevitš näiteks kaamerate ette teatama, et tema riigist põgenenud vanemad võivad rahumeeli tagasi tulla. BBC ajakirjanik lahkus tookord protesti märgiks pressikonverentsilt, leides, et ei soovi sellises tsirkuses kaasa lüüa. Pisut enam kui kuu aega tagasi nõustus Minsk Sofia Sapega väljaandmisega Venemaale.
Rääkides veel Valgevenest, siis mõnda aega avalikkuse eest kadunud diktaator Aljaksandr Lukašenka suundus kahepäevasele töövisiidile Moskvasse. Nagu 9. mai pidustustelgi, on tema käsi endiselt kinni seotud ning hääl kähe.
Palgasõdurite rühmituse Wagner juht Jevgeni Prigožin rääkis teisipäeval intervjuus Kremli-meelsele blogijale, et tema mehed on küll kanged, ent Ukraina armee on üks maailma tugevamaid. Intervjuus tunnistas Prigožin suuri lahingukaotusi (ent mitte nii suuri, kui need ilmselt tegelikult on) ning ka seda, et Venemaa ei ole saavutanud suurt edu eesmärgis Ukrainat „demilitariseerida“. „Sõjalise erioperatsiooni alguses oli ukrainlastel näiteks 500 tanki ja praegu on neil 5000 tanki ja kui siis vaid 20 000 inimest teadis, kuidas sõdida, siis praegu on sõdijaid 400 000. Kuidas me Ukraina demilitariseerisime? Näib, et tegime hoopis vastupidi, militariseerisime selle.“
Kommentaarid (0)