„Teeme kõik endast oleneva, et lühendada aega uute ja võimsate Ukraina pilootidega lennukite ilmumiseni Ukraina taevasse. On selge, et see globaalne samm võimaldab meil oma kaitsevõimet laiendada. Sest ainult võimsate lennukitega saab õhutõrjesüsteem terviklik olla. Teisest küljest on esimene Ukraina F-16 üks tugevamaid signaale maailmale, et Venemaa kaotab ainult omaenda agressiooni tõttu, muutudes nõrgemaks ja isoleeritumaks. See on signaal, et Venemaa terror on kaotanud ja meie maailm, mis põhineb austusel sõltumatute riikide vastu ja rahvaste õigusel valida oma tee, on vastu pidanud,“ rääkis Ukraina president õhtuses pöördumises.

USA kõrged ametnikud on väitnud, et kaks „Kamikaze“ drooni rünnakut Kremlile Venemaa pealinnas Moskvas selle kuu alguses korraldas ja juhtis tõenäoliselt Ukraina eriüksus või sõjaväeluureüksus.

Belgorodi haarangu läbi viinud venelased on juba Ukrainas. Nendel Sumõ piirkonnas tehtud fotodel on Vene vabatahtlike korpuse ja „Venemaa vabaduse“ leegioni võitlejad.

„Vene vabatahtlike korpus“ väidab, et kaks nende võitlejat said operatsiooni tagajärjel vigastada, hukkunuid ei olnud, leegion „Venemaa Vabadus“ teatas kahest hukkunust. Samuti on teateid tabatud trofeedest – tankidest, relvadest ja varustusest. Vabatahtlikud nimetavad operatsiooni kordaläinuks, kuna suutsid „takistamatult“ siseneda Venemaa territooriumile ja naasta Ukrainasse.

Putini-vastaste Venemaa rühmituste võitlejad, kes väidavad, et sooritasid esmaspäeval piiriülese rünnaku Venemaa edelaosas Belgorodi piirkonnas, ütlesid, et nende operatsioon jätkub.

Leegioni Vabadus Venemaale liige, kelle kutsung on „Caesar“, ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et „selle haarangu mõju oli hämmastav“.

„Terve internet plahvatas, kees,“ ütles Caesar CNN-ile, vesteldes ajakirjanikega, kes kohtusid võitlejatega Kirde-Ukrainas Sumõ piirkonnas.

Vene vabatahtlike korpuse ülem Denis Nikitin ütles, et nende operatsioon jätkub. „See oli esimene faas, me peame seda edukaks etapiks. Nüüdseks on see läbi, aga operatsioon käib,“ ütles ta.

Nikitin kommenteeris ka oma rühma suhteid Ukraina sõjaväega.

„Kõik, mida me Ukraina riigipiirides teeme, kooskõlastame ilmselgelt Ukraina sõjaväega,“ ütles ta.

„Ilmselt võime selleks, mida me teeme, paluda oma seltsimeestelt, sõpradelt abi planeerimisel,“ ütles Nikitin. „Nad ütlevad kas „jah, ei, see on hea mõte, see on halb mõte“. Nii et see on omamoodi julgustus ja abi ja abi.“

Ukraina valitsus on Vene võitlejatest distantseerunud, öeldes, et nad tegutsevad Venemaal iseseisvalt.

Leegioni võitleja Caesar ütles ajakirjanikele, et Vene väed reageerisid piiriülesele rünnakule „liiga rumalalt ja aeglaselt“. Ta väitis, et tema väed tõid vene vägedele suuri kaotusi.

Venemaa kaitseministeerium väitis teisipäeval igapäevasel briifingul, et nende väed tõrjusid ründajad tagasi Ukraina territooriumile, kasutades õhulööke, suurtükituld ja sõjaväeüksusi.

Küsimusele, kas esmaspäevane operatsioon oli osa palju reklaamitud Ukraina vasturünnakust, vastas Caesar: „Ma arvan, et see on omamoodi, jah.“ Ta ütles, et Ukraina sõjavägi varustab leegionit Vabadus Venemaale „väikerelvade, suurtükiväerelvade, raskeveokite ja kõige muuga“.

Küsimusele nende missiooni üldiste eesmärkide kohta vastas Caesar: „Me tahame oma riiki vabastada... elada, õitseda vabaduses ja omada eneseteostusvõimet.“

Täna hakkasid venelased Zaporižžja oblastis Melitopoli lähedale koondama raskekahurväge.

Sellest teatas ajutiselt okupeeritud Melitopoli linnapea Ivan Fedorov.

„Mõni nädal tagasi kaevasid nad sinna kaevikuid ja viimased paar tundi on nad üles tõmbanud raskekahurväge, sealhulgas iseliikuvat relva Hyacinth,“ kirjutas Fedorov.

Holland soovib korraldada Ukraina pilootidele F-16 väljaõpet niipea kui võimalik, ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren kolmapäeval parlamendile saadetud kirjas.

Koolitus oleks kooskõlastatud Belgia, Taani ja Ühendkuningriigiga ning sellega võivad liituda ka teised riigid, lisas Ollongren.

NATO juht Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et Ukraina pilootide koolitamine lääneriikide hävitajatel F-16 ei muuda NATOt Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti osaliseks.

Päev varem ütlesid kõrged Vene diplomaadid, et lennukite F-16 viimine Ukrainasse tõstatab küsimuse NATO rollist konfliktis, vahendas Reuters.

„Bahmuti linnas on vaenlase rünnakute arv vähenenud, vaenlane asendab üksusi,“ ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar.

„Meie kaitsjad kontrollivad mõnda linna edelaosa rajooni osa,“ kirjutas Maliar.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval Brüsseli foorumil antud intervjuus, et Ukraina taotlus saada NATO liikmeks ajal, mil sõda Venemaaga käib, ei ole päevakorras.

Küsimusele, kas sõda Ukrainas muudab riigi jaoks alliansiga liitumise „lihtsamaks“, vastas Stoltenberg: „Jah ja ei. Ma arvan, et kõik said aru, et keset sõda liikmeks saamine pole päevakorras ja see pole ka küsimus. Küsimus on pigem selles, mis juhtub siis, kui sõda ühel või teisel viisil lõpeb. Ja siis loomulikult tagab sõda selle, et Ukraina saab NATO-le veelgi lähemale,” jätkas Stoltenberg.

NATO juht tunnistas, et Ukraina NATO liikmelisuse küsimuses on alliansis „erinevaid seisukohti“, kuid lisas, et kõik liikmed on ühel meelel, et Ukraina saab liikmeks.

„Oleme kõik nõus, et NATO uks on uutele liikmetele avatud ja et NATO liitlased ja Ukraina otsustavad, millal nad peaksid ühinema, mitte Moskva,“ ütles ta.

Vene väed tabasid Sumõ oblastis juhitava pommiga lasteaeda, teatas oblasti sõjaväeadministratsioon 24. mail.

Saksamaa tugevdab NATO idatiiba – vastuseks Venemaa sõjale Ukraina vastu, ütles praegu Rumeenias visiidil viibiv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier.

„Me teame, et idatiiba tuleb tugevdada, sealhulgas (sõjalise) kohalolekuga,“ ütles ta ja lisas, et Bundeswehri lennukid osalevad juba alliansi idapiiril õhuseires.

„Saksamaa ei loobu oma vastutusest selles osas,“ rõhutas Steinmeier.

Ukraina luure peab Putini ja Prigožini kõrvaldamist prioriteediks, ütles riigi luureteenistuse juhi asetäitja kindral Vadõm Skibitski, vahendab Nexta.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina korraldas ebaõnnestunud rünnaku ühele nende Musta mere laevastiku laevale Ivan Khurs.

Avalduses öeldi: „Täna kell 05.30 tegid Ukraina relvajõud kolme mehitamata kiirpaadiga ebaõnnestunud katse rünnata Musta mere laevastiku laeva Ivan Khurs. Khurs täidab ülesandeid, et tagada Türgi Vabariigi majandusvööndis gaasijuhtmete Turkish Stream ja Blue Stream töö ohutus.

Kõik vaenlase paadid hävisid Bosporuse väinast 140 km kirdes asuva Vene laeva standardrelvastuse tules. Musta mere laevastiku laev Ivan Khurs jätkab oma ülesannete täitmist.“

Ivan Khurs on luurelaev.

Saksamaa võimud andsid poliitilise varjupaiga vaid 55 mobilisatsiooni eest põgenenud Vene kodanikule. See moodustab 2% taotluste koguarvust, kirjutab Nexta.

Sõja algusest kuni selle kuuni taotles Saksamaalt poliitilist varjupaika 2845 venelast. Kokku arutati 814 taotlust, 55 rahuldati ja 88 jäeti rahuldamata.

Ülejäänud taotlejatele vastati, et nende taotluste läbivaatamine on nende riikide ülesanne, kust nad esmakordselt Euroopa Liitu sisenesid.

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas, et eraldab 260 miljonit eurot, et osta koos ELi liikmesriikidega Ukrainale laskemoona.

Ukraina õigeusu kiriku sinod kiitis heaks ülemineku uuele Juliuse kalendrile alates 1. septembrist. See tähendab, et kirik tähistab edaspidi jõule 7. jaanuari asemel 25. detsembril.

Teised kindla kuupäevaga pühad nihutatakse samuti, kuid muudatus ei kehti lihavõttepühade puhul, kuna see on liikuv püha. Varem kasutasid Ukraina õigeusu kirik ja Ukraina kreekakatoliiklased ainult vana Juliuse kalendrit, mida kasutab ka Vene õigeusu kirik.

Vene eraarmee Wagner kaotas rühmituse juhi Jevgeni Prigožini sõnul lahingus Bahmuti pärast üle 20 000 võitleja.

Ta ütles, et umbes 20% 50 000 Vene vangist, kes värvati 15 kuud kestnud sõjas võitlema, suri Ida-Ukraina linnas, vahendas Reuters.

See arv on teravas kontrastis Moskva väidetega, et ta on sõjas kaotanud veidi üle 6000 sõduri, ja on suurem kui ametlik hinnang Nõukogude Liidu kaotustele Afganistani sõjas aastatel 1979–1989 (15 000 sõdurit).

Ukraina ei ole öelnud, kui palju tema sõdureid on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris hukkunud.

Kolmapäeval riigireetmises kahtlustatuna arreteeritud kolmest Venemaa hüperhelirakettide teadlasest alustatakse järgmisel nädalal ühe osas kohut, teatas asja menetlev kohus kolmapäeval.

76aastase Anatoli Maslovi kriminaalasi algab Peterburi linnakohtus 1. juunil, teatas kohus oma kodulehel.

Tema ja kaks kolleegi samast Siberi instituudist, Khristianovitši teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudist (ITAM), on kõik viimase aasta jooksul vahistatud kahtlustatuna riigireetmises.

Kohus teatas, et juhtum on „täiesti salajane“ ning see on meediale ja avalikkusele suletud. Kolmapäeval toimunud kinnisel istungil öeldi, et Maslovi vahi all viibimist pikendati kuni 10. novembrini.

Maslov peeti kinni mullu juunis Novosibirskis, Siberi suurimas linnas ja ühes Venemaa peamises teaduskeskuses.

Maslovi advokaat Olga Dinze ütles Reutersile, et keeldus juhtumit kommenteerimast, öeldes, et „olukord on äärmiselt raske“.

Kolme mehe vastu esitatud süüdistuste üksikasjad on salastatud, kuid teaduslinna uudisteportaal teatas, et Maslovit kahtlustati Hiinale saladuste edastamises.

Kaks allikat on Reutersile öelnud, et ITAM-i direktorit Šipljukit kahtlustatakse 2017. aastal seal toimunud konverentsil Hiinale saladuste edastamises. Ta eitab süüdistust, öeldes, et kõnealune teave on internetis avalikult kättesaadav.

Ukraina riiklik ringhääling Suspilne teatab, et politsei evakueeris Donetskist Toretskist nelja lapse ja kolme täiskasvanuga pere. Laste ema ütleb, et nad on juba viis korda tule alla sattunud .

Suspilne kirjutab, et nad elasid rindejoonest 300m ja Vene armee positsioonidest umbes 800m kaugusel, kuid plaanivad nüüd minna sugulaste juurde Vinnõtsjasse.

Ukrainas on riigisiseselt ümberasustatud hinnanguliselt 5,4 miljonit inimest ja ÜRO on registreerinud 8,2 miljonit inimest, kes on riigist teistesse Euroopa riikidesse põgenenud.

Ukraina suursaadik Saksamaal Oleksii Makejev teatas, et Ukraina saab peagi 110 tanki Leopard 1A5.

Tsahkna Riias: Balti riikide koostöö on meie julgeoleku seisukohalt esmatähtis

Välisminister Tsahkna käis täna töövisiidil Riias, kus kohtus oma kolleegi, välisminister Edgars Rinkēvičsiga.

 Välisminister Rinkēvičsiga arutati regionaalset ja Euro-Atlandi julgeolekut NATO Vilniuse tippkohtumise eel. „Me peame andma Ukrainale selge suunise Alliansiga liitumiseks,“ ütles Tsahkna. „Oleme ühel meelel, et jätkame vankumatult Ukraina toetamist sõjaliselt ja poliitiliselt seni kuni vaja.“

 „Putinil ja Venemaa juhtkonnal ei tohi lasta peituda immuniteedi varju Ukrainas toime pandud kuritegude eest,“ ütles Tsahkna, rääkides eritribunali loomise vajalikkusest. „Lisaks tuleb rõhutada, et rahuläbirääkimiste üle otsustab ainult Ukraina ning nende aluseks peab olema Zelenskõi 10-punktiline rahuvalem,“ sõnas Tsahkna.

 Arutlusele tuli ka Läti ja Eesti tihe regionaalne koostöö. „Ühise keskmaaõhutõrje hanke õnnestumine on äärmiselt vajalik regionaalse turvalisuse tagamiseks. Lisaks oleme optimistlikud ka Rail Baltica valmimise osas, mis on samuti tähtis nii mobiilsuse kui ka julgeoleku sisukohalt,“ ütles Tsahkna.