Kuna lõplik ekspertiis pole valminud, saab rääkida vaid kõige tõenäolisemast variandist. Küll aga on nii vallavanem kui Kuressaare veevärgi juhid nõus, et just sellest hetkest hakkasid asjad viltu vedama.

„Kui neljapäeval see pauk toimus (reovee toru vahetamise käigus purunes selle peal olev veetoru, tegelikult ei tohiks torud teineteisele nii lähedal olla – H. M.), käisin ise ka kohapeal. Peale minu oli augu ääres mitu inseneri, kes kõik ütlesid, et siit ei saa reostust tulla. Loogika oli selles, et 300 kanti vett tuli survetrassist, siis kuidas see vesi sinna uuesti sisse saab? Aga nüüdseks on selgunud, et ilmselt ikkagi sai,“ räägib vallavanem.

„Mingites kohtades tuleb võibolla ka ülereageerida, näiteks oleks võinud proovid võtta kohe neljapäeval, kui pauk käis. Aga kui me peaks iga veekatkestuse korral saatma välja teate, et kraanivesi võib olla ohtlik, siis varsti ei tarvita enam keegi kraanivett või ei võeta hoiatusi enam tõsiselt.“