8. mail tulistasid venelased Belgorodist Ukraina poole rakette. Tänaseks valitseb Belgorodis kaos, kuna oblastis toimusid kokkupõrked Vene julgeolekujõudude ja Kremli võimu kukutada tahtvate partisanide vahel.
Foto: Vadim Belikov/AP/ScanpixTeisipäev, 23. mai. Käimas on sõja 454. päev. Belgorodi oblast Venemaal on kaoses: Kremli-vastaste jõudude rünnak üllatas isegi paljunäinud sõjablogijaid, kohalikud võimud kuulutasid esmaspäeva õhtul välja „terrorismivastase režiimi“ ning kuberner palub lahingute eest põgenenud elanikel mitte veel Graivoroni naasta. Venemaa algatas Belgorodi sündmuste tõttu terrorismijuurdluse.
Ülevaade olulisematest sündmustest:
Venemaa kaitseministeerium väidab, et rünnakus süüdistatud üksuste jäänused on nüüdseks sunnitud tagasi Ukraina territooriumile. Ministeerium teatas oma rohkem kui 70 ründaja tapmisest.
Venemaa piiril Ukrainaga puhkesid lahingud pärast seda, kui ennast Vene partisanidena kirjeldavad väed väitsid, et nad vallutasid esimest korda sõjas piiriäärse küla Venemaal. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et president Vladimir Putinit on teavitatud ja tehakse tööd „sabotööride“ väljatõrjumiseks.
Poolas on alanud Ukraina pilootide väljaõpe F-16 reaktiivlennukite juhtimiseks.
Vene õhurünnakus Dnipropetrovski oblastile sai haavata vähemalt kaheksa inimest ja kahjustada sai mitmeid hooneid. „Vene sissetungijad ründasid Ukraina idapoolse eelposti – Dnipro linna – sõjalisi ja taristuobjekte,“ teatasid Ukraina õhujõud ja lisasid, et õhutõrje kukutas alla 20 Vene drooni ja neli tiibraketti. Lisaks tulistati alla Vene Su-35 lennuk.
Bahmut ja selle lähedal asuv Marjinka on endiselt konflikti keskmes, kinnitasid Ukraina relvajõud päev pärast seda, kui Venemaa teatas, et Bahmut on vallutatud. „Võitlus Bahmuti pärast jätkub,“ teatasid relvajõud, lisades, et viimase päeva jooksul on Venemaa edutult püüdnud taastada kaotatud positsioone Ivanivskest lõuna pool".
Wagneri erasõjaväegrupi pealik Jevgeni Prigožin ütles pühapäeval, et tema väed lahkuvad Ida-Ukraina rindejoonelt 25. mail pärast seda, kui „okupeeriti kõik territooriumid, mida nad lubasid viimase ruutsentimeetrini vallutada“.
USA president Joe Biden teatas uuest kuni 375 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale. Pakett sisaldab laskemoona, suurtükiväge, soomusmasinaid ja väljaõpet.
Venemaa on mõistnud G7 tippkohtumise hukka kui politiseeritud sündmuse, millega õhutati Venemaa- ja Hiina-vastaseid avaldusi, ning süüdistas kohtumist ülemaailmse stabiilsuse kahjustamises. Uudisteagentuuri Reutersi teatel süüdistas Moskva välisministeerium Telegrami vahendusel tehtud avalduses tippkohtumist Venemaa- ja Hiina-vastase hüsteeria õhutamises.
Segadust on tekitanud küsimus, kas Venemaa on Bahmuti vallutanud. Vladimir Putin õnnitles vägesid nende vabastamise puhul. G7 kohtumisel kinnitas Volodõmõr Zelenskõi, et Venemaa pole Bahmutit vallutanud ja Ukraina väed on linnas.
Ukraina võib Hollandist saada esimesed hävitajad F-16. Kuningriik tühistas tehingu lennukite müümiseks eraettevõttele Draken International ja võib need üle anda Ukrainale.
Allikad: The Guardian, BBC, CNN, Reuters, Sky News
Lukašenka: ma ei ole suremas
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka astus avalikkuse ette ja lükkas ümber väited, et tal on halb tervis.
Riiklikule meediaväljaandele näidatud videos näidati, et 68aastane mees ütles ametnikele: „Ma ei sure, poisid“. Ta rääkis koosolekul, et põeb adenoviirust, mis on tavaline külmetusviirus.
Kolm Venemaa Kurski oblasti küla on elektrita, kuna droon viskas elektrialajaamale lõhkeseadeldise, ütles kuberner Roman Starovoit Telegramis: „Remondimeeskonnad teostavad praegu taastamistöid. Ükski elanikest viga ei saanud.“
USA nõuab Evan Gerškovitši viivitamatut vabastamist. Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby ütles CNN-ile: „Teda ei tohiks üldse kinni pidada. Ajakirjandus ei ole kuritegu. Ta tuleb viivitamatult vabastada. Me töötame ikka väga-väga kõvasti, et saada ta koju oma pere juurde.“
Kirby ütles, et USA ametnikud nõuavad endiselt konsulaarühendust Gerškovitšiga. „Konsulaarasutuse juurdepääsu keelamiseks pole põhjust... Me tõesti tahame, et see konsulaarühendus toimiks.“
Moskva kohus pikendas märtsi lõpus Venemaal spionaažisüüdistusega kinni peetud Wall Street Journali reporteri Evan Gerškovitši kinnipidamist.
Teisipäeval toimunud lühikesel istungil andis kohus Gerškovitšile korralduse jääda vangi 30. augustini, vahendavad Vene uudisteagentuurid. Tema eelvangistus pidi esialgu aeguma järgmisel nädalal. Teda hoitakse kinni kurikuulsas Lefortovo vanglas Moskvas ja süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni 20aastane vanglakaristus.
31aastane Gerškovitš on esimene Ameerika ajakirjanik, kes on pärast külma sõja lõppu spioneerimissüüdistustega Venemaal kinni peetud. Ta peeti kinni Uuralites Jekaterinburgis, kui ta oli seal märtsi lõpus.
Venemaa julgeolekuteenistus FSB väitis, et ta kogus riigisaladusi Venemaa sõjatööstuskompleksi kohta. Gerškovitš ja Wall Street Journal on süüdistusi eitanud. Avatud kiri Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile, millele on alla kirjutanud enam kui 300 Venemaal töötanud väliskorrespondenti, on järgmine: „Meil pole kahtlustki, et tema töö ainus eesmärk ja kavatsus oli teavitada oma lugejaid praegusest reaalsusest Venemaal.“
Laialdaselt on spekuleeritud, et Venemaa arreteeris Gerškovitši lootuses vahetada ta välja Venemaa luureohvitseride või teiste lääneriikides arreteeritud Moskvale huvipakkuvate isikute vastu, kuid seni näib, et aruteludes võimaliku vahetuse üle on olnud vähe edusamme.
Piiriülese rünnaku järel Venemaal Belgorodi piirkonnale kehtestatud terrorismivastased meetmed tühistati, ütles kuberner. See juhtus vaid mõni tund pärast seda, kui Moskva väitis, et tõrjus võitlejad üle piiri tagasi.
Reutersi andmetel kirjutas Vjatšeslav Gladkov Telegrami sõnumirakenduses: „Võeti vastu otsus tühistada terrorismivastase operatsiooni režiim Belgorodi oblasti territooriumil.“
Euroopa Liidu riigid on märtsis kokkulepitud plaani kohaselt andnud Ukrainale 220 000 suurtükimürsku ja 1300 raketti, teatas Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell teisipäeval meediale, vahendab Reuters.
Ukraina riiklik ringhääling Suspilne teatab, et 33aastane Harkivis asuva Vovtšanski elanik sai Vene vägede mürsulöökide tagajärjel haavata.
Ukraina Pivdennõi sadam peatas oma tegevuse, kuna Venemaa ei luba laevadel sinna siseneda, mis tähendab, et ta katkestas lepingu, mis võimaldab ohutut Musta mere teravilja eksporti, ütles Ukraina ametnik teisipäeval. ÜRO, kes koos Türgiga lepingut ja selle pikendamist vahendas, väljendas esmaspäeval muret, et Musta mere ääres Odessa lähedal asuv Pivdennõi ei ole alates 2. maist lepingu alusel saanud ühtegi laeva.
Ukraina ülesehituse aseminister Juri Vaskov ütles Reutersile: „Venemaa on nüüd leidnud tõhusa viisi teraviljaekspordi oluliseks vähendamiseks, jättes algatusest välja Pivdennõi sadama.“ Vaskov nimetas seda sammu lepingu “jämedaks rikkumiseks“. Tema sõnul on välja jäetud kõik Pivdennõisse suunduvad laevad, aga ka mõned, mis pidid sõitma Odesasse ja Tšornomorski. Ukraina ametnike sõnul oli Venemaa meeskond 19. maist 21. maini kontrollinud kokku vaid üheksat laeva. “Viljaalgatus on ametlikult blokeeritud. See ei tööta nii, nagu peaks. Venemaa jätkab selle pidurdamist nii palju kui võimalik,“ ütles ta.
Vene väed pommitasid 23. mail Kozatske küla, tappes ühe naise, teatas Hersoni oblasti peaprokuratuur.
Valgevene on osalenud laste ebaseaduslikus väljasaatmises Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladelt, selgub eksiilis viibinud Valgevene opositsiooniliidrite koostatud raportist.
Oponentide rühmitus National Anti-Crisis Management teatas, et 2150 Ukraina last – sealhulgas kuue- kuni 15aastaseid orvusid – viidi Valgevene territooriumil asuvatesse niinimetatud puhkelaagritesse ja sanatooriumidesse.
Uudisteagentuuri teatel on Ukraina väitel alates täiemahulise invasiooni algusest Venemaale ebaseaduslikult üle viidud ligikaudu 20 000 last, kellest osa on pakutud lapsendamiseks.
Märtsis andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja Venemaa presidendi Vladimir Putini ja laste õiguste ombudsmani Maria Lvova-Belova vahistamismääruse süüdistatuna kahes sõjakuriteos sadade Ukraina laste Venemaale viimise eest.
Londoni ülikooli kolledži dotsent ja laste õiguste spetsialist Julia Ioffe ütles, et kui Valgevene valitsuse vastu esitatud süüdistused leiavad kinnitust, rikub riik suure tõenäosusega lapse õiguste konventsiooni. Valgevene tegevus võib samuti olla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt inimsusevastane kuritegu, milleks on „elanikkonna sunniviisilise teisaldamine”, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et sunniviisiline inimeste liigutamine on laialt levinud või süstemaatiline.
Valgevenet ei saa igal juhul pidada neutraalseks riigiks, kuhu võiks lapsi seaduslikult evakueerida, sest pole viidet sellele, et Ukraina oleks selleks nõusoleku andnud.
AFP teatel kordas Ungari peaminister Viktor Orbán, kes on varem blokeerinud ELi abi Ukrainale, üleskutseid relvarahu sõlmimiseks ja väitis, et USA ja tema Euroopa partnerid peavad sõlmima Venemaaga uue julgeolekuleppe.
Ungari juht, kes pole Putinit hukka mõistnud, ütles Katari majandusfoorumil, et Venemaa invasioon oli „diplomaatia ebaõnnestumise“ tagajärg. Ta lisas: „On ilmne, et lahinguvälja lahendus ei tööta,“ kinnitas, et Ukraina ei saa võita. Vaadates tegelikkust ja seda, et NATO ei ole valmis vägesid saatma, on ilmne, et vaestel ukrainlastel pole lahinguväljal võidulootust. See on minu seisukoht... Eskaleerumine tuleks peatada ning vaielda rahu ja läbirääkimiste poolt.“
Orbán ütles, et pärast relvarahu tuleb sõlmida Venemaaga uus Euroopa julgeolekulepe. „Riigina on Ukraina muidugi väga oluline, kuid pikemas perspektiivis on strateegiliselt mõeldes kaalul Euroopa tulevane julgeolek. On ilmne, et ilma Ameerika Ühendriikideta pole Euroopa jaoks julgeolekuarhitektuuri. Ja seda sõda ei saa peatada... kui venelased ei suuda USAga kokkulepet sõlmida. Eurooplasena ma sellega rahul ei ole. Kuid see on ainus väljapääs.“
Aleksei Navalnõi meeskonna uurimisest selgus, et Ameerika Ühendriike (vähemalt väliselt) jälestav Venemaa esipropagandist Vladimir Solovjov polegi nii puhas poiss, nagu ta ise end kujutab. 59aastane traditsiooniliste pereväärtuste propageerija viis oma USA passiga armukese Ameerikasse, et too saaks seal sünnitada kaksikud, kes said samuti USA kodakondsuse.
Väidetavalt pärinev videoklipp Graivoronovo piirialast Belgorodi regioonis.
In the internet a video was published, allegedly from the #Russian border crossing in Graivoronovo, #Belgorod region. pic.twitter.com/RAQgAFGum9
— NEXTA (@nexta_tv) May 23, 2023
Riigiduuma võttis vastu seaduse passide äravõtmise kohta piiril. FSB piirivalveametnikud saavad konfiskeerida passe venelastelt, kes ei tohi välismaale reisida, vahendab Nexta.
Moskva väidab, et on välja tõrjunud partisanid, kes tema sõnul algatasid piiriülese rünnaku Ukrainast Belgorodi piirkonda, vahendab Reuters, märkides, et väidet ei saa kohe sõltumatult kontrollida.
Venemaa kaitseministeerium väidab, et rünnakus süüdistatud üksuste jäänused on nüüdseks sunnitud tagasi Ukraina territooriumile. Ministeerium teatas oma rohkem kui 70 ründaja tapmisest. Reuters ei suutnud seda teadet kontrollida.
Reuters teatab, et Venemaa endine president Dmitri Medvedev on öelnud riiklikule uudisteagentuurile RIA, et mida hävitavamad relvad Ukraina oma Lääne toetajatelt saab, seda suurem on „tuumaapokalüpsise“ oht.
RIA tsiteeris Medvedevit, kes on praegu Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees, et Kiiev „valetab“, eitades seost relvastatud sissetungiga Venemaa piirialal Belgorodis.
Täna Brüsselis Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel arutati Euroopa Liidu sõjalise abi jätkumist Ukrainale Vene Föderatsiooni agressioonisõjas, sealhulgas, kuidas on edenenud suurtükimürskude saatmine Ukrainale.
Kohtumisel toonitas kaitseminister Pevkur: „Sõjalist abi Ukrainale on vaja jätkata intensiivselt nii relvastuse, laskemoona kui väljaõppega ja selleks on vaja leida võimalusi juurde, kiirendades muuhulgas märkimisväärselt kaitsehankeid. Et Ukraina suudaks Venemaa oma territooriumilt välja lükata, peab sõjaline abi olema jätkusuutlik. Euroopa Liidu kontekstis on selleks vaja kiirelt võtta vastu 8. Ukraina sõjalise abi pakett ja 3,5 miljardi euro suurune lisarahastus Euroopa Rahurahastusse.“
Miljoni mürsu algatuse kohta ütles kaitseminister Pevkur, et esimesed sammud Euroopa Liidu pikaajalisemast sõjalisest toetusest on algatusega tehtud. Ühtlasi panustab see Euroopa enda strateegilise valmisoleku kasvu laskemoona tootmise suurenemise kaudu Euroopa pinnal. „Leppisime Euroopa Liidus 5 nädalaga kokku miljoni mürsu saatmises aasta jooksul. Nüüdseks on vajalik mehhanism ka aktiveeritud, aga tempot on vaja kindlasti tõsta. Esimesest sambast, mis näeb ette olemasolevate varude saatmist, on Eesti oma osa teinud ja usume, et ka teised liikmesriigid pingutavad selle nimel. Esimese samba tulemusi saame hinnata juuli keskel, kuid lõplik pilt tuleb kokku siis, kui ka teine ja kolmas sammas tulemusi toovad,“ selgitas kaitseminister Pevkur.
Euroopa Liidu laskemoona algatuse teine sammas puudutab liikmesriikide laskemoona ühishankeid Ukrainale ja äsja avaldatud kolmanda samba ettepanekuga plaanib Euroopa Komisjon EL laskemoona- ja raketitööstuse edendamiseks eraldada 500 miljonit eurot Euroopa Liidu eelarvest, et suurendada tööstuste tootmisvõimekust, avada uusi tootmisliine, parandada tarneahelate töökindlust ja tooraine kättesaadavust.
Lisaks pingutustele kaitsetööstust elavdada Ukraina sõjalise abi kiirendamiseks ja liikmesriikide kaitsevõime suurendamiseks, on Euroopa Liit panustanud Ukraina kaitseväe väljaõppesse sõjalise abi missiooni EUMAM kaudu. „EUMAM on oma eesmärki tõhusalt täitnud – missiooni panustab üle poole liikmesriikidest ja üheskoos on eesmärk 2023. aasta lõpuks väljaõpet anda 30 000 Ukraina kaitseväelasele. Eesti jätkab väljaõppesse panustamisega ning otsib täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks,“ ütles Pevkur.
Euroopa Liidu kaitseministrid kohtusid ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et arutada Euroopa Liidu ja NATO vahelist kaitsekoostööd.
USA president Joe Biden peaks juuli alguses külastama Helsingit, kirjutab Iltalehti. Kohtumisel peaksid osalema ka Rootsi, Taani, Norra ja Islandi peaministrid. Võimalik külastusaeg võiks olla 8.-9. juuli, klappides NATO tippkohtumise algusega Vilniuses. NATO riikide riigipead kohtuvad Leedus 11. ja 12. juulil.
Allikad ütlesid Iltalehtile, et USA soovib saata Venemaale signaali, et ollakse pühendunud Soome ja kõigi Põhjamaade kaitsmisele.
Poolas on alanud Ukraina pilootide väljaõpe F-16 reaktiivlennukite juhtimiseks, tsiteerib Agence France-Presse (AFP) ELi välispoliitika juhi Josep Borrelli sõnu pärast seda, kui USA andis oma rohelise tule. Ta ütles ELi kaitseministrite kohtumisel Brüsselis: „Mul on hea meel, et lõpuks on mitmes riigis alanud F-16 pilootide väljaõpe. See võtab aega, aga mida varem, seda parem... Näiteks Poolas.“
AFP-ga vestelnud anonüümseks jääda soovinud Euroopa diplomaat kinnitas, et koolitus algas Poolas. Varssavi kaitseministeerium keeldus kommentaaridest.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa sõjaline kampaania Ukrainas on alustatud selliste sissetungide ärahoidmiseks, nagu viimastel päevadel Belgorodis (tänane Briti luureraport tõdes samuti, et Venemaa ei jäta juhtunut kasutamata, esitledes end selle sõja ohvrina). Reutersi teatel ütles Peskov, et selliste juhtumite ärahoidmiseks on Venemaa poolelt vaja rohkem pingutada.
Asjassepuutuv rühmitus on end identifitseerinud etniliseks Vene Kremli-vastaseks armeena. Küsimusele selle kohta vastas Peskov, et Ukrainas on palju etnilisi venelasi ja ründajad on endiselt „Ukraina võitlejad“.