USA ametnikud süüdistavad Wagneri palgasõdurite rühmitust salaja välismaistelt tarnijatelt sõjavarustuse ostmise ja seejärel Mali kaudu Venemaale toimetamise plaanis. USA välisministeerium lisas, et pole näinud tõendeid selle kohta, et vandenõu oleks ellu viidud.

„On märke, et Wagner on püüdnud osta välismaistelt tarnijatelt sõjalisi süsteeme ja suunata need relvad kolmanda osapoolena läbi Mali,“ ütles pressiesindaja Washingtonis ajakirjanikele. „Me ei ole veel näinud mingeid viiteid selle kohta, et need omandamised on lõpule viidud või teostatud, kuid me jälgime olukorda tähelepanelikult.“

Norra peaministri Jonas Gahr Stoere sõnul peaks Rootsi NATO-liikmesus saama heakskiidu juulis Vilniuses toimuval tippkohtumisel.

Venemaaga piiri jagav Soome astus liikmeks aprillis. Sõjalise liiduga soovib liituda ka Rootsi, kuid sel on pikaajalised diplomaatilised probleemid Türgiga, mis on juba NATO liige. Rootsi sõjalised kulutused jäävad samuti alla NATO suunistele, milleks on 2 protsenti SKTst.

Mitmes Ukraina oblastis on aktviine õhuhäire. Zaporižžjas kõlas mitu plahvatust.

Moskvas märgati hõljumas Vabaduse Leegioni lippu.

Belgorodi Graivoronski rajoonis toimunud pommitamise tagajärjel on saanud kaheksa inimest vigastada ja mitte ühtegi surma, ütles oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov Venemaa sotsiaalmeediavõrgu VKontakte otseülekandes.

Viimase kuu jooksul leitud 50 kadunud inimese surnukeha

Ukraina otsingurühmad leidsid ainuüksi viimase kuu jooksul Vene vägede poolt varem okupeeritud aladelt 50 kadunud inimese surnukeha, ütles Ukraina ametnik.

Ukraina erilistel asjaoludel teadmata kadunud isikute volinik Oleh Kotenko ütles, et surnukehad avastati Donetski, Luhanski ja Harkivi oblastist. Komisjon jätkab Kotenko sõnul deokupeeritud territooriumil võimalike haudade otsimist.

Ukraina siseministeerium teatas, et alates Venemaa sissetungi algusest on ametlikult kadunud umbes 23 000 inimest.

„Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on teatatud kümnete tuhandete inimeste kadunuks jäämisest. Valdav enamus neist on leitud. Samas on umbes 23 000 inimest teadmata kadunuks jäänud,“ ütles siseministeerium selle kuu alguses, kui käivitas kadunud inimeste registri.

„Ootame uusi kohtumisi ja läbirääkimisi, seni suuremal määral – külaskäike meile, meie riiki. Jätkame intensiivset välispoliitikat, erinevaid mittestandardseid formaate, maailma maksimaalset kasulikku tähelepanu Ukrainale ja meie kaitsele, pöördumisi Ukraina mõistmise nimel,“ räägib Zelenskõi äsja avaldatud videos.

Venemaal Belgorodi oblastis kuulutati välja terrorismivastane operatsioon.

„Belgorodi oblasti kodanike turvalisuse tagamiseks on tänasest kehtestatud terrorismivastase operatsiooni õiguslik režiim,“ teatas Belgorodi oblasti juht Vjatšeslav Gladkov.

Pevkur Põhjala Grupi kohtumisel: Ukraina võit tugevdab meie kõigi julgeolekut

Täna Poolas Legionowos Põhjala Grupi kaitseministrite kohtumisel osalenud kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et Venemaa on võimeline meie piirkonnas taastama enda sõjaeelse seisukorra loetud aastatega, mistõttu on tähtis Ukraina järjepidev ning jõuline toetamine, sest Ukraina võit tugevdab meie kõigi julgeolekut.

„Venemaa Föderatsioon seab avalikult kahtluse alla Balti riikide legitiimsust ja territoriaalset terviklikkust ning püüab järjekindlalt hübriidsõja vahenditega meie ühiskondi lõhestada,“ sõnas kaitseminister Pevkur.

„Venemaa okupeerib Ukraina territooriumist endiselt 18% ehk 110 000 ruutkilomeetrit. Lääne sõjaline abi Ukrainale peab jätkuma, me suudame seda abi anda. Euroopa Liit on kulutanud 44 korda rohkem pandeemiajärgsetele taastamismeetmetele ja 34 korda rohkem energiakriisi leevendamiseks kui on antud vahendeid sõja võitmiseks,“ jätkas Pevkur.

Põhjala Grupi kohtumisel keskenduti Kirde-Euroopa julgeolekuohtudele ja eelseisva NATO Vilniuse tippkohtumise seisukohtadele. Liikmesriigid olid ühisel seisukohal, et Ukraina edasine sõjaline abistamine võitluses Venemaa ebaseadusliku ja jõhkra agressiooni vastu on ülioluline. Samuti nõustusid kaitseministrid, et Vilniuse tippkohtumise peamine eesmärk on suurendada regiooni julgeolekut heidutuse ja kaitse edasise tugevdamise kaudu.

„Suuremad kaitsekulutused ja targalt tehtud kaitseinvesteeringud aitavad tagada meile vajalikud võimed ja varud. 2% SKT-st kaitsekulutustele võiks saada NATO liikmesriikidele lähiaja kohustuseks, kuid me peame seadma sihi, et NATO liikmesriikide kaitsekulutused oleksid 2030. aastaks tõusnud vähemalt 2,5%-le“, märkis kaitseminister Hanno Pevkur.

Põhjala Grupp (Northern Group) on kaitsekoostöö formaat, mis ühendab 12 Lääne- ning Põhjamere riiki - Eesti, Holland, Island, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ning Ühendkuningriik. Põhjala Grupi peamine fookus on Põhja-Euroopa ja Arktika regionaalsel julgeolekuolukorral, formaat loodi 2010. aastal Ühendkuningriigi eestvedamisel. Selle aasta esimeses pooles on eesistuja Poola, aasta teises pooles veab koostööformaati Rootsi.

Tsahkna Brüsselis: ärme luba Putinil ja tema käsilastel peituda immuniteedi varju

Välisminister Margus Tsahkna osales täna Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Brüsselis, kus keskendus Ukraina jätkuvale toetamisele ja rõhutas eritribunali loomise vajalikkust.

 Kohtumisel arutati Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist. „Peame kiirendama vajaliku laskemoona tarnet Ukrainale ja tõstma sõja hinda Venemaale nii kaua kui vaja,“ sõnas Tsahkna. „Pean tervitatavaks, et lisaks Venemaale uute sanktsioonide kehtestamisele keskendume sel korral ka praegu kehtivatest sanktsioonidest kõrvalehiilimise tõkestamisele,“ ütles Tsahkna.

 Samuti räägiti Venemaa juhtkonna vastutusele võtmisest agressioonikuritegude eest Ukrainas. „Putinil ja ülejäänud Venemaa juhtkonnal ei tohi lasta peituda immuniteedi varju Ukrainas toime pandud õuduste eest. Lääne moraalne kohustus on viia rahvusvahelise tribunali ette need, kes vastutavad Ukrainas toime pandu eest,“ sõnas Tsahkna.

Tsahkna lisas, et uute Ukraina rahuinitsiatiivide kontekstis võiks EL võtta Ukraina presidendi Volodomõr Zelenskõi 10-punktilise rahuvalemi täitmise aruteludes juhtrolli. „Ei tohi unustada, et rahuläbirääkimiste üle otsustab ainult Ukraina ning nende aluseks peab olema Zelenskõi 10-punktiline rahuvalem.“

Räägiti olukorrast Lääne-Balkanil. „Toetame Euroopa Liidu avatud uste poliitikat ja laienemist Lääne-Balkani riikidele. Eesti on valmis jagama oma kogemust Euroopa Liiduga liitumisel,“ ütles Tsahkna.

Välisministrid arutasid ka pingelist olukorda Tuneesias ja Aafrika sarvel, eriti Sudaanis.

Päeva lõpus osales Tsahkna ELi tsiviilmissioonide uue strateegia tutvustamise üritusel. Strateegia eesmärk on parandada Euroopa Liidu tsiviilmissioonide tõhusust ning muuta need paindlikumaks ja tulemuslikumaks.

Vabaduse Leegion esindaja ütles Suspilnele, et nad loovad Venemaal Belgorodi oblastis Ukraina piirile „demilitariseeritud tsooni“, kust Vene väed ei saa Ukraina tsiviilisikuid tulistada.

The Guardiani Moskva korrespondent Andrew Roth tegi kokkuvõte, mida on seni teada Belgorodi juhtumist:

„Venemaa piiril Ukrainaga puhkesid lahingud pärast seda, kui Vene partisaniväed alustasid piiriülese haaranguga ja väitsid, et ületasid esimest korda sõjas piiriala.

Venemaa Vabaduse Leegion, mis kirjeldab end Kremli kukutamist ja Venemaa vabastamist Putinist püüdva sissirühmitusena, väitis, et ületas piiri ja vallutas Kozinka asula ning saatis üksusi Graivoroni linna Venemaal Belgorodi oblastis.

Territooriumi hõivamist ei ole kohapealsed ajakirjanikud sõltumatult kinnitanud. Rühmitus on valdavalt eksisteerinud sotsiaalmeedias ja pole teadaolevalt sõja ajal suuremates lahingutes osalenud.

Kuid nii Venemaa kui ka Ukraina ametnikud on kinnitanud võitlust piiril ja sotsiaalmeedia videost on näha, kuidas soomusmasinad on Graivoroni lähedal Venemaa piiripostist üle sõitnud.

„Me oleme samasugused venelased nagu teie,“ seisis rühmituse sotsiaalmeedias avaldatud avalduses. „Meid eristab vaid see, et me ei tahtnud enam õigustada võimul olevate kurjategijate tegusid ning haarasime relvad enda ja teie vabaduse kaitseks. Kuid täna on igaühel aeg võtta vastutus oma tuleviku eest. On aeg teha lõpp Kremli diktatuurile.“

Teises sotsiaalmeediasse postitatud videos oli näha, kuidas Vene helikopter Mi-8 lendas Kozinka linna kohal, ja videoid asula kohal levivast suitsust koos selgelt kuuldavate hädasireenide helidega.

Belgorodi oblasti kuberner kinnitas esmaspäeval rünnakut, kirjutades, et „Ukraina relvajõudude sabotaaži- ja luurerühm on sisenenud Graivoroni rajooni territooriumile. Vene Föderatsiooni relvajõud koos piiriteenistuse Rosgvardija ja FSBga võtavad vajalikke meetmeid vaenlase likvideerimiseks.“

Ukraina on eitanud sidet Venemaa partisanide võitlejatega, öeldes, et nad tegutsevad iseseisvalt ega allu sõjaväe kontrollile.“

Belgorodi oblastis Graivoronis ja selle lähedal asuvates külades hakatakse väidetavalt inimesi evakueerima: „Nüüd on küladesse saadetud bussid, mis viivad elanikud turvaaladesse. Mõned kohalikud lahkuvad juba oma autoga. Meie sündmuskohalt tulnud allika sõnul elanike seas paanikat ei ole.“

Riigimeedia teatel kohtub Aljaksandr Lukašenka sel nädalal Vladimir Putiniga.

Valgevene juht sõidab kolmapäeval Moskvasse, et arutada „mõningaid probleeme“ riigi kahepoolsetes suhetes Venemaaga, teatas Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA.

Venemaa riikliku uudisteagentuuri Interfax teatel kavatsevad kaks presidenti arutada ka Venemaa-Valgevene liiduriigi programmide elluviimist.

Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak andis mõista, et sündmused Belgorodis ei ole Ukraina korraldatud: „Ainus edasiviiv poliitiline jõud totalitaarses pingutatud kruvidega riigis on alati relvastatud sissiliikumine. Ukraina jälgib huviga sündmusi Venemaal Belgorodi oblastis ja uurib olukorda, kuid meil pole sellega midagi pistmist. Teatavasti müüakse tanke igas Venemaa sõjaväepoes ja salajased sissirühmad koosnevad Venemaa kodanikest.“

Esmaspäeval teatasid Ukraina poolel võitlev „Vene vabatahtlike korpus“ ja leegion „Venemaa Vabadus“ Belgorodi oblastis asuva Kozinka küla vabastamisest. Nad lisasid, et sisenesid Graivonoronski piirkond ja kutsusid Venemaa piirialade elanikke koju jääma ja „mitte vastupanu osutama“.

Ukraina poolel võitlev leegion „Venemaa Vabadus“ avaldas sõnumirakenduses Telegram videosõnumi, milles kutsuti venelasi üles võitlema Putinist vaba Venemaa eest.

Venemaa Belgorodi oblasti kuberner ütles esmaspäeval, et Ukraina armee „sabotaaži- ja luurerühm“ sisenes Ukrainaga piirneva Graivoronski rajooni territooriumile.

„Vene Föderatsiooni relvajõud koos piiriteenistuse, rahvuskaardi ja FSBga (Venemaa julgeolekuteenistus) võtavad vajalikke meetmeid vaenlase likvideerimiseks,“ ütles Gladkov.

Varem väitis Gladkov Telegramis, et Ukraina väed tulistasid piirkonda alates kella üheksast hommikul kohaliku aja järgi, kuid lisas, et keegi vigastada ei saanud.

Vene ametnike väidete kohaselt on mürsurünnakud Belgorodi piirkonnas viimastel nädalatel intensiivistunud.

Selle kuu alguses väitis Gladkov, et kaks drooni ületasid Ukraina-Venemaa piiri ,plahvatasid ja kukkusid elurajooni. Ta lisas, et inimohvreid ei olnud, küll aga said kannatada kaks elumaja ja auto.

Gladkov ütles, et Venemaa õhutõrjesüsteemid tulistasid piirkonna kohal alla veel ühe drooni.

Reuters teatab, et Vene eraarmee Wagner juht Jevgeni Prigožin kordas oma lubadust tõmmata oma väed kolme päevaga Bahmutist välja ja anda äsja vallutatud linna kaitse regulaarvägede kätte.

„Lääneservadele on rajatud kaitsepositsioonid ja seega lahkub Wagner Artjomovskist 25. maist 1. juunini,“ ütles ta, kasutades Bahmuti nõukogudeaegset nime.

„Kui kaitseministeeriumi enda vägedest ei piisa, siis on meil tuhandeid kindraleid – peame lihtsalt kokku panema kindralipataljoni, andma neile kõik relvad ja kõik läheb hästi.“

Prigožin on häälekalt kritiseerinud armee ja kaitseväe toetust, mida tema Wagneri palgasõdurid on saanud.

Valgevene võimud andsid kaheksaks aastaks vangi mõistetud väljaande NEXTA endisele peatoimetajale Roman Pratasevitšile armu.

„Roman Pratasevitš ütles ajakirjanikele, et talle anti armu,“ teatas Valgevene riigiagentuur BelTA esmaspäeval.

3. mail 2023 mõisteti Protasevitš kaheksaks aastaks vangi. Noormeest süüdistati muuhulgas massirahutuste organiseerimises ning äärmuslaste juhtimises. Pratasevitšile määrati karistuseks kaheksa aastat vangistust.

2021. aasta mais lendas Pratasevitš koos oma venelannast kallima Sofia Sapegaga Kreekast Leetu, kui nende lennuk sisuliselt kaaperdati. Pilootidele anti Valgevene õhuruumis käsk Kiievis maanduda. Ajendiks toodi olematu pommiähvardus, ent tegelikult oli Valgevene võimude soov vahistada nii Pratasevitš kui ka Sapega, mida ka tehti.

Sapegale määrati 2022. aasta kevadel kuue aasta pikkune vanglakaristus, ent aprillis otsustati ta Venemaale välja anda. Ebaõiglase karistuse kandmisest ta seeläbi siiski ei pääse.

Ukraina pilootide väljaõpe hävitajatel F16-l on juba alanud, teatas EL-i kõrge esindaja Josep Borrell ja väljendas lootust, et hävitajad toimetatakse peagi Ukrainasse.

Borrell ütles seda enne Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu kohtumist, kui ajakirjanikud palusid tal kommenteerida koalitsiooni moodustamist hävitajate F-16 tarnimiseks Ukrainale.

Borrelli sõnul on hea mõte, et G7 on lõpuks otsustanud valmistada ette alus Ukrainale vajalike hävitajate varustamiseks.

USA andnud kolmandatele riikidele rohelise tule, et viimsed võiksid Ukrainat varustada F-16 hävitajatega. Mitmed Euroopa riigid on teatanud Ukraina F-16 pilootide väljaõppeprogrammide alustamisest.

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ütles Jaapanis, et sai Volodõmõr Zelenskõilt „kindla kinnituse“, et Ukraina väed ei kasuta lääneriikide saadetavaid F-16 hävitajaid Venemaa territooriumile tungimiseks.