Skeemitamise ajalugu Eestis on pikk. Juba 1970ndate alguses mängisid koolilapsedki süütut, kuid püramiidskeemil põhinevat postkaardimängu – saada vaid üks postkaart, oota veidi ja küll näed, kuidas sulle neid kümnete kaupa vastu tulema hakkab! Edasi juba Nigeeria kirjad, armupettused, pangaandemete õngitsejad, võltsid investeeringupakkujad, netiloteriid... Nüüd siis ka suurfirmade ametlike veebilehtede kopeerijad ning muidu nende nimel esinejad. Ja üha enam saavad petta ka need, kellel arvutialane kirjaoskus täiesti olemas.

Mõjustamispsühholoogias orienteeruvad netipätid hästi. Üks selle ala autoriteete Robert B. Cialdini on jaotanud mõjustamisvõtted kaheksasse lihtsasse kategooriasse. Ta on lähtunud küll peamiselt silmast silma suhtlusest, kuid mõni kategooria kõlbab ka netis kasutada.

Näiteks n-ö armupettuste puhul läheb käiku kohustumine: sa ju lubasid aidata, ega sa hakka nüüd ometi iseennast petma? Panga- ja investeerimispettuste puhul aga nappus: kui kohe ei tegutse, jääd ilma või juhtub õnnetus. Ja nii edasi.

Õnneks annab Cialdini ka näpunäiteid, kuidas mõjustamisega toime tulla. Kui tekib juba kahtlus, et tegemist võib olla mõjustamisega, siis tavaliselt nii ongi. Ja kui miski tundub olevat liiga ilus (või kole), et tõsi olla, siis ega tavaliselt olegi. Kiire pilk veebibrauseri aadressireale või saatja andmetele aitab kindlaks teha, on ta ikka see, kelle väidab end olevat. Ja kunagi ei tee paha ka teenusepakkujaga ise ühendust võtta ning üle täpsustada, kiusatus asi paari hiireklikiga kiirelt lahendada võib valusalt kätte maksta.

Usalda, aga kontrolli!