Ukraina idaosas Donetski oblastis asuva Avdiivka linna võimud kutsuvad inimesi üles evakueeruma, kuna Venemaa mürskude tõttu on häiritud kriitilised ressursid, nagu mobiilside ja elekter, ütles piirkonna kõrge ametnik.

Alates pühapäevast suletakse linna kommunaalteenused, kuna „iga päev tulistatakse ja hävitatakse üha rohkem linna“, ütles Avdiivka sõjaväevalitsuse juht Vitalii Barabash Telegrami postituses.

„Linn pühitakse maa pealt ära. Peate linnast lahkuma — kui kommunaalettevõtted (personal) evakueeritakse,“ ütles ta. „Evakueerime kommunaalettevõtted mitmes etapis. Täna oli kommunaalettevõtte objekti lähedal sissetulek.“

Piirkonna juht ütles, et ka linna mobiililevi suletakse. Ühtlasi hoiatas ta, et inimesed ei saa oma telefone laadida, sest lähipäevil pole kedagi generaatoreid hooldamas ega mobiilitorni juhtimas.

„Linna väljavaated on väga halvad. Iga päev lagunevad meil mitmekorruselised hooned. Viimase paari nädala jooksul pole olnud päeva, mil meid poleks pommitud,” rääkis ta.

„Sellepärast peate välja kolima, selleks peate valmistuma. Eriti need, kellel on lapsed,“ ütles ta. „Tegelik elu näitab, et keldrid ei päästa teid sellise kiirusega, nagu nad praegu linna õhurünnakutega tabavad. Arvan, et varsti võib Avdiivkast saada teine Marinka – see tähendab, et linnast ei jää midagi alles.“

Poola vabatahtlik sõdur suri pärast surmavaid vigastusi Ukraina lahinguväljal. „See on traagiline nädal – kokku on hukkunud kolm meie Ukraina poolel sõdinud kaasmaalast.“

Putin lubab, et Venemaa moderniseerib järgmise 3 aasta jooksul üle 1600 tanki ja toodab sõjategevuseks uusi, vahendab The Kyiv Independent Venemaa riigimeediat.

„Kahjuks jäävad lapsed ikkagi linna. On vastutustundetuid vanemaid, kes varjavad oma lapsi ega taha linnast lahkuda,“ ütles linnavalitsuse juht Vitalii Barabash.

Kuna Vene väed on viimasel ajal Avdiivka äärtel edu saavutanud, tunnistas Ukraina sõjaväe pressiesindaja Oleksii Dmitriovski 20. märtsil, et linnast võib saada „teine Bahmut“.

Ukraina kaitsjad tõrjusid pühapäeval enam kui 50 Venemaa rünnakut Lõmani, Bahmuti, Avdiivka ja Mariinka rindel, teatas Ukraina relvajõudude peastaabi õhtune kokkuvõte.

Venelased korraldasid päeva jooksul ühe raketirünnaku ja 16 õhulööki, sooritades üle kümne rünnaku mitmikraketiheitesüsteemi kaudu. Tõenäosus raketi- ja õhulöökide sooritamiseks kogu Ukraina territooriumile püsib kõrge.

Volõni, Polissia, Siverštšina ja Slobožanštšina rindel ei ole olukord oluliselt muutunud ning okupantide ründegruppide moodustamise märke pole tuvastatud. Valgevenes jätkub Vene armee üksuste lahinguväljaõppetegevus. Venemaa jätkab sõjalise kohaloleku säilitamist Kurski ja Belgorodi oblasti piirialadel.

Päeva jooksul tulistas vaenlane Sumõ oblasti Novovasõlivka, Bachivski, Atõnske, Volfõne, Mõropilske, Pokrovka, Popivka, aga ka Tõmofiivka, Veterynarne, Hranivi, Kozacha Lopani, Hlõboke, Gatõštše, Kolodiazna, Zarichne, Dvo asulaid. ja Kamianka Harkivi oblastis.

Venemaa lääneosas Tula oblastis Kirejevski linnas 26. märtsil toimunud võimsa plahvatuse tagajärjel sai kolm inimest vigastada, teatas Venemaa riiklik meediaagentuur RIA Novosti.

Elanikud teatasid 5 meetri sügavusest august. Plahvatus toimus umbes kell 15.15 Kirejevskis (Tulast 35 km kaugusel asuv linn). Seinad ja aknad värisesid ning plahvatust oli kuulda 30 km kaugusel.

Elanikud oletavad, et plahvatuse põhjuseks võis olla droon.

19. märtsil teatas Venemaa meedia, et Venemaal Tula oblastis Moskvast umbes 250 km kaugusel kukkus alla tundmatu droon.

2. märtsi hommikul teatas Venemaa meedia, et Venemaal Tula oblastis toimus plahvatus. Hiljem avaldati kraatrist fotod ja oletati, et plahvatuse võis põhjustada droon.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell hoiatas Valgevenet Venemaa tuumarelvade vastuvõtmise eest oma territooriumil, hoiatades, et samm võib kaasa tuua täiendavad sanktsioonid.

Borrell ütles pühapäevases säutsus: „Valgevene, kui Venemaa tuumarelvi võõrustab, tähendaks vastutustundetut eskaleerumist ja ohtu Euroopa julgeolekule. Valgevene võib selle siiski peatada, see on nende valik,“ lisas ta. „EL on valmis vastama täiendavate sanktsioonidega.“

Venemaa juhi Vladimir Putini avaldused, et ta kavatseb paigutada Valgevenesse taktikalisi tuumarelvi, näitavad, et ta kardab kaotada, ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mikhailo Podoljak pühapäeval.

„Putin on liiga etteaimatav. Tehes avalduse taktikaliste tuumarelvade kohta Valgevenes, tunnistab ta, et kardab kaotada ja kõik, mida ta teha saab, on taktikaga hirmutada,“ ütles Podoljak oma ametlikul Twitteri kontol. „Teiseks. Ta kinnitab veel kord oma osalust kuriteos. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rikkumine,“ lisas Podoljak.

NATO kritiseeris pühapäeval Vladimir Putinit tema „ohtliku ja vastutustundetu“ tuumaretoorika pärast päev pärast seda, kui ta teatas, et kavatseb paigutada Valgevenesse taktikalised tuumarelvad.

Putin teatas sammust laupäeval ja võrdles seda sellega, et USA paigutab oma relvad Euroopasse, nõudes samas, et Venemaa ei rikuks oma tuumarelva leviku tõkestamise lubadusi.

Kuigi samm ei olnud ootamatu, on see Venemaa üks tugevamaid tuumasignaale alates Ukraina sissetungi algusest 13 kuud tagasi ning Ukraina kutsus vastuseks kokku kutsuma ÜRO Julgeolekunõukogu.

Samal ajal kui maailma teine tuumasuurriik Washington ei teinud Putini teadaandest suurt numbrit, ütles NATO, et Venemaa juhi lubadus massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta ja tema kirjeldus USA relvade paigutamisest välismaale on kaugel sellest.

„Venemaa viide NATO tuumaenergia jagamisele on täiesti eksitav. NATO liitlased tegutsevad täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi austades,“ ütles NATO pressiesindaja pühapäeval Reutersile saadetud kommentaaris. „Venemaa on järjekindlalt rikkunud oma relvastuskontrolli kohustusi, viimati peatades oma osalemise uues START-lepingus,“ ütles nimetu pressiesindaja.

Uus START piirab strateegiliste tuumalõhkepeade arvu, mida USA ja Venemaa saavad kasutada, ning maa- ja allveelaevade rakettide ja pommitajate kasutuselevõttu nende kohaletoimetamiseks.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi julgeoleku kõrgeim nõunik Oleksi Danilov ütles, et Venemaa plaan destabiliseerib ka Valgevene, mille Moskva on tema sõnul pantvangi võtnud.

Eksperdid ütlesid, et Venemaa samm oli märkimisväärne, kuna ta on seni olnud uhke selle üle, et erinevalt USA-st ei paigutanud ta tuumarelvi väljapoole oma piire. See võib olla esimene kord pärast 1990. aastate keskpaika, kui ta seda teeb.

Teine Zelenskõi vanemnõunik pilkas pühapäeval Putini plaani üle, öeldes, et Venemaa juht on „liiga etteaimatav“. „Valgevene taktikaliste tuumarelvade kohta avaldust tehes tunnistab ta, et kardab kaotada ja kõik, mida ta teha saab, on taktikaga hirmutada,“ kirjutas Mikhailo Podoljak Twitteris.

Washington näis nägevat mingit muutust Moskva potentsiaalis kasutada Ukraina sõjas tuumarelvi ning see ja NATO ütlesid, et uudised ei mõjuta nende endi tuumapositsiooni. „Me ei ole näinud Venemaa tuumapositsioonis mingeid muutusi, mis viiksid meid enda omi kohandama,“ kirjutas NATO pressiesindaja.

Hollywoodi staar Orlando Bloom naasis Kiievisse. Näitleja kõndis Ukraina pealinna tänavatel, enne kui külastas UNICEFi hea tahte saadiku rollis lastekeskust.

Ungari välisminister Péter Szijjártó rääkis pühapäeval AP-le antud intervjuus, et Ungari pooldab relvarahu Ukrainas, ent mitte siis, kui see tähendaks, et Venemaa säilitab kontrolli okupeeritud alade üle. Szijjártó sõnul ei tähenda sõja peatamine ja laua ümber istumine seda, et tuleb nõustuda valitseva olukorraga. „Kui sõda lõpeb ja rahuläbirääkimised algavad, pole tarvis, et piirid asuksid seal, kus on rindejoon. Teame seda ka oma ajaloost. Vaherahu peab saabuma aga kohe,“ sõnas välisminister.

Ehkki Ungari on möödunud aasta veebruaris puhkenud sõja hukka mõistnud, on riik keeldunud Ukrainat relvadega varustamast. Lisaks on tehtud mitmeid vastuolulisi käike, mis on pigem kasulikud Venemaale kui Euroopale ja Ukrainale. Näiteks on ähvardatud panna veto Euroopa Liidu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidele ning alles hiljuti teatas Ungari, et ei pea kinni Vladimir Putinit, kui too peaks riiki sisenema. Sellega kavatsetakse eirata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust.

Põhja-Makedoonia armee peastaap tegi valitsusele ettepaneku saata Ukrainasse tosin Mi-24 lahingukopterit. Riigi kaitseminister Slavjanka Petrovska kinnitas, et see otsus ei vähenda Põhja-Makedoonia lahinguvalmidust, sest uute moderniseerimisplaanide kohaselt on kavas kõnealune varustus niigi peagi välja vahetada. „Kõikide seni annetatud seadmete puhul on tegemist vastutulekuga Ukraina võimudele, kes on võimelised neid kasutama ja hooldama,“ sõnas Petrovska.

Möödunud ööpäeval hukkus kogu Ukraina peale Venemaa vägede rünnakutes viis tsiviilelanikku ning vigastada sai vähemalt 25. Rünnakuid toimus kaheksas oblastis ning sihtmärgiks sattus 132 erinevat asulat.

Odessa linnavõimude teatel plahvatas rannikulinna lähistel meremiin, mis kahjustas mitut rannaäärset hoonet. Õnneks keegi plahvatuses surma ei saanud. Lisaks leiti piirkonnast veel teinegi miin, mis tehti edukalt kahjutuks.

Eelmisel nädalal lubas Holland loovutada Ukrainale kaks Alkmaar-klassi miinitõrjelaeva. Ent reaalselt jõuaksid need kohale alles 2025. aastaks. Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov toonitas, et miinitõrjelaevade meeskondade treening algab aga juba lähitulevikus.

Kass Stepan ning tema pruut Stefanie naasid koos omanikuga Harkivisse, kust nad olid möödunud aastal Venemaa rünnakute eest põgenenud. Tegemist on aga lausa kuulsustega, sest Stepani Instagrami lehel on 1,3 miljonit jälgijat.

Endine Venemaa teleajakirjanik Marina Ovsjannikova, kes tekitas möödunud aastal palju kõneainet, kui ilmus uudistesaate otseetrisse sõjavastase plakatiga, teatas, et tema poeg nimetab teda nüüd reeturiks. „Ta ütleb, et ma reetsin oma perekonna, oma riigi. Ma võin aga öelda, et miljonid pered on sarnases situatsioonis – sõda lõhestab paljusid perekondi. Ja see on tõeline katastroof, sest venelasi hävitab Putin, kes mitte ainult ei saada neid füüsiliselt sõtta, vaid teeb seda ka psühholoogilisel tasandil,“ sõnas Ovsjannikova.

Venemaal toimuvat arvestades ei näe naine erilist võimalust lähiajal kodumaale naasta, vahendab The Guardian. Endine teleajakirjanik toonitas, et tunneb häbi, et Venemaa Ukrainat ründas. Seetõttu korraldas ta ka kuulsa protestiaktsiooni, ehkki enne seda olid tema peast käinud läbi erinevad mõtted: „Üle pika aja mõistsin, et Venemaa televisioon on muutunud hiiglaslikuks ajupesumasinaks. Teiseks mul on Ukraina juured – mu isa on pärit Ukrainast. Seega oli tegemist suure emotsionaalse purskega. Aga mind ausalt öeldes toona ei huvitanud, mis minust hiljem saab.“

Purustused Avdijivkas. Teadaolevalt korraldasid Vene väed Donetski oblastis asuva linna pihta raketirünnaku, milles hävis kaks hoonet. Esialgsetel andmetel keegi surma ei saanud.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak süüdistas Vladimir Putinit tuumarelvade leviku tõkestamise leppe rikkumises ning hirmutustaktika kasutamises. „Ta tunnistab Valgevene tuumarelvade kohta avaldust tehes, et kardab kaotada ja pole võimeline tegema muud kui taktikaga hirmutama,“ märkis Podoljak. Ta lisas, et Venemaa riigipea kinnitas taaskord oma osalust kuritegevuses: „Ta on liiga etteaimatav.“

Kanada infoettevõtte Thomson Reutersi sooritatud uuringu kohaselt satuvad Ukraina põgenikud üha enam seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Selle üheks põhjuseks on väidetavalt kasvav huvi pornograafia vastu, mis kujutab sõjast räsitud riigist pärit põgenikke. Uurijate hinnangul võib see julgustada inimkaubitsejaid jultunumalt tegutsema. Thomson Reuters kutsus rahvusvahelist üldsust üles kasutusele võtma kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta Ukraina naisi ja lapsi seksuaalse ärakasutamise eest.

Internetiotsingute analüüs näitab, et „huvi“ Ukraina pagulastega seotud pornograafilise materjali vastu on viimase kuue kuu jooksul plahvatuslikult kasvanud, ent seda tuvastati juba ka üsna pea pärast Venemaa pealetungi algust. „See analüüs näitab, kui oluline on pakkuda sõja eest põgenevatele naistele ja lastele turvalisust. Meeste suur nõudlus seksuaalsele juurdepääsule Ukraina naistele ja tüdrukutele tekitab inimkaubitsejates tohutu stiimuli värvata haavatavaid inimese, et seda nõudlust rahuldada ja sellest kasu saada,“ sõnas Thomson Reutersiga koostööd tegeva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eriesindaja Valiant Richey. Ta selgitas, et selliste värbamiskatsete kohta on leitud ka otseseid tõendeid.

Ukraina relvajõudude peastaabi viimatise hinnangu kohaselt on invasiooni käigus langenud 170 550 Vene sõdurit ning hävitatud on 3595 vaenlase tanki ja 6947 soomukit.