Väidetavalt andis Ukraina raketilöögi Venemaa vägedele peaaegu 100 km sügavusele, hävitades Vene baasi koos varustuse ja personaliga. Sellest teatas Ukraina esindaja Hersoni oblasti nõukogust, Serhi Khlan, viidates sõjaväele ja kohalikele.

Moskvas Euroopa väljakul eemaldati kõigi Euroopa riikide lipud. Väljak asub Kiievi(-nimelise) raudteejaama lähedal.

„PUTIN, HAAG OOTAB sind“

See lihtne ja ajakohane sõnum Venemaa diktaatorile ja äsja sõjakuritegudes süüdistatavale Vladimir Putinile domineerib Leedu pealinna Vilniuse kohal.

Kanada saatis Ukrainasse soomustatud päästeautod Bergepanzer 3, ütles kaitseminister Anita Anand.

Poola ja Slovakkia annavad ühiselt Ukrainale üle 33 hävitajat MiG-29 – Poola kaitseministeerium. 13 lennukit saadetakse Slovakkiast, 20 Poolast.

Moskva elanik arreteeriti metroos 14 päevaks artikli alusel, mis käsitles tema telefonis olevate sõjavastaste piltide äärmuslike materjalide levitamist.

Mees peeti kinni 17. märtsi hommikul metroos, kui üks reisijatest nägi oma telefonis pilte, mis „diskrediteerisid Vene sõjaväge“, ja helistas politseisse. Peagi pidas politsei mehe otse metroos kinni.

Venemaa hiljutise Zaporižžja rünnaku tagajärjed.

Venemaa kaalub Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja sõnul lääneriikide ja Ukraina „päriselt tõsiseid ettepanekuid“ sõja võimaliku lõpetamise osas.

„Oleme korduvalt teatanud, et oleme avatud tõeliselt tõsistele ettepanekutele Lääne ja Ukraina poolt kriisi poliitiliseks ja diplomaatiliseks lahenduseks, kuid ultimaatumite keel on meie jaoks vastuvõetamatu,“ kirjutas Maria Zahharova laupäevases Telegrami postituses.

Zahharova mõistis hukka Ukraina ametnikud, sealhulgas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, kes ei soovinud läbirääkimiste laua taha istuda.

Zahharova kommentaarid järgnesid neljapäeval Kuleba säutsule, milles ta ütles, et arutas Hiina ametnikega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 10-punktilist rahuvalemit.

Zahharova nimetas Zelenskõi rahuplaani „reaalsusest lahutatud ultimaatumite ja nõudmiste reast Venemaale“ ning väitis, et selle ettepaneku eesmärk on „saavutada Lääne abiga Venemaa kapitulatsioon“.

Zahharova sõnul peaks jätkusuutliku rahuplaani lahutamatuks osaks olema sanktsioonide kaotamine ja Venemaa poolt välja kuulutatud Ukraina alade annekteerimise rahvusvaheline tunnustamine.

Kuigi Ukraina ametnikud on öelnud, et jätkavad rahuläbirääkimiste võimaluse välja selgitamist, ei ole Zelenskõi arvestanud võimalusega loobuda ühestki osast Ukraina maast ega loobunud püüdlustest liituda NATO ja Euroopa Liiduga.

Zelenskõi ütles veebruaris ajakirjanikele, et ei hakka Putiniga läbi rääkima, öeldes: „See pole sama mees. Seal pole kellegagi rääkida.“

Moskva lähedal põleb üks Venemaa suurimaid keemiatehaseid. Üks inimene sai vigastada.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur rääkis Kyiv Independentile antud eksklusiivintervjuus ohust, mida Venemaa Eestile kujutab ja miks Eesti Ukrainat nii innukalt toetab.

Pevkuri sõnul vastutavad Eesti ja teised NATO liikmed Ukraina abistamise eest, sest see võitleb vaba maailma eest. Seetõttu on Eesti sõjavägi välja õpetanud Ukraina sõdureid, sealhulgas jalaväelasi, laskureid ja meedikuid, ning andnud abi üle 370 miljoni euro.

Kuigi Venemaa sõda Ukrainas on seisakus ja venelased ei ole täitnud enamikku oma sõjalistest ja poliitilistest eesmärkidest, ei ole Pevkuri sõnul sõda veel kaugeltki läbi ning raskekahurväge ja pikka tuld on Ukrainale endiselt väga vaja.

„Tegime initsiatiivi, et peaksime üheskoos hankima miljon padrunit 155-millimeetristele haubitsatele,“ ütleb Pevkur ja lisab, et Eesti koos liitlastega püüab pidevalt rohkem ära teha.

Ka Eesti, kus elab umbes 300 000 vene keelt kõnelevat inimest, on Venemaa mõjuvõimu vastu võitlemisel pidevalt valvel. „Me kõik mõistame, et Venemaa on endiselt võimeline NATO-t ohustama, sest neil on veel piisavalt tulejõudu,“ ütleb Pevkur. „Oht on endiselt olemas.“

Loe intervjuud täispikkuses Kyiv Independentist.

Briti ja Saksa hävitajad püüdsid reedel kinni Eesti õhuruumi lähedal lennanud Vene lennuki, selgub Ühendkuningriigi kuninglike õhujõudude (RAF) teatest, kirjutab CNN.

Tegemist oli juba teise sellise intsidendiga sel nädalal, kuna NATO teeb piirkonnas ühiseid õhuturvamisoperatsioone.

Kaks Typhooni lennukit püüdsid kinni „Vene sõjaväe reisilennuki Tu-134, mida tuntakse NATO nime all Crusty ja mida saatsid kaks hävitajat Sukhoi Su-27 Flanker, ja sõjaväe transpordilennuk AN-12 Cub“, teatas RAF.

Taoline patrullimine ei ole NATO lennukite jaoks ebatüüpiline, kuid ühine õhuturbemissioon on kahe NATO liitlase jaoks esmakordne, öeldakse avalduses. RAF kirjeldas operatsiooni kui kinnitust, et Ühendkuningriik, Saksamaa ja teised NATO riigid „seisvad praegusel pingelisel ajal oma liitlasega – Eestiga“.

„Tuvastasime kiiresti Vene lennuki ja jälgisime seda siis, kui see lendas NATO õhuruumi lähedale,“ ütles RAF-i komandör Richard Leask avalduses.

„Õhupolitsei missioonid aitavad NATO-l tuvastada kõik kahtlased lennukid, ja tagavad, et me teame, kes need on, ning hoiavad kõik õhuruumis viibijad turvatuna,“ jätkas Leask. „See on osa hävituspiloodiks olemisest ja see on see, mida meie ja meie Saksa kolleegid oleme koos treeninud,“ ütles komandör.

RAF on Eestisse paigutatud operatsiooni Azotize käigus, mille ülesandeks on kaitsta Balti õhuruumi muret tekitavate lennukite eest, seisis sõjaväe avalduses. Ühendkuningriik võtab Saksamaa üksuse juhtimise üle aprillis ning liitlaste ühismissioone jätkatakse selle kuu lõpuni.

Ukraina välisministeerium tähistas laupäeval Venemaa poolt Krimmi annekteerimise aastapäeva, öeldes, et poolsaar on Kremli võimu all „kannatanud“ üheksa aastat, ning kutsus Venemaad lahkuma kõigilt okupeeritud Ukraina aladelt.

2014. aastal tungis Venemaa Musta mere poolsaarele ja viis selle annekteerimise lõpule mõne päevaga, korraldades referendumi, mille Ukraina ja suurem osa maailmast tunnistasid ebaseaduslikuks.

„Krimmi poolsaar on üheksa aastat järjest kannatanud Kremli kuritegeliku režiimi all, mis on muutnud selle sõjaliseks eelpostiks, vabaduse ja ahistamise, agressiooni ja terrori tsooniks kõige ja kõigi vastu, kes on leidnud julguse. seisma vastu ja kaitsma oma demokraatlikke õigusi ja väärtusi,“ seisab Ukraina avalduses.

Samuti mõistis ministeerium hukka eelmisel aastal Ukrainas Hersoni, Zaporižžja, Luganski ja Donetski oblastite okupeeritud osades korraldatud nn referendumid. Kiievi ja lääneriikide valitsused on selle protsessi hukka mõistnud kui rahvusvahelise õiguse rikkumist.

„Nii 2014. kui ka 2022. aastal ei ole referendumiteatril mingeid tagajärgi Ukraina haldusterritoriaalsele struktuurile ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiridele,“ seisis avalduses. „Toimub ka kõigi teiste ajutiselt okupeeritud alade vabastamine. See on ainult aja küsimus.“

Ministeerium tänas Ukraina ülemaailmseid liitlasi, kes aitasid Ukrainal liikuda territooriumi tagasivõitmise suunas, sealhulgas Krimmis, ning teatas, et Ukraina teeb kõik endast oleneva, et Venemaad ja selle juhtkonda karistada.

Krimmis osales Venemaa juht Vladimir Putin laupäeval poolsaare suurimas linnas Sevastopolis aastapäeva tähistaval üritusel.

Venemaa Wagneri erasõjaväegrupi võitluslik boss Jevgeni Prigožin teatas laupäeval, et kavatseb mai keskpaigaks oma ridu laiendada 30 000 võitleja võrra.

Värbamispüüdlus toimub ajal, mil Moskva institutsioon näib olevat rahul Prigožini võitlusega, selle asemel, et näha tema mõju Kremlis kasvamist, kirjutab The Guardian.

Wagner tegi kihlveo oma palgasõduritega selle üle, kes heiskab Venemaa lipu Ida-Ukrainas Bahmuti linnas, kuid tema sealsed jõupingutused on läinud ettevõtte ridadele märkimisväärselt kulukaks.

Prigožin kulutas palju kuni 40 000 vangi värbamisele, et nad võitlusse kaasata, kuid pärast kuudepikkust võitlust ja jahmatavaid kaotusi on tal raskusi Wagneri ridade täiendamisega.

Wagneri juht süüdistab Venemaa kaitseministeeriumit katses tema vägesid kägistada ja paljude analüütikute arvates on tema kahtlused põhjendatud – et Venemaa sõjavägi kasutab Bahmuti kui lihaveskit, et tema rühmitust õigesse suurusjärku kärpida või teda kui poliitilist isikut kõrvaldada.

Nädalavahetusel tunnistas Prigožin, et Bahmuti lahing oli „raske, väga raske, vaenlane võitles iga meetri eest“.

Teises videosõnumis ütles Prigožin: „Me vajame sõjaväge, et kaitsta (Bahmuti) lähenemisi. Kui sõjavägi sellega hakkama saab, on kõik korras. Kui ei, siis ümbritsetakse Wagner Bahmuti sees.

Nii nagu Prigožin vajab kõige enam Vene regulaarvägede toetust ja usaldusväärset laskemoona voogu, ei näi kumbki saadaval olevat.

Wagner on saavutanud Bakhmuti ümbruses järkjärgulist kasu ja nüüd on tema valduses linna idaosa. Kuid tundub, et see ei suuda genereerida piisavalt jõudu, et Ukraina väed ülejäänud Bahmuti piirkonnast välja tõrjuda. Ja selle armee on linnast kaugemale loodesse ja edelasse trügides õhuke.

Washingtonis asuv Sõja-uuringute Instituut (ISW) hindab, et Vene kaitseminister Sergei Šoigu kasutab tõenäoliselt võimalust kulutada tahtlikult nii eliidi vägesid kui ka Wagneri vägesid Bahmutis, et Prigožinit nõrgestada ja tema ambitsioone Kremlis takistada.

Venemaa teavitas kõiki Musta mere teravilja algatuses osalejaid lepingu pikendamisest 60 päeva võrra, teatas Vene meediaväljaanne RBC laupäeval välisministeeriumi pressiesindajale Maria Zahharovale viidates.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas varem, et lepingut on pikendatud. Ka ÜRO on pikendamist kinnitanud. Kumbki ei määranud ajavahemikku.

Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov ütles aga, et teraviljalepingut pikendati 120 päeva võrra.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas laupäeval dekreedi, millega kehtestatakse sanktsioonid sadadele isikutele, sealhulgas Süüria presidendile Bashar al-Assadile, selgub Ukraina valitsuse avaldusest.

Dekreediga, millega kiideti heaks Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu ettepanek, kehtestatakse sanktsioonid eelkõige Venemaa kodanikele ja juriidilistele isikutele. Kuid nimekirjas on ka teisi silmapaistvaid nimesid, nagu Süüria peaminister Hussein Arnous, Süüria välisminister Faisal al-Mekdad ja Iraani relvajõudude staabiülem Mohammad Bagheri.

Avalduses lisati, et sanktsioonid – millega kästakse peatada kauplemine, ja piiratakse või keelatakse täielikult laevaga, lendamine või muul viisil läbi Ukraina reisimine – kehtestatakse kümneks aastaks.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas laupäeval Musta mere teraviljalepingu pikendamisest, kuid ta ei täpsustanud uut aegumiskuupäeva.

Tehing, mille ÜRO ja Türgi vahendasid mullu juulis, et tagada Ukrainast eluliselt tähtsat teravilja eksportivatele laevadele ohutu läbisõit, pidi lõppema täna.

„Mõlema osapoolega peetud läbirääkimiste tulemusena pikendasime lepinguperioodi,“ ütles Erdogan Türgis Çanakkale provintsis toimunud üritusel.

„See leping, mis on tänaseks võimaldanud enam kui 800 laevaga maailmaturgudele tarnida 25 miljonit tonni teravilja, on maailma toiduvarude stabiilsuse seisukohalt ülioluline,“ lisas Erdoğan. „Soovin tänada Venemaa ja Ukraina osapooli ning ÜRO peasekretäri jõupingutuste eest lepingut veel kord pikendada.“

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti teatas, et Putin külastas Krimmis kunstikooli ja lastekeskust. Paistab, et kohad on valitud vastusena reedel välja antud rahvusvahelise kriminaalkohtu vahistamismäärusele. Määruses süüdistatakse teda lasteröövi eest vastutamises.

Moskva kuberner Mihhail Razvožajevi sõnul sõitis Putin lennukiga, et sõita 1821 kilomeetrit Moskvast piirkonna suurimasse linna Sevastopoli, kus ta asus teda mööda linna vedanud auto rooli.

Venemaa riigimeedia teatel külastas Putin koos kunstikooli ja lastekeskusega ka arheoloogilist leiukohta Vana-Kreeka linna Chersonesose varemetes.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse andis välja Hollandis Haagis asuv kohus. See andis vahistamismääruse välja ka Vene Föderatsiooni presidendi kantselei laste õiguste volinikule Maria Lvova-Belovale.

Moskva lükkas selle sammu kohe tagasi – ja Ukraina tervitas seda kui suurt läbimurret. Selle praktilised tagajärjed võivad aga olla piiratud, kuna Putini võimalus Rahvusvahelises Kriminaalkohtus kohtu alla sattuda on väga ebatõenäoline, sest Moskva ei tunnusta kohtu jurisdiktsiooni ega anna oma kodanikke välja.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz tervitas rahvusvahelise kriminaalkohtu otsust anda välja Venemaa juhi Vladimir Putini vahistamismäärus.

Scholz ütles Tokyos pressikonverentsil ajakirjanikele, et see näitas, et „keegi pole seadusest kõrgemal“.

„Rahvusvaheline kriminaalkohus on õige institutsioon sõjakuritegude uurimiseks... Tõsiasi on see, et keegi ei ole seadusest kõrgemal ja see on praegu selgeks saamas,“ ütles Scholz pressikonverentsil Jaapani peaministri Fumio Kishidaga, vahendab Reuters.

Venemaa palgasõdurite rühmitus Wagner kavatseb mai keskpaigaks värvata ligikaudu 30 000 uut võitlejat, ütles selle asutaja Jevgeni Prigožin laupäeval.

Ta ütles Telegrami helisõnumis, et Wagneri värbamiskeskused, mis tema sõnul avati eelmisel nädalal 42 Venemaa linnas, palkavad keskmiselt 500–800 inimest päevas, vahendas Reuters.

Prigožini mehed on kandnud suuri kaotusi, juhtides Venemaa jõupingutusi Ukraina Bahmuti linna vallutamiseks, mis on alates eelmisest suvest vastu pidanud aasta kestnud sõja pikimas ja veriseimas lahingus.

Jaanuaris hindas USA, et Wagneril on Ukrainas umbes 50 000 võitlejat, sealhulgas 40 000 süüdimõistetut, mille Prigožin oli värvanud Venemaa vanglatest, lubades neile kuus kuud ellu jääda tasuta armu.

Ukraina ametnikud on väitnud, et umbes 30 000 Wagneri võitlejat on deserteerunud või tapetud või haavatud – seda arvu ei saa sõltumatult kontrollida.

Prigožin ütles, et värbamine sujus paremini, kui ta oli oodanud, ja vabatahtlikud olid paremas füüsilises vormis kui tema varem ametisse võetud süüdimõistetud.

„Mai keskpaigaks on meil plaanis suurendada oma üksuste hävitajate arvu umbes 30 000 võrra,“ ütles ta.

Vladimir Putin külastas annekteeritud Krimmi poolsaart, et tähistada üheksa aasta möödumist selle hõivamisest.

Venemaa riigitelevisioon näitas lühikest klippi tavariietes Putinist, kes jalutas koos rühma ametnikega, ning lubas peagi lisateavet, vahendab Reuters.

Venemaa vallutas Krimmi 2014. aastal, kaheksa aastat enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Ukraina ütleb, et võitleb Venemaa väljasaatmise nimel Krimmist ja kogu muust territooriumist, mille Venemaa on aasta kestnud sõjas okupeerinud.