Grosberg tõi viimasest nädalast välja kolm asja, millest esimene oli seotud otseselt sündmustega Ukraina rindel.

Võrreldes eelnevate nädalatega on lahingupiirkonnad jäänud samaks. Eelkõige on need Svatove-Kreminna joonel Kirde-Ukrainas, põhipingutus on Bahmuti ümber ja ka Bahmutist lõunasse jääva Donetski ja Avdijivka ümbruses.

„Iseloomustamaks olukorda rindel tuleb öelda, et rünnakute aktiivsus on kindlasti viimase nädala jooksul vähenenud võrreldes aasta alguse või eelmise aasta talvega. Kui varem sooritasid Venemaa ja Wagneri üksused suurusjärgus 90 kuni 100 rünnakut päevas, siis käesoleval nädalal kolmandiku osas selles ehk umbes 20 kuni 30 rünnakut päevas,“ ütles Grosberg.

Põhjuseid on mitmeid. Tõenäoliselt kasutatid hoo ülevalhoidmiseks siiamaani Wagneri puhul vanglatest värvatud isikkoosseisu, kellest osad peale kuuekuulist teenimist on justkui oma karistuse ära kandnud ja rehabiliteerinud ennast ning vabastatud. Uus värbamislaine pole Wagneril õnnestunud.

„Loomulikult vähetähtsad ei ole ka ilmastikuolud. Oleme tänaseks päevaks jõudnud mudahooaja kõige hullemasse punkti. Kõik sõidukid, mis tee pealt ära keeravad, upuvad sisuliselt mutta. Kaevikud on silmini vett täis. Ilmastik on tugevasti plusskraadides. Kui eelnevatel nädalatel on ööpäevane temperatuuri kõikumine miinuse ja plussi vahel olnud, siis viimane nädal on olnud paarteistkümmend kraadi sooja. Lisaks vihm ja see loobki olukorra, kus pinnas enam ei kanna,“ seletas Grosberg.

Sellise ilma jätkudes, kui rääkida lõunapoolsetest Hersoni ja Zaporižžja oblastitest, siis seal steppides kuivab sooja ja vihmavaese ilmaga pinnas ära ühe-kahe nädalaga. Kirdes on asi teistmoodi, seal on metsane ja soine ala ning see võtab mõnevõrra rohkem aega.

Grosberg tõi kaardi peal välja, kus on Wagneri üksused välja vahetatud Vene Föderatsiooni relvajõudude vastu. Kaks ikooni näitavad umbkaudset kohta, kus asuvad 98. õhudessantbrigaadi ja 106. õhudessantbrigaadi allüksused ning toimub tõenäoliselt Wagneri üksuste väljavahetamine rindejoonel.

„Bahmutis on ka ainuke piirkond, kus väga marginaalset edu Vene ja Wagneri üksused on saavutanud ehk siis on suudetud ületada Bahmutti läbiv Bahmutske jõgi ja liikuda linna läänekaldale. Meetrites on tegemist marginaalse saavutusega, aga edasiste lahingute käiku arvestades väga olulise asjaga,“ sõnas Grosberg.

Grosberg rääkis ka USA seiredrooni allakukutamisest Vene õhuväe poolt.

„Ilmselgelt väga ebaprofessionaalne käitumine Vene pilootide poolt. Selliste manöövrite tegemised ja õhus suurtel kiirustel kokkupõrked võivad olla väga saatuslike tagajärgedega ka selle lennuki piloodile endale,“ märkis Grosberg.

Pikas perspektiivis on oluline ka see, et 1. aprillist pannakse Venemaal käima värbamiskampaania, mida juhib isiklikult Vene Föderatsiooni julgeolekunõukogu aseesimees ja endine president Dmitri Medvedev.

„See näitab, et tegu on väga prioriteetse eesmärgi ja üritusega. Eesmärgiks on 2023. aasta jooksul värvata teenistusse suurusjärgus 400 000 tegevväelast, kellest tõenäoliselt suurem osa liigub Ukraina sõtta ja mingi osa jääb ilmselt alaliselt Venemaa territooriumil paiknevatesse erinevatesse üksustesse,“ ütles Grosberg.

Nagu tavaliselt, antakse tõenäoliselt kõikidele föderaalsubjektidele ette mingit sorti plaan, mitu tegevväelast tuleb kuskilt värvata. „Nii palju, kui meile tänasel päeval teada on, eelkõige üritatakse meelitada tegevteenistusse erinevate soodustustega. Näiteks lahingveterani staatus, kolmekordistatud staažiarvestus, krediidipuhkus, sealhulgas palk. Kui Vene föderatsiooni keskmine palk on 700 eurot, siis palgaks on erinevates allikates märkitud suurusjärk 2500 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kohaliku omavalitsuse toetused ja ühekordsed riigipoolsed toetused. Seda juhul, kui leping sõlmitakse pikemaks kui aastaks,“ rääkis Grosberg.

Kui edukaks see kampaania osutub, on praegu raske öelda. Kui vaadata eelmise aasta suvesse, siis ka seal esimese hooga üritati käima panna värbamiskampaaniat, et saada lisajõude Ukrainasse, ja selle ebaõnnestumisel viidi septembris läbi mobilisatsioon.

„Vaadates seda uut kampaaniat, siis võiks öelda, et väga vokaalselt välja öeldud teist mobilisatsioonilainet ei tule ja pigem üritatakse saada isikkoosseisu värbamise teel. See viitab, et ka Venemaa näeb, et sõda kestab veel pikalt, sest praegu aprillis värvatavad sõdurid saab lahingusse saata mitte vähem kui kolme kuu pärast. Siis me räägime juba selle aasta suve lõpust. Tõenäoliselt üritatakse täita neid auke ja on aru saadud, et kiiret lõppu selles sõjas kahjuks ei ole,“ sõnas Grosberg.