Mäletan, kuidas pärast Viljandi Kultuurikooli lõpetamist sõitsin Tallinnasse, läksin bussijaama juures esimesse telefoniputkasse, lasin kahekopikalise mündi telefoni ja hakkasin tööd otsima. Helistasin isegi Reklaamiklubisse. Mingit aukartust ma sel hetkel Peedu Ojamaa vastu ei tundnud, sest kes mind läbi telefoni ikka nägi! Sain isegi järgmiseks päevaks kutse Raekoja platsil asunud Reklaamiklubi kontorit külastada…