Peaminister Kaja Kallas rääkis, et kohtus täna Saksamaa presidendiga ja nad rääkisid Ukrainast, julgeolekust ning taastuvenergiast.

Kallas sõnas, et viimasel ajal on teemaks muutunud elektripakettide vahel valimine, sest elektriturul on hinnad langenud.

„Minu meelest on hästi positiivne see, et see liigub sinna, kuhu me tahame, ehk siis konkurents erinevate elektrimüüjate vahel. Ka väga lai valik erinevate tingimustega pakettide vahel ehk siis pikaks ajaks, lühikeseks ajaks, milliste leppetrahvidega, kas roheline või tavaline või elekter, kas universaalteenus või turuga arvestatav leping,“ seletas Kallas.

„Pean tunnistama, et ka ise olen need lepingud ümber teinud tänaseks. Universaalteenus oligi mõeldud kriisimeemena ja sellena ta väga paljusid inimesi aitas eelmise aasta jooksul. Nüüd saavad inimesed kriisi vaibumise tulemusel inimesed liikuda tagasi teiste turupõhiste võimaluste juurde, mis peakski olema loomulik areng,“ sõnas Kallas.

Keskmine pension 700 eurot

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo avaldas, et valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni.

Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2023. aasta indeksi, millega tõuseb alates 1. aprillist keskmine pension 700 euroni. Indeksi väärtuseks saab 1,139. Seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9%. Samuti kinnitas valitsus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruseks 3786,82 eurot. Selle järgi määratakse ja arvutatakse ümber eelmisel aastal töötanud inimeste pensionid.

„On selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20eurone erakorraline pensionitõus,“ selgitas Riisalo pressiteates. „Näiteks 44aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem ehk 700,02 eurot. Vanaduspensioni tõus sõltub laekunud sotsiaalmaksust, seekordne tõus on 15 aasta suurim."

Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 336,39 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 317,9 eurot ja aastahindeks 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.

Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel ümber. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse telefonil 612 1360.

Vanaduspension koosneb baasosast, staažiosast (mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega) ja kindlustusosast (mille suurus võrdub kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega) ning ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuste indekseerimine maksab riigile 42,5 miljonit eurot ja indekseeritakse ligikaudu 93 400 vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetust. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta. Samuti kasutatakse indeksit kahjuhüvitise indekseerimiseks tööõnnetuse ja kutsehaiguste korral.

Delfi ajakirjanik küsis majandus- ja taristuminister Riina Sikkutilt europarlamendi direktiivi kohta, mis puudutab energiatõhusust ehk mõnede arvates sundrenoveerimist.

„Ma olen nõus, et siin on selgitust juurde vaja, millises faasis me oleme. Liikmesriikide vaheline kokkulepe oli ühesugune. Euroopa Parlamendi otsus, mis ongi ajakirjanduses palju kõlapinda leidnud, oli natuke erinev sellest. Nüüd algavad läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel, et leida kompromissikoht,“ seletas Sikkut.

Põhiline erinevus Eesti seisukohalt on selles, et Euroopa Parlament soovib iga üksiku maja energiaklassi tõstmist.

„Seega vastutus on justkui inimese peal. Aga Eesti seisukoht ja liikmesriikide kokkulepe oli see, et me peaks vaatama riigi hoonefondi tervikuna. Et energiaklass keskmiselt peaks olema näiteks D ja siis tuleb vastutus riigile, et saavutada keskmine energiatõhususe klass hoonete puhul,“ ütles Sikkut, et seda hakataksegi arutama. Ta avaldas lootust, et peale jääb liikmesriikide mõistlik kompromiss.

See on Sikkuti sõnul asja tehniline pool. Sisuliselt tähendab see seda, et Eestis on väga palju kodusid ja kortermaju, mis vajavad renoveerimist.

„Pärast renoveerimist on parem sisekliima, madalamad energiaarved ja nii edasi. Tegelikult me võiks liikuda kvartalipõhise rekonstrueerimise juurde, mis tähendab, et korrusmajade kvartalis saab korda ka sisehoov - mängualad, prügimajad, parkimisalad, elektrilaadimistaristu autode jaoks,“ sõnas Sikkut.

Sikkuti sõnul on see vajadus olemas niikuinii ja sinna tuleb suunata nii Euroopa struktuurivahendeid kui siseriiklikke eelarvevahendeid.

„Nii rahastamise mahu, tempo, ehitusvõtete puhul võib see tunduda üle jõu käiv ülesanne, aga tegelikult ei ole. Kõigi selliste suurte muutuste puhul me eeldame ka innovatsioonikomponenti ja Eesti on absoluutses esirinnas Euroopa korrusmajade tehaselise rekonstrueerimise osas. Meil on TalTechis teadlased, kes on Eesti jaoks sobivad lahendused välja töötanud, mida tuleb edasi arendada. See eesmärk on võimalik saavutada, mitte tehes asju nii, nagu me tegime kümme aastat tagasi. Tehagi neid uuel viisil ja töötades välja Eesti jaoks sobivad lahendused,“ jutustas Sikkut.

„Kõik see on väga õilis ja ilus, mida Riina Sikkut rääkis ja miks ei võikski olla kirjas inimestele eesmärk, et elada nagu Inglise kuningas Charles Windsori lossis,“ torkas välisminister Urmas Reinsalu. „Küsimus on selles, et see on täielik utoopia, et kümne aastaga 350 000 maja renoveeritakse... Kusjuures seda absurdi näitab see, et kuna elamufond on väga vana, siis osasid maju pole mõtetki renoveerida. Kujutada ette, et see maksab meil 15 miljardit eurot... Vahe on ju põhimõtteline, et kas see pannakse sunnina inimestele peale. Kellel raha on, see renoveerib ju niikuinii. See asi ei ole realistlik.“

Reinsalu sõnul ei vaidle ükski ekspert vastu, et renoveeritud kodu on säästlikum ja odavam, aga nii ettevõtjad kui ehitusmaterjalide tootjad on öelnud, et see on absurdisituatsioon.

„Välisministeeriumi vastutus on võibolla välisministeeriumi hoone energiatõhusaks muutmine, aga kui vaatame kogu Eesti elamufondi, siis see ei ole korrektne,“ vastas Riina Sikkut.

Sikkut märkis, et inimesed igapäevaselt uuendavad oma kodusid ja ka korteriühistud renoveerivad oma maju.

„See pidev protsess toimub niikuinii, sellele tuleb natuke hoogu juurde anda. See, mida peame riigina eesmärgiks seadma, on see stabiilsus, et meil ei ole ootamatut taotlusvooru avamist ja siis saabub ehitusturule sada miljonit. Rekonstrueerimine peaks toimuma kogu aeg ja etteaimatavas mahus. See on kasulik meie ehitussektorile ja eriti majanduse jahtumise faasis on see täpselt see, mida riik peaks tegema,“ rõhutas Sikkut.

„Urmas, sa oled välisminister, sa peaksid teadma, kuidas Euroopas otsustamisprotsessid käivad,“ sekkus peaminister Kaja Kallas. „Selles mõttes ei ole mõistlik hirmutada sellega, millega Euroopa Parlament tuleb välja. Euroopa Parlament on alati ambitsioonikam kui on Euroopa Komisjon või Euroopa liikmesriigid. Nii, nagu Riina seda seletas, need on seisukohad, mida oleme kaitsnud ja kaitseme ka edaspidi. Joosta teises suunas ja öelda, et see on per se vale asi, sest Euroopa Parlamendi ettepanek on ebarealistlik, sellega ei maksa inimesi hirmutada. See, mida Riina välja tõi, on kõigile kasulik, aga see, mille sina välja tõid, pole ju lõplik ettepanek.“