Türgi keeldus teenindamast Venemaa ja Valgevene lennufirmade Boeing ja Airbus lennukeid, sealhulgas neid tankimast. Otsuse tegi riigi tolli- ja kaubandusministeerium pärast USA kaubandusministeeriumi kirja, edastab AirportHaber.

Piirangud kehtivad seitsmele Venemaa lennufirmale: Aeroflot, S7 Airlines, Utair, AZUR Air, Pegas Fly, Venemaa ja Yamal. Tankimine ja sellega seotud teenused on keelatud era-, kauba-, kommerts- ja tšarterlennukitel, samuti lennukitel, mis on valmistatud mis tahes riigis ja koosnevad vähemalt 25% USA-s valmistatud komponentidest.

Nüüd on Türgist välja lendavad Vene lennukid sunnitud tankima Sotšis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus neljapäeval Kiievis Läti peaministri Krisjanis Karinsiga, teatas Zelenskõi kantselei avalduses.

Zelenskõi tänas Lätit „võimsa poliitilise, kaitse-, rahalise ja humanitaarabi eest alates Vene täiemahulise sissetungi esimestest päevadest“, teatas tema büroo.

„Isegi 2014. aasta esimestest päevadest, kui see sõda tegelikult algas, olete näidanud, et olete meiega, toetate meie suveräänsust, meie rahvast, meie ühiskonda, territoriaalset terviklikkust,“ tsiteeritakse Zelenskõit.

Ukraina president märkis, et Läti valitsus kiitis hiljuti heaks uue sõjalise abipaketi. Läti poolt Ukrainale antav kaitsetoetus on Zelenskõi büroo andmeil jõudnud juba 1%ni Euroopa väikeriigi SKT-st.

Kaks liidrit arutasid ka olukorda rindel ning Zelenskõi rõhutas Ukraina liitlaste jõupingutuste koordineerimise olulisust, et tagada Kiievi sõjavägede varustamine võitluses vajaliku relvastusega.

Samuti arutasid osapooled läbirääkimisi Ukraina ühinemiseks Euroopa Liiduga ning ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks Vilniuses, seisab avalduses.

Zelenskõi kiitis Läti kaitset rahvusvaheliste õigusmehhanismide kasutamise eest Venemaa karistamiseks Ukrainas väidetavate sõjakuritegude eest ning vahendite leidmise eest riigile Venemaa tekitatud kahju hüvitamiseks, teatas presidendi kantselei.

Varem neljapäeval kohtus Karins Ukraina peaministri Denis Shmõhaliga.

Rootsi annab Ukrainale sõjalise abipaketina kaasa 8 Archeri iseliikuvat suurtükisüsteemi, vahendab Dagens Industri. Rootsi valitsus esitas parlamendile eelarvemuudatuste eelnõu, mis hõlmas 8 iseliikuvat suurtükiväesüsteemi Archer ja 10 tanki Leopard.

USA välisminister Antony Blinken ütles, et Poola otsus Ukrainale hävitajate andmiseks oli „suveräänne otsus“.

Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui Poola teatas neljapäeval, et riik saadab lähipäevil Ukrainasse neli oma hävitajat MiG-29.

„Mis puudutab Poola otsust varustada Ukrainale reaktiivlennukitega, siis vaadake, need on riikide suveräänsed otsused selle osas, mida nad Ukrainale annavad, et aidata end kaitsta Venemaa agressiooni eest,“ ütles Blinken. „Loomulikult teeme nendes küsimustes tihedat koostööd kümnete riikidega, kuid erinevad riigid teevad erinevaid asju vastavalt sellele, mis neil on ja millised on tunnetatud vajadused.“

Blinken ei andnud märku, et Poola otsus muudaks Bideni administratsiooni seisukohta hävitajate saatmise vastu Ukrainasse praegu.

„Oleme keskendunud sellele, et teeme kõik endast oleneva tagamaks, et Ukrainal on see, mida ta vajab, mida ta saab kasutada ja mida ta praegusel hetkel eriti vajab, tegeledes nii rünnakuga, mida näeme Venemaalt ida pool. ees, aga ka valmistudes oma tegevuseks järgmistel nädalatel ja kuudel, kui ta püüab tagasi võtta rohkem territooriumi, mille Venemaa on talt haaranud,“ ütles Blinken.

Blinken ütles, et on viga keskenduda korraga ühele relvasüsteemile. Ta rääkis sõjaliste ressursside tohutust olemusest, mida Ukraina vajab, sealhulgas õhutõrje, suurtükivägi, laskemoon ja soomusmasinad.

USA usub, et Venemaa on allatulistatud USA seiredroonist leidnud tükke. Ametnik kirjeldas leitud vraki osi klaaskiu tükkidena või drooni MQ-9 Reaper väikeste tükkidena.

Bideni administratsioon ei pea drooni vrakki oluliseks või võimalust koguda lennuki jäänustest tundlikke luureandmeid.

„Tegime võimatuks, et nad saaksid selle drooni jäänuste küljest koguda luureväärtust, olenemata sellest, millised jäänused veepinnal võiksid olla,“ ütles riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby CNN-ile.

Pärast USA drooni ja Venemaa hävitajate kokkupõrget teisipäeval asusid droonioperaatorid drooni tundlikku tarkvara kustutama.

Valge Maja sõnul oleks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Hiina liidri Xi Jinpingi kõnelused hea.

„Meie arvates oleks väga hea, kui nad kahekesi räägiksid,“ ütles Valge Maja pressiesindaja John Kirby.

Kirby hoiatas Hiinat jõupingutuste eest relvarahu sõlmimiseks Ukrainas, öeldes, et see „ratifitseerib Venemaa vallutuse“ ja „tegelikult tunnustab Venemaa edu“.

Ukraina ja Venemaa juhtide vahelise kõne kohta pole kinnitust saanud. Täna vestles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba telefoni teel oma Hiina kolleegi Qin Gangiga.

Xi on oodata ka Moskvasse, et rääkida Vladimir Putiniga. Kirby ütles, et USA ei ole kinnitanud Putini ja Xi tippkohtumise toimumist.

Venemaa kohalik poliitik, kes kuulas president Vladimir Putini kõnet, spagetid kõrvas, sai inimõigusi jälgiva grupi teatel 150 000 rubla (1 822, 86 eurot) trahvi süüdistatuna Venemaa relvajõudude diskrediteerimises.

Lõuna-Venemaa Samara piirkonna kommunistliku partei liige Mihhail Abdalkin postitas video sellest, kuidas ta vaatas Putini eelmisel kuul peetud kõnet olukorrast riigis.

Venekeelne väljend „nuudlid kõrvas“ põhineb ütlusel, mis viitab inimesele, kestunneb end petetuna.

Abdalkini sõnul oli tegemist iroonilise žestiga väljendadamaks oma rahulolematust „presidendi vaikimisega sisepoliitilistest probleemidest“.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vestles telefonitsi briti peaministri Rishi Sunakiga.

„Teavitasin teda olukorrast rindel, Bahmuti kaitsel. Vahetasime arvamusi hiljutiste rahvusvaheliste sündmuste üle. Nagu alati, on meil konkreetseid tulemusi kaitse- ja majandustoetuse suurendamisel,“ säutsus Zelenskõi.

USA õhujõud avaldasid kaardi, mis näitab selle nädala alguses Musta mere kohal Ameerika drooni MQ-9 Reaper ja Venemaa hävitaja kokkupõrke ligikaudset asukohta ja aega.

Ukraina sõjaväelased tulistasid alla Hiina ettevõtte Mugin-5 valmistatud drooni, vahendas CNN. Lahingutegevuseks kohandatud kommertsdroon tulistati alla väikerelvadega, teatasid Ukraina relvajõud ajakirjanikele.

Tootmisettevõte Mugin Limited kinnitas, et tegemist oli nende drooniga ning mõistis hukka selle drooni kasutamise sõjalistel eesmärkidel.

Neid droone saab Hiina internetiplatvormidelt Alibaba ja Taobao osta kuni 15 000 dollari eest.

Hiina ja Ukraina välisministrid vestlesid telefoni teel

Hiina ja Ukraina välisministrid pidasid telefonivestluse, mis oli haruldane avalikult tunnustatud kontakt kahe riigi vahel.

Pärast kõnet ütles Hiina välisministeerium, et Qin Gang hoiatas, et Ukraina konflikt võib „käest ära minna“.

Välisminister ütles ka, et Hiina loodab jätkuvalt Ukraina ja Venemaa dialoogi, „ükskõik kui raske või väljakutsuv see on“. Ta lisas, et loodab, et mõlemad pooled ei sulge ust poliitilise lahenduse ees.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et on Hiina kolleegiga arutanud oma riigi territoriaalse terviklikkuse tähtsust.

„Iga FSB hoone, mis põleb või plahvatab Vene Föderatsioonis, eriti Rostovi oblastis, näitab selgelt, et see on paanika ilming, jõukontrolli nõrgenemine ja Vene Föderatsiooni üleminek suurele sisekonfliktile. Ukraina ei sekku, vaid vaatab mõnuga...“ kirjutab Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak.

ÜRO: Venemaa on Ukrainas toime pannud suure hulga sõjakuritegusid

Venemaa on Ukrainas toime pannud palju sõjakuritegusid, sealhulgas tahtlikke tapmisi, süstemaatilist piinamist ja laste väljasaatmist, selgub täna avaldatud ÜRO toetatud uurimise raportist.

Venemaa väed on korraldanud valimatuid ja ebaproportsionaalseid rünnakuid Ukraina vastu, kasutanud piinamist, tapnud tsiviilisikuid väljaspool lahingutegevust ega võtnud meetmeid Ukraina elanikkonna kaitsmiseks.

Raport, mis avaldati aasta pärast seda, kui Venemaa korraldas pommirünnaku Mariupoli draamateatrile, kus hukkus sadu inimesi, tähistab ÜRO julgeolekunõukogu liikme kohta ülimalt ebatavalist hukkamõistu.

Komisjon nimetas võimalikeks inimsusevastasteks kuritegudeks korduvaid rünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu, mis jätsid kõige külmematel kuudel sajad tuhanded soojuse ja elektrita.

Aruandes kirjeldati ka piinamise süstemaatilist ja laialdast kasutamist paljudes Venemaa okupatsiooni all olevates piirkondades ning esitati üksikasjad piinamismeetodite kohta, mida kasutati Venemaa kinnipidamisasutustes.

Raport põhineb enam kui 500 intervjuul, satelliidipiltidel ning kinnipidamiskohtade ja haudade külastustel.

Raporti autorid märkisid ka väikest arvu rikkumisi Ukraina vägede poolt, sealhulgas üks, mida uurivad Ukraina võimud. Suurem osa raportist keskendus siiski Venemaa-vastastele süüdistustele. Venemaa eitab Ukrainas julmuste toimepanemist või tsiviilelanike sihtimärgistamist.

ÜRO toetatud uurimisorgani Sõltumatu Rahvusvahelise Ukraina Uurimiskomisjoni juht ütles, et ta ei ole leidnud tõendeid genotsiidi kohta uurides inimõiguste rikkumisi konfliktis Venemaaga.

Erik Møse ütles ajakirjanikele: „Me ei ole leidnud, et Ukraina sees oleks toimunud genotsiid.“

Ta ütles, et meeskond jälgib tõendeid ja et on „mõned aspektid, mis võivad tekitada küsimusi“ võimaliku genotsiidi kohta.

Venemaal Doni-äärses Rostovis föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) hoone põlengu põhjustas elektrilühis, väidab piirkonna kuberner Vassili Golubev.

„Tulekahju põhjuseks oli lühis majasiseses elektrijuhtmestikus. Tulekahju levik põhjustas kütuse ja määrdeainetekonteinerite plahvatusi,“ rääkis Golubev.

Tuli levis 800 ruutmeetri suurusele alale, mille tagajärjel varises kokku kaks seina.

Golubevi sõnul viidi üks kannatanu mõõdukate vigastustega haiglasse.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas täna edasistest relvatarnetest Ukrainasse.

Scholz ütles parlamendi alamkojale järgmisel nädalal toimuva Euroopa Liidu tippkohtumise kohta tehtud avalduses, et Berliin tagab koos oma Euroopa partneritega, et Kiiev saab relvi ja varustust, et end vastu pidada ja kaitsta.

„Eriti oluline on varustada Ukraina kiiresti vajaliku laskemoonaga. Euroopa Ülemkogul otsustame koos oma Euroopa Liidu partneritega edasised meetmed, et saavutada veelgi parem ja pidevam tarne,“ lubas Scholz.

Poola saadab Ukrainale neli hävitajat MiG-29

President Andrzej Duda teatas äsja, et Poola saadab lähipäevil Ukrainale vähemalt neli hävitajat MiG-29.

Pressikonverentsil esinedes ütles Duda, et Varssavi annab lähipäevil üle neli Nõukogude Liidus toodetud sõjalennukit.

„Esiteks, sõna otseses mõttes, lähipäevade jooksul anname Ukrainale minu mäletamist mööda neli täiesti töökorras lennukit,“ sõnas Duda. „Ülejäänud on ettevalmistamisel, hooldamisel.“

See teeb Poolast esimese NATO liikmesriigi, kes on täitnud Kiievi üha pakilisema palve sõjalennukeid saata. Poola juht ei öelnud, kas teised riigid teevad sama.

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak vihjas Twitteris uudisele, et Varssavi saadab Kiievisse neli MiG-29 hävitajat, postitades president Andrzej Duda teadaande ajal neli lennuki emotikoni.

Ukraina haiglad said Eestilt 150 000 eurot

„Mitu rünnakutes kahju kandnud Kiievi haiglat vajab tegevuse jätkamiseks ja püsiva elektrivarustuse tagamiseks 150 000 eurot,“ seisab Ukraina Punase Risti äsjases abipalves. Selle summa saatis Eesti Punane Rist täna teele.

Aasta jooksul on Ukrainas osaliselt või täielikult purustatud mitusada haiglat. „Ilma toimiva meditsiinisüsteemita kaotab Ukraina veelgi rohkem elusid. Seda ei saa lubada ja nii teemegi kõik endast oleneva, et arstiabi, meditsiinitehnika ja ravimid oleksid kohapeal olemas ning haiglad töökorras,“ sõnas Eesti Punase Risti peasekretär Arvi Perv. „Soovime Ukraina elanike jaoks olemas olla nii kaua, kuni kestab abivajadus. Kestev abi on siiski võimalik vaid annetajate toel,“ lisas ta.

Abipalvest leiab ka Ukraina Punase Risti peasekretär Maksym Dotsenko tänusõnad Eesti annetajatele. „Oleme teile siiralt tänulikud järjepidava toetuse eest. Te lubate meil jõuda inimesteni, kes kõige enam tuge vajavad ning parandada Ukraina elanike võimalust saada meditsiiniabi sel väga raskel ajal.“

Varasemalt on Eesti Punane Rist toetanud Rahvusvahelise Punase Risti Komitee tegevust Ukrainas ning vastanud viiele Ukraina Punase Risti abipalvele: kaks korda on saadetud eseme- ja toiduabi (kokku 18 veoautotäit) ning kolmel korral tehtud rahakanne. Seda riigisisestele põgenikele toidukupongide jagamiseks ja kahe Luganskist evakueeritud haigla ülesehitamiseks.

Panuse järgmiste abisaadetiste heaks saab anda Punase Risti kodulehelt: https://redcross.ee/anneta/ukraina/.

President Andrzej Duda teatas, et Poola annab lähipäevil Ukrainale üle neli MIG-29 hävituslennukit.

Lennukid on hooldatud ja üleandmiseks ette valmistatud. Poola asendab need Korea FA-50 ja Ameerika F-35 lennukitega.

Bahmuti linna on jäänud umbes 3000 elanikku, kelle seas on 33 last.