Mart Võrklaev ütles, et valitsus kavatseb Ida-Virumaale saata oma esindaja, nimesid ei ole võimuliit arutanud. Esindaja funktsioon ei oleks sama nagu omal ajal Indrek Tarandil valitsuse eriesindajana, rõhutas Tsahkna. Rahalisi võimalusi püütakse leida õiglase ülemineku fondist. Tsahkna ütles, et riik peab Ida-Virumaal olema kohal pidevalt.

Kagu-Eesti oli eraldi teema ääremaastumise kontekstis, ütles Tsahkna. Inimene peab olenemata elukohast saama kvaliteetseid teenuseid, rõhutas Eesti 200 esindaja. Üle tuleks vaadata, mis on riigi ja mis kohaliku omavalitsuse ülesanded.

Võimuliit toetab jätkuvalt kohalike omavalitsuste liitumist, pakkudes ka toetusi.

Võimalikud on kohalikud maksud, nagu turismimaks, ning maamaksu reformimine, et kohalikud omavalitsused saaksid juurde finantsautonoomiat. Läänemetsa sõnul saab kaaluda ka prügimaksu rohkem saastajatele. Maksude juurde tullakse tagasi läbirääkimiste lõpufaasis, ka varamaksud võivad siis tulla kõne alla.

Võimuliit arutas ka kortermajade ehitamist maapiirkondadesse, püütakse kaasata eravahendeid.

Põllumajanduses on plaan jätkata erakorraliste aastapõhiste toetustega. Seni on see olnud umbes 10 miljonit eurot aastas.

Võimuliit soovib leida ka lahendusi toidu raiskamise vähendamiseks.

2% riigihangetest peavad olema innovaatiliste lahenduste hankimiseks, lisas Võrklaev.

Margus Tsahkna ütles, et kohalikud omavalitsused peavad olema huvitatud ettevõtlusest oma territooriumil, mida saab toetada näiteks maksuerisustega.

Tsahkna lubas, et katuserahade jagamise pull jääb ära. „See ei tohi olla selle koalitsiooni kultuuri osa,“ rõhutas Tsahkna. KOVidel peab olema rohkem iseotsustusõigust, kuidas oma keskkonda paremaks muuta, lisas Eesti 200 esindaja.

Tsahkna sõnul peab olema Eestil ambitsioon muutuda ettevõtete peakontorite maaks, mis tooks ka riigieelarvesse raha sisse.

Lauri Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraadid on väga rahul laua taga toimuva aruteluga. Regionaalarengule pühendati juba poolteist päeva, täpsustamist vajavaid asju on veel.

Läänemets ütles, et ebavõrdsus peab vähenema läbi töökohtade. See puudutab ka eurovahendite kasutamist, et need jõuaksid linnapiirkondadest rohkem välja.

Räägiti ka targast välistööjõust. Siia peavad tulema Euroopa Liidu ja teiste riikide helgemad pead ning tööandjad peavad välistööjõu poliitikaga rohkem rahul olema, ütles Läänemets.

Alampalga teema vajab Läänemetsa sõnul rohkem analüüsi.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles kommentaariks katuserahade jagamise lõpetamise kavatsuse kohta, et eristada tuleb erinevaid katuserahasid. „Kõnealune sõnum käib ilmselt nende kolme kuni viie miljoni euro kohta, mida on erakonnad jaganud riigikogus eelarveläbirääkimiste käigus, mis on olnud eelarveprotsessi kõige läbipaistvam osa ja mis on lubanud kõigil riigikogu saadikutel olenemata koalitsiooni või opositsiooni kuulumisest toetada regionaalseid organisatsioone või ühendusi. Need summad on alati olnud ajakirjanduse terava tähelepanu all, sest selle raha jagamine on toimunud avalikult. Teised katuserahad liiguvad ministeeriumide eelarvetes umbmääraste märksõnade nagu „tegevuskulud“ all. Nende suunamine on ainult koalitsiooni otsustada. Sealsed summad on kümneid kordi suuremad, aga nende kasutamine jääb enamasti avalikkusele saladuseks, sest eelarved on meelega jäetud ümmarguseks. Positiivseks erandiks selliste katuserahade paljastamisel oli sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe katse siseministeeriumi eelarvest jagada summasid väljaspoole enda valitsemisala. Sellisest rahast vaevalt loodav koalitsioon loobuda kavatseb, sest seda saab laiali jagada varjatult. Üldiselt näitab aga katuserahade teemade tõstatamine, et valitsuskõnelustel on puudu sisukusest – selle asemel et rääkida suurtest teemadest nagu plaanitavad kuni miljardi euroni ulatuvad kärped, presenteeritakse suure võiduna kokkuleppeid mõne miljoni euro suuruse mõjuga teemadel."