Drooni lennutamine.
Foto: Dmytro Smolienko/UKRINFOR/SIPA/ScanpixKolmapäev, 15. märts. Käimas on sõja 385. päev.
Ülevaade viimaste päevade sündmustest sõjas:
Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas kolmapäeval USA-d õhuruumipiirangute „eiramises“, mille Venemaa kehtestas Musta mere rannikualadel alates sõja algusest Ukrainaga. Lavrov süüdistas USA-d ka selles, et nad „otsivad pidevalt pingeid suurendavaid provokatsioone“. „Kõik intsidendid, mis kutsuvad esile kokkupõrked kahe suure tuumariigi vahel, kujutavad endast alati suurt ohtu,“ ütles ta.
Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Pavlo Kõrõlenko sõnul on Bahmuti linna jäänud vähem kui 3000 inimest, sealhulgas 33 last.
Ukraina maaväed tulistasid ümberpiiratud Bahmuti linna lähedal alla Vene hävitaja.
Venemaa kaitseministeerium alustab 1. aprillil uut värbamiskampaaniat, mille eesmärk on värvata Vene sõjaväkke 400 000 elukutselist sõdurit, selgub värskest raportist.
Suurbritannia kaitseministeerium kirjutab viimases luureraportis, et alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on Venemaa ametnike ja töötajate suhtes kehtestatud üha rangemaid välisreisipiiranguid. Võimukeskusele lähemal asuvatel töötajatel on karmimad piirangud; Kremli ametnikel on keelatud igasugune lõbureisimine välismaale.
Türgi kavatseb 14. mail toimuvate parlamendi- ja presidendivalimiste eel Soome NATO-taotluse Rootsist sõltumatult heaks kiita, ütlesid kaks Türgi ametnikku.
Venemaa hävitaja surus teisipäeval Musta mere rahvusvaheliste vete kohal alla USA õhujõudude drooni MQ-9 Reaper. „Mitu korda enne kokkupõrget valasid hävitajad Su-27 droonile kütust peale ja lendasid MQ-9 ette hoolimatult, keskkonda kahjustavalt ja ebaprofessionaalselt,“ seisis USA õhujõudude avalduses.
Venemaa volitatud esindajad Hersoni oblasti okupeeritud osades valmistuvad väidetavalt lahkuma. Venemaa poolt ametisse pandud võimud Hersoni oblasti idakaldal „viivad ära dokumente ja rüüstavad asju“, ütles Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalia Humeniuk 14. märtsil.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et Venemaa ei tunnusta Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) jurisdiktsiooni. Peskovilt küsiti teadete kohta, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peaks lähiajal taotlema oma esimesed vahistamismäärused Venemaa isikute vastu seoses Ukraina konfliktiga.
Slava Ukraini juhatus ja nõuandev kogu kahtlevad kahe koostööpartneri tegevuses. Nõuandva kogu ja juhatuseni on jõudnud murettekitavad signaalid kahe omavahel seotud Ukraina partneri usaldusväärsuse osas. Juhatus ja nõuandev kogu otsustasid tellida finants auditi ja revisjoni, mille eesmärk on välja selgitada, kas Ukraina partnerite tegevus on olnud piisava tõhususega. Kuni auditi tulemuste selgumiseni otsustati peatada ka väljamaksed nimetatud koostööpartnerile Ukrainas.
Venemaa Belgorodi oblasti linnapea Vjatšeslav Gladkov ütles, et linna õhutõrjesüsteem tulistas alla neli raketti, üks inimene sai vigastada ja majad said raketitükkide tõttu kannatada.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas kolmapäeval USA-d õhuruumipiirangute „eiramises“, mille Venemaa kehtestas Musta mere rannikualadel alates sõja algusest Ukrainaga.
„Nad ignoreerivad täielikult tõsiasja, et pärast sõjalise erioperatsiooni algust kuulutasid meie sõjaväelased Musta mere vastavad alad, mis on teatud kohtades külgnevad, piirkondadeks, millel on piiratud staatus mis tahes õhusõiduki kasutamiseks,“ ütles Lavrov intervjuus Venemaa riigitelevisioonile Rossija-1.
Lavrov süüdistas USA-d ka selles, et nad „otsivad pidevalt pingeid suurendavaid provokatsioone“.
„Kõik intsidendid, mis kutsuvad esile kokkupõrked kahe suure tuumariigi vahel, kujutavad endast alati suurt ohtu,“ ütles ta.
Samal ajal kui USA tegeleb Vene lennukite poolt teisipäeval kinni peetud allatulistatud drooni MQ-9 Reaper taastamisoperatsioonidega, ütles staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley kolmapäeval, et sellel pole enam luureväärtust.
„Ausalt öeldes pole ilmselt palju taastamiseks,“ ütles Milley. „Seega oleme üsna kindlad, et see, mis oli väärtuslik, ei ole enam väärtuslik.“
Milley ütles, et USA teab, kuhu droon Mustas meres maandus ja et see on tõenäoliselt sügaval vee all, mis muudaks taastamisoperatsioonid kõigile „väga keeruliseks“. Ta ütles, et USA-l ei ole praegu Mustal merel ühtegi mereväe pinnalaeva, kuid otsitakse võimalusi.
„Meil ei ole seal ühtegi laeva, kuid meil on piirkonnas palju liitlasi ja sõpru,“ lisas ta. „Töötame läbi taastamisoperatsioonid, see on USA omand, ja jätame selle praeguseks.“
Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Pavlo Kõrõlenko sõnul on Bahmuti linna jäänud vähem kui 3000 inimest, sealhulgas 33 last.
„Evakueerimine jätkub ja mitte ainult Bahmutis, vaid me töötame kogu rindejoonel,“ ütles ta kolmapäeval rahvustelevisioonis.
Ta ütles, et evakueerimine on piirkonnas kohustuslik, kuid mõned inimesed keelduvad siiski lahkumast.
„Ikka veel on inimesi, kes kindlasti ei taha lahkuda ja nende ümber veenmine on väga raske ülesanne. Alates 24. veebruarist 2022 on Donetski oblastist lahkunud üle 1 100 000 inimese 1 670 000-st,“ lisas ta.
Venemaa teeb Ukrainas Bahmuti linna ümber „väikesi taktikalisi edusamme“, kuid need tulevad „suurte kuludega“, ütles kolmapäeval USA kindral Mark Milley.
Ukraina president hoiatas, et Bahmuti vallutamine Venemaale annaks neile „avatud tee“ teiste Ukraina idas asuvate oluliste linnade vallutamiseks.
Rohkem kui aasta pärast Ukraina sissetungi algust ütles Milley, et Vene sõdurid visati sõtta ilma „mingisuguse sünkroniseeritud koordineerimise ja suunamiseta“.
„Venemaa maksab jätkuvalt rängalt elude ja sõjavarustusega oma jätkuva sõja eest,“ ütles ta.
USA kaitseminister Lloyd Austin andis ühise pressikonverentsi Ameerika Ühendriikide staabiülemate esimehe kindrali Mark Milleyga.
Austin kirjeldab USA seiredrooni eilset allatulistamist kui „ohtlikku episoodi“, mis hõlmab Venemaa lennukite „ohtlikku, hoolimatut ja ebaprofessionaalset“ käitumist Musta mere kohal.
Ta ütles, et juhtum on osa Venemaa pilootide agressiivsest, riskantsest ja ebaturvalisest tegevusest rahvusvahelises õhuruumis.
Austin ütles, et ta „äsja rääkis telefonis“ oma Vene kolleegi Sergei Šoiguga ja ütles talle, et Venemaa peab oma sõjalennukeid kasutama „turvaliselt ja professionaalselt“.
USA kaitseminister sõnas, et ta ei lasku arutelu üksikasjadesse, kuid kordab, et USA „lendab ja tegutseb kõikjal, kus rahvusvaheline õigus lubab“.
„Suhtume igasse eskalatsioonipotentsiaali väga tõsiselt ja seepärast usun, et suhtlusliinid on oluline hoida avatuna.“
Ta usub, et on „tõeliselt oluline“, et mõlemad pooled saaksid „telefoni vastu võtta ja üksteisega suhelda“ ning ta usub, et see aitab „vältida valearvestusi“.
Ukraina maaväed tulistasid ümberpiiratud Bahmuti linna lähedal alla Vene hävitaja, teatas Ukraina ametnik.
Ukraina presidendi kantselei juht Andrii Jermak ütles samuti, et Kiievi väed on saavutanud edu linna põhjaosades.
Samal ajal ütles Vene palgasõdurite Wagneri grupeeringu juht Jevgeni Prigožin täna sotsiaalmeediapostituses, et Vene väed on võtnud Zaliznjanskoje asula kontrolli alla ja laiendavad Bahmuti piiramist.
Kummagi poole väiteid edu kohta lahingus, mis on saanud sõja algusest kõige kauem kestnud lahingus, ei suudetud kontrollida.
Volodõmõr Zelenskõi ja tema sõjaväeülemad nõustusid teisipäeval jätkama Bahmuti kaitsmist. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valerii Zalužnõi ütles, et linna kaitsmine on „strateegilise tähtsusega“.
Zalužnõi ütles: „See on kogu rinde kaitse stabiilsuse võti.“
USA: droonijuhtum on tõenäoliselt Venemaa poolt tahtmatu tegu
Vene hävitaja kokkupõrge USA drooniga MQ-9 Reaper Musta mere kohal oli tõenäoliselt Venemaa poolt tahtmatu tegu, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
Ukraina relvajõudude peastaap:
Oma jõuetuse tõttu võitlevad okupandid tsiviilelanikkonnaga ajutiselt vallutatud Hersoni oblasti territooriumil.
Pärast tõhusaid tulekahjustusi 12.-13. märtsil vaenlase koondumispiirkondades ja suurte kaotuste tagajärjel tugevdavad sissetungijad üksikutes asulates režiimimeetmeid.
Vene okupandid liiguvad tavaliselt Hersoni oblasti kohalikelt elanikelt võetud tsiviilautodega. Samuti märgiti 14. märtsil okupantide kolonni liikumine Krimmi suunas koos rüüstatud varaga.
⚡️Operational information from the General Staff of the Armed Forces of Ukraine as of 18:00 (GMT 2) on March 15:
— FLASH (@Flash_news_ua) March 15, 2023
Over the course of a day, the enemy launched 3 missile strikes, in particular, on the object of the civil infrastructure of the city of Kharkiv. pic.twitter.com/tAcoCxCR3b
Venemaa julgeolekunõukogu sekretär ja endine Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht Nikolai Patrušev ütles kolmapäeval, et Venemaa püüab kätte saada Musta merre kukkunud drooni MQ-9 rusud, et seda uurida.
„Ma ei tea, kas me saame selle kätte või mitte, aga me peame seda tegema... Ja me uurime seda kindlasti,“ ütles Patrušev Venemaa riigitelevisioonis Rossija 1. „Drooni kohta ütlevad ameeriklased pidevalt, et nad ei osale sõjategevuses. See on järjekordne kinnitus, et nad on otseselt seotud nende sündmustega, sõjaga,” lisas ta.
Patrušev ütles, et Venemaa juba astub sellistele tegudele vastu. „Me peame kaitsma oma iseseisvust ja suveräänsust,“ ütles ta.
Briti kaitseminister Ben Wallace kutsus kolmapäeval Venemaad üles austama rahvusvahelist õhuruumi pärast seda, kui USA teatas, et Venemaa hävitaja lasi selle drooni Musta mere kohal alla.
„Siin on võti, et kõik osapooled austavad rahvusvahelist õhuruumi ja me kutsume venelasi üles seda tegema,“ ütles ta ajakirjanikele. Wallace, kes viibib praegu Jaapanis kaitseüritusel, lisas, et USA pidas seda tegu „väga ebaprofessionaalseks“.
Venemaa diktaator Vladimir Putin ja Süüria president Bashar al-Assad kohtusid täna Moskvas.
Reuters teatab, et televisioonikohtumisel ütles Assad, et Venemaa võitleb Ukrainas neonatside ja „vanade natside“ vastu, vastavalt venekeelsele tõlkele.
Venemaa sõjaväega seotud häkkerid kasutasid Microsofti e-posti tarkvara kriitilist viga, et sihikule võtta Euroopa sõjaväe-, energia- ja transpordiorganisatsioonide võrke – ja mõnel juhul imbuda – nendesse näilises spioonikampaanias, mis jäi Ukrainas möllava sõja ajal mitu kuud avastamata, Microsoft ütles oma klientidele CNN-i hangitud raportis.
Kuna Venemaa sõjalised edusammud Ukrainas on raugenud, on Kremli häkkimisrühmad küberjulgeolekuekspertide ja USA ametnike sõnul uurinud Ukraina kaitset toetavate Lääne logistika- ja transpordifirmade võrgustikke luureandmete saamiseks, mis võivad anda lahinguväljale või geopoliitilise eelise.
Ukraina ametnike vihje sundis Microsofti kübertegevust uurima ja avastas, et Venemaa häkkerid kasutasid Microsofti andmetel eelmise aasta aprillist detsembrini ära varem tundmatut tarkvaraviga.
Microsoft avalikustas haavatavuse teisipäeval, kutsudes kliente üles oma tarkvara uuendama. Microsoft teatas privaatselt klientidele, et Venemaa töötajad olid sihikule võtnud umbes 15 organisatsiooni.
Venemaa võimud väidavad, et üritavad taastada pärast kokkupuudet Venemaa hävitajatega Musta merre kukkunud USA seiredrooni jäänuseid.
Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ütles televisioonis, et Venemaa kavatseb drooni prahti otsida. Ta ütles: „Ma ei tea, kas suudame need taastada või mitte, aga me peame seda kindlasti tegema ja sellega tegeleme. Kindlasti loodan edule.“
Rahvusliku Julgeolekunõukogu kommunikatsioonikoordinaatori John Kirby sõnul ei ole USA leidnud drooni, mille Venemaa hävitaja teisipäeval Musta mere kohal alla lasid. Ta hoiatas, et pole kindel, kas see suudetakse taastada. „Tegime kõik endast oleneva, et minimeerida igasugust luureväärtust, mis võib tulla sellest, kui keegi teine selle drooni kätte saab,“ lisas ta.
Saksamaa valitsus on kutsunud Venemaad üles pikendama lepingut, mis lubab Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportida kauem kui 60 päeva.
Tehing peaks jätkuma määramata ajaks, ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja pärast seda, kui Venemaa teatas esmaspäeval, et on nõustunud lepingut pikendama, kuid ainult veel 60 päevaks.
Saksa pressiesindaja lisas pressikonverentsil, et Vene hävitaja kokkupõrge USA drooniga MQ-9 Reaper teisipäeval Musta mere kohal on „murettekitav“.
Hiina kaitseministeerium teatas, et Hiina, Iraan ja Venemaa korraldavad alates tänasest Omaani lahel ühised mereõppused, vahendab the Guardian.
„Security Bond-2023“ õppustel osalevad ka teised riigid, teatas ministeerium üksikasju avaldamata.
Õppused „aitavad süvendada praktilist koostööd osalevate riikide merevägede vahel… ja süstivad positiivset energiat piirkondlikusse rahu ja stabiilsusesse“, öeldakse ministeeriumi avalduses.
Valge Maja ei tundnud ühisõppuse pärast muret, ütles pressiesindaja John Kirby. Ta ütles CNN-ile: „Me kavatseme seda jälgida, loomulikult jälgime, veendumaks, et see õppus ei ohusta meie rahvuslikke julgeolekuhuve ega meie liitlaste ja partnerite huve selles piirkonnas. Aga riigid korraldavadki õppusi. Teeme seda kogu aeg. Vaatleme seda nii hästi kui suudame.“
22aastane Kirill Butõlin, kes pani Moskva regioonis põlema armee värbamiskeskuse, peab 13 aastaks vangi minema.
In #Russia, a court sentenced 22-year-old Kirill Butylin to 13 years in prison for setting fire to a military registration and enlistment office in the #Moscow region. pic.twitter.com/6rK88P7zwV
— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2023
Alanud on kümnes kaitseministrite kohtumine Ramstein formaadis. Arutatakse Ukraina armee vastupealetungi varustamist relvadega.
The 10th meeting of the Ministers of Defense of Ukraine's allies in the Ramstein format has begun. It will discuss the supply of weapons and equipment for the counteroffensive of the Armed Forces of Ukraine. pic.twitter.com/RQ0G3Jc8Vb
— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2023
Venemaa kaitseministeerium alustab 1. aprillil uut värbamiskampaaniat, mille eesmärk on värvata Vene sõjaväkke 400 000 elukutselist sõdurit, selgub värskest raportist.
Raadio Svoboda on mitmele piirkondlikule meediaväljaandele viidates teatanud, et Venemaa kaitseministeerium on juba saatnud piirkondadele korraldusi, milles on märgitud inimeste arv, kellega tuleks sõlmida lepingud.
Plaani kohaselt tuleb Sverdlovski ja Tšeljabinski oblastis kummaski leida 10 000 töövõtjat. Permi krais värvatakse väidetavalt 9000 inimest.
Peamise osa tööst teevad sõjaväe värbamisbürood ja plaani elluviimise eest vastutavad kubernerid, teatas ta.
Venemaa sõjaväe värbamisbürood üritavad kompenseerida oma spetsialiseeritud sõdurite, näiteks tankijuhtide ja suurtükiväelastega, kaotusi teatas väljaanne Vjorstka.
USA drooni ei pruugita kunagi Mustast merest kätte saada, väidab Valge Maja.
Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles, et Musta merre kukkunud Ameerika seiredroon MQ-9 ei ole leitud ja seda ei pruugita kunagi kätte saada.
„Seda pole leitud,“ ütles Kirby CNN-ile antud intervjuus. „Ma pole kindel, kas me suudame seda leida. See kukkus Musta merre väga-väga sügavas vees. Peame hindama, kas taastamiseks on võimalik teha mingeid jõupingutusi. Ei pruugi olla.“
Ta lisas: „Andsime endast parima, et minimeerida igasugust luureväärtust, mis võib tuleneda sellest, kui keegi teine selle drooni kätte saab.“
Bahmuti lähistel lasti alla Vene vägede pommitaja Su-24, kinnitas Ukraina presidendikantselei ülem.
A #Russian Su-24 bomber was destroyed near #Bakhmut by the 93rd Brigade.
— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2023
The information about the negative landing of the Russian plane was confirmed by Andriy Yermak. pic.twitter.com/Fo4IJFohzn
Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak kirjutas Twitteris, et Vene väed andsid raketilöögi Harkivile. Pihta sai koolipiirkond, üks hoone sai kahjustada ja aknad purunesid, kuid inimohvreid õnneks polnud.
The Russians launched a missile attack on Kharkiv. A school area was hit, the building is partially damaged, windows off. No casualties, fortunately.
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) March 15, 2023