Venemaa suursaadik: me ei soovi mingit vastasseisu

Venemaa suursaadik USAs Anatoli Antonov ütles pärast kohtumist välisministeeriumis, et tal oli Euroopa abiriigisekretäri Karen Donfriediga „konstruktiivne vestlus“.

Kohtumine järgnes Pentagoni avaldusele, et Vene sõjalennuk üritas rahvusvahelises õhuruumis mitu korda USA drooni peale kütust valada, enne kui selle propelleri lõhkus. Droon kukkus seejärel Musta merre.

„Me ei taha mingit vastasseisu USA ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Me pooldame pragmaatilisi suhteid USA ja Venemaa Föderatsiooni inimeste huvides,“ väitis Antonov. „Oleme sel teemal noote vahetanud, sest meil on juhtunu osas mõningaid erimeelsusi.“

„Mulle tundub, et see oli konstruktiivne vestlus sel teemal. Olen tema märkusi kuulda võtnud, loodan, et ta on aru saanud asjadest, mida ma mainisin,“ lisas Antonov.

Küsimusele, kas arutati Ukraina sõda, vastas Antonov: „Me ei aruta sõda Ukrainas, sest Ukrainas pole sõda. Probleemiks on Vene Föderatsiooni sõjaline erioperatsioon. Selle operatsiooni eesmärk ja eesmärgid on kristallselged. Oleme seda korduvalt selgitanud.“

Hukkunud Dmõtro „DaVinci“ Kotsjubailo kihlatu, parameedik Alina Mõhhailova andis president Zelenskõile üle mehe paguni. Da Vinci kaitses Ukrainat alates 2014. aastast ja oli esimene vabatahtlik, kes sai oma eluajal tiitli „Ukraina kangelane“.

Kotsjubailo hukkus 7. märtsil lahingus Bahmuti lähedal.

Ukraina relvajõudude peastaabi videokokkuvõte 384. sõjapäevast.

Venemaa suursaadik USAs Anatoli Antonov saabus teisipäeva pärastlõunal Washingtoni välisministeeriumisse, kuhu ta oli välja kutsutud pärast USA drooni Reaper allatulitamist Musta mere kohal, kirjutas CNN. Antonov CNNi kommentaaripalvele ei vastanud.

Antonov peaks kohtuma Euroopa asjade abivälisministri Karen Donfriediga.

Süüria president Bashar al-Assad saabus Moskvasse oma esimesel ametlikul visiidil väljaspool Lähis-Ida pärast seda, kui Süüriat ja Türgit tabas kaks maavärinat. Ta plaanib kohtuda Vladimir Putiniga ja teda saadab suur ministrite delegatsioon.

Ukraina sõdurid lõpetasid Saksamaal väljaõppe Leopard 2 tankidel, teatas Ukraina parlamendiliige Kira Rudik.

USA õhujõudude brigaadikindral Pat Ryder väldib avaldamast üksikasju Musta merre kukkunud drooni MQ-9 Reaper rusude saatuse kohta.

„Droon ei ole Venemaa käes,“ kinnitas Ryder ajakirjanikele. Ta ei öelnud, kas Venemaa on üritanud rususid kokku korjata, kuid pole kahtlust, et Vladimir Putini sõjaväeluure seda hea meelega teeks.

Mida kujutab endast droon MQ-9 Reaper – ja hävitaja, mis selle alla kukutas ? Sky News selgitab.

MQ-9 Reaper on kaugjuhitav droon, mida kasutatakse seireks, luureks ja ründeülesanneteks.

Selle meeskond koosneb piloodist, andurioperaatorist ja maapealse luure koordinaatorist, kes koos suudavad õhusõiduki lennutada rohkem kui 15 kilomeetri kõrgusele.

See võib olla varustatud rakettidega, kuid USA Euroopa väejuhatuse teatel oli täna alla kukkunud droon luurelennuk.

Su-27 on mitmeotstarbeline hävituslennuk, mis ehitati algselt 1982. aastal, et võidelda võimsa USA lennukitehnoloogia vastu.

See on relvastatud 30mm automaatkahuriga ja on võimeline välja tulistama mitmesuguseid rakette, mürske ja pomme.

Ukraina sõjas on Su-27 erinevate versioonidega lennanud mõlemad pooled.

Poola võib lähinädalatel Ukrainasse saata nõukogudeaegseid hävitajaid MiG-29.

Pentagon: kokkupõrkes drooniga sai Vene lennuk tõenäoliselt kahjustada

Pentagoni pressisekretär Pat Ryder ütles ajakirjanikele, et kuigi droonide jälitamine pole haruldane, on selline käitumine ebatavaline, kahetsusväärne ja ohtlik. Ta kirjeldas Vene pilootide tegevust kui ebaturvalist ja ebaprofessionaalset, lisades: „Ma arvan, et teod räägivad enda eest.“

Ryder ütles, et Vene Su-27, mis drooni propelleri lõhkus, sai tõenäoliselt kahjustada.

„Nägime, et hävituslennuk valas drooni ette kütust ja tuli seejärel nii lähedale, et kahjustas MQ-9 propellerit. Meie hinnangul põhjustas see tõenäoliselt ka Vene lennukitele teatud kahju,“ sõnas Ryder.

Droonil MQ-9 on küll relvastusvõime, kuid see täitis rahvusvahelistes vetes luure- ja luuremissiooni ning Pentagon ei kommenteeri, kas pardal oli relvi, ütles Ryder.

Ta ütles, et kaks Su-27 hävitajat lendasid koos drooniga umbes 40 minutit, kuid USA ja Venemaa vahel polnud enne kokkupõrget raadiosidet.

Venemaa: meie hävitaja ei põrganud kokku USA drooniga

Venemaa hävitajad ei puutunud Musta mere kohal kokku Ameerika drooniga, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Venemaa versiooni kohaselt manööverdasid ameeriklased ise drooni liiga järsult, mis viis kõrguse kaotuseni ja MQ-9 kukkumiseni vette.

„Vene hävitajad ei kasutanud oma pardal olevaid relvi, ei puutunud drooniga kokku ja naasid turvaliselt kodulennuväljale,“ väidab kaitseministeerium.

Vene hävitaja kokkupõrge USA mehitamata drooniga oli kindlasti provokatsioon, usub Sky Newsi peakorrespondent Stuart Ramsay. Reageerides uudistele kokkupõrkest, ütles Ramsay, et see pole esimene kord, kui Vene väed sellist manöövrit üritavad.

„Venelastel on seda tüüpi asjade jaoks vorm, kuid see lihtsalt kiirendab seda ja muudab selle kohutava olukorra veelgi ohtlikumaks,“ ütles ta. „Kui nad hakkavad otseselt ka Ameerika vägede ja Euroopa hävitajatega kontakti otsima, süvendab see olukorda veelgi. Praegu see nii ei ole, see on droon ja nad arvavad, et see on midagi ausa mängu sarnast.“

Ramsay lisas, et Venemaa on ilmselgelt olnud vihane USA toetuse pärast Ukrainale. „See oli kindlasti provokatsioon, huvitav on näha, kuhu see areneb,“ sõnas ta.

Valge Maja kutsus välja Venemaa suursaadiku

Valge Maja kutsus välja Venemaa suursaadiku seoses Venemaa hävitaja kokkupõrkega USA drooniga rahvusvaheliste vete kohal.

Valge Maja suhtleb Venemaa kõrgemate tasandite ametnikega ning Anatoli Antonovit oodatakse Washingtonis kohaliku aja järgi täna pärastlõunal.

Valge Maja: USA ei lõpeta Musta mere kohal lendamist

USA jätkab opereerimist Musta mere kohal ja drooni allakukutamine rahvusvahelises õhuruumis neid ei heiduta, ütles Valge Maja ametnik teisipäeval, vahendas CNN.

„Kui sõnum on see, et meid tahetakse heidutada või veenda meid rahvusvahelises õhuruumis Musta mere kohal mitte lendama ja tegutsema, siis see sõnum ebaõnnestub, sest seda ei juhtu,“ ütles John Kirby, USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator.

„Me jätkame lendamist ja tegutsemist rahvusvahelises õhuruumis rahvusvaheliste vete kohal,“ lisas Kirby. „Must meri ei kuulu ühelegi rahvale. Ja me jätkame oma riiklike julgeolekuhuvide nimel selles maailma osas seda, mida peame tegema.“

Kirby rõhutas, et Ameerika droonide kohalolek selles piirkonnas pole midagi uut.

„Oleme lennanud järjekindlalt selle õhuruumi kohal terve aasta,“ ütles ta ja lisas, et enne Musta mere kohal lendamist pole mingit põhjust Venemaaga dekonflikteerimisjooni aktiveerida või muul viisil Moskvat teavitada. „Me ei pea enne rahvusvahelisse õhuruumi lendamist venelastega kokku leppima.“

USA presidenti Joe Bidenit teavitati teisipäeva hommikul intsidendist USA drooni ja Venemaa reaktiivlennuki vahel Musta mere kohal.

Riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby sõnul andis Bidenile asjast ülevaate riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Venemaa lennukite sekkumine Musta mere kohal ei ole haruldane ning viimastel nädalatel on olnud ka teisi intsidente. Kirby märkis, et teisipäevane episood oli ainulaadne selle poolest, kui ebaturvalised, ebaprofessionaalsed ja hoolimatud Venemaa tegevused olid.

USA ametnikud plaanivad Kirby sõnul drooniintsidendi pärast Venemaaga ühendust võtta „Välisministeeriumi kavatseb võtta ühendust ning anda selgesõnaliselt ja otse teada meie murest seoses selle juhtumiga Venemaa ametnikega,“ ütles Kirby.

Kirby keeldus Vene pilootide kavatsuste üle spekuleerimast.

The Economisti kaitseteemade toimetaja Shashank Joshi kommenteeris, et Vene sõjaväe kavatsus võis olla ameeriklaste drooni „hirmutada“.

Moskva pole esialgu toimunut veel kommenteerinud.

Karis Gruusia riigipeale: Eesti toetab Gruusiat Euroopa-teel

President Alar Karis pidas täna telefonivestluse Gruusia riigipea Salome Zurabišviliga ning avaldas toetust Gruusia püüdlustele Euroopa Liidu kandidaadi staatuse saavutamiseks.

„Grusiinid on valinud oma tee ja see tee viib Euroopasse. Eesti toetab Gruusiat sellel teel,“ kinnitas Eesti riigipea Gruusia presidendile.

Karis pidas oluliseks, et Gruusia jätkab tööd Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuseks vajaliku 12 prioriteedi täitmiseks, mille Euroopa Komisjon on Tbilisile esitanud. „Pühendumine reformidele, mis seisavad õigusriigi põhimõtete ja inimväärikuse eest on seejuures võtmetähtsusega,“ ütles Eesti riigipea.

„Gruusia rahvas on näidanud tugevat soovi kuuluda Euroopa Liitu. On hea, kui riigis on tugev kodanikuühiskond, kes ütleb selgelt välja enamuse tahte. Ja teisalt on dialoogiks vajalik võimude oskus kodanikuühiskonda kuulda ja kuulata,“ lisas Eesti riigipea.

Vene hävitaja põrkas teisipäeva õhtul Musta mere kohal kokku USA luuredrooniga, teatab BBC USA sõjaväe infole tuginedes.

Juhtunuga kursis oleva USA ametniku sõnul surus Venemaa hävitaja teisipäeval Musta mere kohal alla USA õhujõudude drooni MQ-9 Reaper, kui oli kahjustanud selle propellerit.

Ametniku sõnul tegutsesid droon Reaper ja kaks reaktiivlennukit Su-27 (NATO koodnimega Flanker) rahvusvaheliste vete kohal Musta mere kohal, kui üks Venemaa lennukitest lendas tahtlikult mehitamata drooni ette ja heitis selle ette kütust, vahendas CNN. Üks lennukitest kahjustas seejärel Reaperi propellerit, mis on kinnitatud drooni tagaküljele, ütles ametnik. Propelleri kahjustus sundis USAd Reaperi Musta mere rahvusvahelistesse vetesse kukutama.

Vene ja USA õhusõidukid on sõja ajal varemgi Musta mere kohal lennanud, kuid see on esimene teadaolev otsene kokkupuude.

USA õhujõudude avaldus oli järgmine: „Umbes kell 7.03 (CET) põrkas üks Venemaa lennukitest Su-27 vastu MQ-9 propellerit, mistõttu USA väed pidid MQ-9 rahvusvahelistes vetes alla tooma. Mitu korda enne kokkupõrget valasid Su-27d droonile kütust peale ja lendasid MQ-9 ette hoolimatult, keskkonda kahjustavalt ja ebaprofessionaalselt. See juhtum näitab lisaks ebaturvalisusele ja ebaprofessionaalsusele ka kompetentsuse puudumist.“

„Meie MQ-9 tegi tavapäraseid operatsioone rahvusvahelises õhuruumis, kui Vene lennuk seda segas ja tabas, mille tulemuseks oli kokkupõrge ja MQ-9 täielik kadu,“ kommenteeris USA õhujõudude kindral James B. Hecker. „Tegelikult põhjustas venelaste ebaturvaline ja ebaprofessionaalne tegu peaaegu mõlema õhusõiduki allakukkumise. USA ja liitlaste lennukid jätkavad tegutsemist rahvusvahelises õhuruumis ning me kutsume venelasi üles käituma professionaalselt ja ohutult.“

USA on luuredroone Musta mere kohal lennutanud juba enne sõja algust, kasutades neid piirkonna jälgimiseks. Õhujõudude andmetel võib Reaper lennata kuni 15 kilomeetri kõrgusele ning sellel on andurid ja võimalused, et koguda teavet ja teostada luuret pikema aja jooksul, muutes selle ideaalseks platvormiks liikumiste jälgimiseks lahinguväljal ja Musta mere piirkonnas.

Ungari lükkab edasi järjekordse hääletuse Rootsi ja Soome NATO liikmelisuse üle. Asepeaminister Zsolt Semje taotles 20. märtsil toimuva hääletuse edasilükkamist 27. märtsile.

Ungari on peale Türgi ainuke NATO liikmesriik, kes pole veel kahe Põhjamaa taotlusi heaks kiitnud.

Samm-sammult lähevad asjad õigeks. New Yorgi kunstimuuseum nimetas kaks venelastele omistatud maali Ukraina omadeks ning Prantsuse impressionisti Edgar Degas' maal „Vene tantsija“ kannab nüüd pealkirja „Tantsija Ukraina rahvarõivais“.