Ukraina väed kinnitavad, et nad on viimastel päevadel tapnud Bahmuti kaitstes üle 1000 Vene sõduri. „Vähem kui nädalaga, alates 6. märtsist õnnestus meil ainuüksi Bahmuti sektoris tappa üle 1100 vaenlase sõduri, mis on Venemaa pöördumatu kaotus just seal, Bahmuti lähedal,“ kommenteeris president Zelenskõi. Ka Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin on möönnud, et lahingud Bahmutis on „karmid, väga karmid“ ning on väitnud, et „mida lähemal oleme kesklinnale, seda raskem on võitlus“.

Oscarite jagamisel tegi dokumentaalfilmide kategoorias puhta töö biograafiline film „Navalnõi“. Vene tuntuima opositsioonipoliitiku pere oli auhinnatseremoonial kohal ning tema naine Julija sai auhinnakõnes ka sõna. Ukrainameelsed ühismeediakasutajad aga tõid esile, et kui Navalnaja lubati mikrofoni äärde, siis Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõil ei lubatud videosilla teel esineda, ehkki ta oli seda palunud. Oleks siis veel, et Navalnaja oleks Ukrainat maininud, pahandavad postitajad, ent ta soovis oma kõnes vaid oma mehele ja kodumaale vabadust. Ajakiri Variety kirjutab, et Zelenskõil ei lubatud ka möödunud aastal esineda, seda põhjendusega, et Ukraina konfliktis osalevad valged inimesed – ning et Hollywood on oma suurüritusel varemgi eiranud erinevaid sõdu, kus hukkuvad teist nahavärvi inimesed. Mis oli sel korral keeldumise põhjus või kas see jäi samaks, pole filmiakadeemia kommenteerinud. Zelenskõi on saanud sõna nii Cannes'is, Veneetsia filmifestivalil, Grammy-auhindade jagamisel ning Kuldgloobuste galal. Aleksei Navalnõi on korduvalt Ukraina sõja vastu sõna võtnud ning postitas hiljuti ka nimekirja oma nägemusest sõjajärgsest Venemaast, mis austab Ukraina 1991. aasta piire. Niinimetatud Krimmi küsimus on tema jaoks pikka aega ebamugav olnud. Artikkel The Moscow Timesis mõtiskleb, et küllap muutis sõda siiski asja niivõrd pöördumatult, et tal pole enam võimalik Krimmi teemal hämada.