Seekordsed riigikogu valimised võitis 37 mandaadiga Reformierakond. Möödunud kolmapäeval algasid Toompeal Stenbocki majas koalitsioonikõnelused Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna delegatsioonide vahel, eesmärgiga sõlmida valitsuslepe.
Koalitsioonikõnelused jõudsid reedel sisulise aruteluni. Esialgu võeti ette välis- ja julgeolekupoliitika, kus Reformierakonnal, sotsidel ja Eesti 200-l sisulisi erimeelsusi ei ole. Ainsaks küsimuseks jääb, mis mahus õnnestub lubadused täita ilma riigieelarvet veelgi sügavamasse miinusesse ajamata.
Sel nädalal algasid läbirääkimised välis- ja ELi poliitika teemadel ning justiitsküsimustes.
Kolmapäeval jätkati regionaalarengu, maaelu ja majanduse teemadel. Uus võimuliit tõdes, et üks viis kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tugevdamiseks on kohalikud maksud nagu turismi- või prügimaks. Ka maamaksu osas võivad tulla muutused.
Reedel jätkusid kõnelused keskkonna ja energeetika teemadel.
Lauri Hussar Eesti 200-st avaldas heameelt, et haridusosas on partneritel nii suur ühisosa. „Leppisime kokku õpetajate karjäärimudelis ning selle sisseviimises, mis on oluline, et õpetajad saaksid head palka ning oleksid motiveeritud.“
Lauri Läänemets rõhutas, et sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline kodulähedane haridus. „Otsime lahendusi rahastusele ja pingutame, et väikeseid maakoole kinni ei pandaks.“
Ta lisas ka, et ambitsioon on ka kõrghariduse rahastamine 1,5% SKPst. „Kui palju see olema saab, seda hetkel ei tea ning otsustame koalitsioonikõneluste lõpus.“
Reedel räägiti keskkonnast ja energeetikast.
Kallas tõdes, et oluline on metsade väärindamine. „Looduskaitse ja jäätmemajanduse teemadest tooksin välja selle, et võtame vastu kliimaseaduse, mida on palunud nii ettevõtlussektor kui ka teadlased.“
Lisaks arutati ka jäätmemajandust ning eesmärgiks on üle minna ringmajandusele.
Kolmanda teemana oli laual elurikkuse strateegia, mille eesmärk on takistada elurikkuse näitajate halvenemist.
Presikonverentsil annavad ülevaate Kaja Kallas (Reformierakond), Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Hussar (Eesti 200).
Kaja Kallas andis ülevaate neljapäeval räägitust, mil teemaks oli haridus.
Hariduse puhul on tulevastel koalitsioonipartneritel ühisosa Eesti edu tagamisel palju haritud inimesi. „Alustasime üldharidusest ning me lähme edasi üleminekuga eestikeelsele haridusele.Selleks, et väljakukkunud õpilaste hulka vähendada, muudame kohustuslikuks hariduse omandamise kuni 18. eluaastani või kutse omandamiseni,“ rääkis ta.
Kesk- ja kutseharidus integneeritakse nii, et kutsehariduse valiku korral saaks tulevikus ka kõrgkooli minna.
Eesmärgiks on jõuda ka nii kaugele, et erasektor tõstaksid hariduse- ja teadusvaldkondade toetamist vähemalt 2%-ni.
Arutluse all oli ka õpetajate puudus. „Seame eesmärgiks, et nelja aastaga tõuseks õpetajate palk, aga kõikide rahaliste teemade tuleme tagasi siis, kõneluste lõpus.“
Margus Tsahkna lubas, et katuserahade jagamise pull jääb ära. „See ei tohi olla selle koalitsiooni kultuuri osa,“ rõhutas Tsahkna. KOVidel peab olema rohkem iseotsustusõigust, kuidas oma keskkonda paremaks muuta, lisas Eesti 200 esindaja.
Valimiskomisjon luges EKRE kaebuse tähtaja ületanuks
Vabariigi Valimiskomisjon arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon jättis kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu osaliselt läbi vaatamata.
EKRE kaebuse kohaselt rikuti e-hääletamise tulemuse selgeks tegemisel elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse kohaselt oli e-häälte lugemiseks kasutatud server uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Kaebuses juhiti tähelepanu, et 7. märtsi õhtul oli avalikustamata e-häälte korduslugemise järel riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste fail.
Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Seepärast ei ole arvutite auditeerimine vajalik. Elektroonilise hääletamise tulemuse fail avaldati valimised.ee veebilehel 8. märtsil.
Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et EKRE nimel esitatud kaebust pole võimalik lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see laekus 10. märtsil ja vaidlustas elektroonilise hääletamise korraldamise toiminguid, mis lõppesid 4. märtsil. Vaidlustamise aeg on kolm päeva alates valimistoimingust.
Elektroonilise hääletamise digiallkirjastatud tulemuste valimised.ee veebilehel avalikustamata jätmise osas on EKRE kaebus tähtaegne. Komisjon märkis, et riigikogu valimise seaduse järgi peab riigi valimisteenistuse juht allkirjastama elektroonilise hääletamise tulemused, kuid seal pole öeldud, kas ja millal peab need tulemused valimised.ee veebilehel avaldama. Elektroonilise hääletamise tulemused allkirjastati 6. märtsil vaatlejate juurdesolekul pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli ja avalikustati veebilehel 8. märtsil. Kuna seaduserikkumist ei esine ja riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste avaldamine valimised.ee veebilehel ei mõjuta valimistulemust, jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja nõude rahuldamata.
Tänaste koalitsioonikõneluste teemadeks on regionaalareng, maaelu ja majandus. Kolmapäeval kell 16:30 toimub pressibriifing kolme erakonna esindajatega.
Vasakpartei kaebuses märgitakse, et neile tegelikult antud häälte arv ei lange kokku hääletamistulemusega. Kaebajad on seisukohal, et välismaalt hääletanute hääli pole arvesse võetud. Tõenditena esitasid kaebajad valijate saadetud fotod hääletamissedelitest ja e-hääletamisest, kus hääl oli antud Vasakpartei kandidaadile. Kaebuse kohaselt pole ka usutav, et erakond sai Lasnamäelt nii vähe hääli ja et Reformierakond kogus Põhja-Tallinnas niivõrd palju hääli. Seetõttu soovisid kaebajad häälte korduslugemist või hääletamistulemuse tühistamist.
Vabariigi Valimiskomisjon arutas Martin Helme kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon leidis, et kaebusest ei selgu Helme kui kandidaadi õiguste rikkumist.
Martin Helme kaebuse kohaselt rikuti e-hääletamise tulemuse selgeks tegemisel elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse kohaselt oli e-häälte lugemiseks kasutatud server uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Seepärast ei ole arvutite auditeerimine vajalik.
Helme soovis esitada kaebuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. EKRE põhikirja järgi on erakonna esindamiseks vaja kolme juhatuse liikme allkirja, kuid kaebusel oli vaid Martin Helme allkiri. Riigi valimisteenistus juhtis sellele tähelepanu, mispeale palus Helme käsitleda seda tema kui eraisiku kaebusena. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas, et Martin Helme kui eraisiku õigusi pole rikutud, sest ta osutus valituks ja sai mandaadi Riigikokku. Seetõttu otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata ja palus Helme etteheidetele vastata riigi valimisteenistusel.
Vabariigi Valimiskomisjon arutas veel kaheksat kaebust, millega vaidlustati Riigikogu valimistega seotud toiminguid. Komisjon rahuldas kaebuse, kus riigi valimisteenistus oli jätnud registreerimata kaebaja suuliselt esitatud avalduse. Komisjon otsustas, et valimisteenistus eksis, sest avaldusi on õigus esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kalle Grünthali e-hääletamise tulemusi vaidlustava kaebuse jättis Vabariigi Valimiskomisjon rahuldamata, sest kaebuses välja toodud asjaolud ei mõjutanud hääletamistulemust. Grünthali kaebus puudutas valimised.ee lehel statistika kuvamist, Paide valimisjaoskonna arvutite tarkvarauuendusi ja e-häälte lugemisele kulunud aega. Kuus ülejäänud kaebust otsustas komisjon jätta läbi vaatamata, sest neis viidatud asjaolud ei rikkunud kaebajate subjektiivseid õiguseid.
Täpsustades vaenukõne küsimust rõhutas Kallas, et vihaselt rääkimise õigust ei võta keegi ära. „Partneritel oli kõigil väga detailsed arusaamad, alates definitsioonist kuni selleni välja, et peaks olema raskendava asjaoluna see kuriteo puhul arvesse võetuna.“
„Meil oli väga detailselt ettepanek tehtud, mitte nii, nagu juba valitsuses on olnud, vaid täpsemalt. Et meil ei tekiks olukord, et iga sotsiaalmeedia kraaksatuse peale see aktiveeruks,“ lisas Pakosta.
Ossinovski sõnul tuleks vihakõne puhul lõpetada karistamatuse tunne.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski rõõmustas, et tänastes aruteluteemades partneritel erimeelsusi ei olnud.
Liisa-Ly Pakosta kinnitas, et kohtumenetluste ülevaatamisel olid osapooled ühel meelel kriminaalmenetluse seadustiku uuendamise osas. „See on kõige suurem valukoht: inimesed jõuavad heituda, aeg on liiga pikk, seadustik vajab tervikuna uuendamist,“ sõnas Eesti 200 esindaja.
„Rääkisime ka vaenukõnest,“ tõdes Kallas. „Muudame vaenukõne reeglistikku põhiseadusele vastavaks. Hetkel ei ole see karistatav, aga peaks olema.“
Lisaks lubas tulevane koalitsioon annalüüsida küberkiusamise murekohti ja vaadata seadusandlus ohvri kaitseks üle.
Kaja Kallas tõdes, et koalitsioonipartneritel on mõtteid ja ideid palju. Päeva esimeses pooles räägiti välispoliitikast ja sellest, kuidas EL-is paremini toimetada. Päeva teises pooles tegeleti justiitsküsimustega.
Pikalt ja põhjalikult räägiti Ukrainast. „Toetame Ukraina liitumist NATOga ning jätkame nende toetamist kõikidel tasanditel,“ kinnitas Kallas ning lisas, et kõik kolm partnerit on Euroopa Liidu laienemise poolt.
Justiitsküsimustes arutati konkurentsiteemasid. „Peame oluliseks konkurentsi reeglite jälgimist ning tugevdamist. Arutasime ka menetluse kiirendamisi kohtumenetluses ja jõudsime järeldusele, et kõikides protsessi osades saaks menetlust kiiremaks muuta. Mõtlesime ka mängu tuua lepitusmenetlused, mille eesmärgiks on suurendada kohtu eelset lepitustööd ja vähendada kohtute töökoormust.“
Pressikonverentsil osalevad Kaja Kallas (Reformierakond), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Jevgeni Ossinovski(SDE).
Vaata, mida täna arutati!
Kuida läks valimistel ja millele keskendusid esimesel nädalal koalitsioonikõnelused, loe SIIT:
Kommentaarid (379)