Vabariigi Valimiskomisjon arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon jättis kaebuse kaebetähtaja ületamise tõttu osaliselt läbi vaatamata.

EKRE kaebuse kohaselt rikuti e-hääletamise tulemuse selgeks tegemisel elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse kohaselt oli e-häälte lugemiseks kasutatud server uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Kaebuses juhiti tähelepanu, et 7. märtsi õhtul oli avalikustamata e-häälte korduslugemise järel riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste fail.

Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Seepärast ei ole arvutite auditeerimine vajalik. Elektroonilise hääletamise tulemuse fail avaldati valimised.ee veebilehel 8. märtsil.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et EKRE nimel esitatud kaebust pole võimalik lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see laekus 10. märtsil ja vaidlustas elektroonilise hääletamise korraldamise toiminguid, mis lõppesid 4. märtsil. Vaidlustamise aeg on kolm päeva alates valimistoimingust.

Elektroonilise hääletamise digiallkirjastatud tulemuste valimised.ee veebilehel avalikustamata jätmise osas on EKRE kaebus tähtaegne. Komisjon märkis, et riigikogu valimise seaduse järgi peab riigi valimisteenistuse juht allkirjastama elektroonilise hääletamise tulemused, kuid seal pole öeldud, kas ja millal peab need tulemused valimised.ee veebilehel avaldama. Elektroonilise hääletamise tulemused allkirjastati 6. märtsil vaatlejate juurdesolekul pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli ja avalikustati veebilehel 8. märtsil. Kuna seaduserikkumist ei esine ja riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste avaldamine valimised.ee veebilehel ei mõjuta valimistulemust, jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja nõude rahuldamata.

Homsete koalitsioonikõneluste teemadeks on regionaalareng, maaelu ja majandus. Kolmapäeval kell 16:30 toimub pressibriifing kolme erakonna esindajatega.

Vasakpartei kaebuses märgitakse, et neile tegelikult antud häälte arv ei lange kokku hääletamistulemusega. Kaebajad on seisukohal, et välismaalt hääletanute hääli pole arvesse võetud. Tõenditena esitasid kaebajad valijate saadetud fotod hääletamissedelitest ja e-hääletamisest, kus hääl oli antud Vasakpartei kandidaadile. Kaebuse kohaselt pole ka usutav, et erakond sai Lasnamäelt nii vähe hääli ja et Reformierakond kogus Põhja-Tallinnas niivõrd palju hääli. Seetõttu soovisid kaebajad häälte korduslugemist või hääletamistulemuse tühistamist.

Miks alustati just julgeolekust? Ühest küljest on see kõikidele mugav, sest tülli sel teemal ei minda. Laias pildis tahavad kõik sama. Teisest küljest viitab see ka Reformierakonna tugevale positsioonile. Nemad dikteerivad läbirääkimisi ning esimesena võeti ette just teemablokk, millega oravad oma valimisprogrammi alustasid.

Riigikohus jättis reedel läbi vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kaebuse elektroonilise hääletamise tulemuste peale riigikogu valimistel, sest Vabariigi Valimiskomisjon (VVK ) ei olnud vaidlusalust küsimust veel lahendanud.

Reedel kõnelevad läbirääkijad riigikaitse teemadel. Kell 17:00 annavad koalitsioonikõnelusi pidava kolme erakonna esimehed ühise pressibriifingu.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pöördus riigikohtu poole taotlusega tunnistada riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks.

Erakond peab valimistulemuste kindlakstegemise toimingut õigusvastaseks, juhtides tähelepanu, et e-hääletamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi tõrkeid, mis seavad kahtluse alla e-hääletamisel kasutatava infrastruktuuri töökindluse ja usaldusväärsuse.

Samuti peab erakond probleemiks, et e-hääletamise süsteem ei taga valimiste üldpõhimõtete järgimist ning riigikogu valimise seaduses puuduvad elektroonilise hääletamise ja tulemuste kindlakstegemise reeglid.

EKRE esimees Martin Helme juhib tähelepanu, et valimisseadus peab sätestama kõik valimistega seotud olulised tingimused ja nõuded, menetluse ja korralduse.

„Riigikohus selgitas 2019. aastal, et elektroonilise hääletamise nõuded tuleb sätestada seadusega. Siiani ei ole mitte midagi tehtud. Olemasolev regulatsioon on sisuliselt vabariigi valimiskomisjoni suva, kes loob õigusnormid, korraldab nende täitmist ja samuti ka järelevalvet nende täitmise üle, mis on põhimõtteliselt vastuolus võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtetega. See on toonud kaasa olukorra, kus elementaarsed turva- ja kontrollitavuse nõuded on täitmata ning valimised on mittekontrollitavad,“ ütles Helme.

Martin Helme sõnul on valimiste ausus ja usaldusväärsus demokraatia toimimise alus. „Kõik kodanikud ja parteid peaksid olema väga huvitatud sellest, et meie valimiste kohal ei ripu võltsimise või põhiseadusvastasuse tume vari. Selle kaebuse esitamisega seisame kõigi kodanike põhiõiguse eest kasutada segamatult ja võrdselt oma häält kõrgeima võimu kandjana ning põhiseadusliku korra säilimise eest,“ ütles Helme.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindab advokaat Paul Keres.

„Meie kõigi soov on panna see valitsus kokku neljaks aastaks, et peame kõik teemad põhjalikult läbi rääkima. Seega läheb kõnelustega aega,“ tõdes Kaja Kallas.

Esimese päeva võimukõnelusi kokku võttev pressikonverents:

Kolmapäeval algasid Toompeal Stenbocki majas koalitsioonikõnelused Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna delegatsioonide vahel, eesmärgiga sõlmida valitsuslepe.

„Tahame teha lepingu, mis teeb kõigi Eesti inimeste elu paremaks. Reformierakonna prioriteedid on Eestit järgmistel aastatel kindlalt kaitsta, parandada Eesti inimeste elujärge ja käivitada rohereformist lähtuv majanduskasv,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.

„Sotsiaaldemokraatide jaoks on läbirääkimistel kesksel kohal inimeste toimetulek ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamine, töökohad, kliimaküsimused ja abi vajavate ühiskonnagruppide toetamine,“ sõnas sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Lauri Läänemets.

„Eesti 200 seab koalitsiooniläbirääkimiste prioriteetideks haridusreformi, rohepöörde elluviimise ning personaalse riigi kontseptsiooni käivitamise. Valijad on andnud meile mandaadi teha suuri otsuseid,“ lausus Eesti 200 esimees Lauri Hussar.

Täna räägitakse läbi kõneluste üldpõhimõtted ja tehnilised detailid ning kuulatakse rahandusministeeriumi ülevaadet riigi rahalistest võimalustest.

Koalitsioonikõnelustele anti avapauk! Vaata pilte galeriist!

Esmaspäeval ja teisipäeval toimus vastavalt seadusele riigikogu valimistel antud häälte teistkordne ülelugemine linna ja valla valimiskomisjonides. Esmaspäeval loeti üle ka e-hääled.

966 129-st hääleõiguslikust inimesest osales Riigikogu valimistel 613 801. Pärast topelthääletamise kontrolli läks lugemisse 312 181 e-häält. 301 620 valijat andis oma hääle pabersedeliga jaoskonnas. Seega on lõplik osalusprotsent 63,7.

Kehtivaid sedeleid oli 610 299. Kehtetuid sedeleid oli 3502. Lisaks anti üks kehtetu e-hääl.

Vabariigi Valimiskomisjonile saab kaebusi esitada kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest. Lõplikud valimistulemused kuulutatakse välja pärast kõikide valimiskaebuste lahendamist.

Seesinasest videointervjuust saab veel teada, kas Madison alustab tööd riigikogus või jätkab europarlamendis, miks on Tallinn kandideerimiseks keeruline piirkond ja mitut kohta EKRE äsja lõppenud valimistel püüdma läks.

Kaalep nentis, et olenemata sellest, kui usaldusväärseks võib pidada e-hääletuse tulemusi, olid EKRE halva tulemuse taga partei enda tehtud vead.

President Alar Karis kohtus parlamenti valitud erakondade juhtidega. „Sain põneva sissevaate uue tõenäolise koalitsiooni ja uue tõenäolise opositsiooni mõtteruumi. Paljud mured on neil sarnased või lausa samad, mistõttu soovitan neil vastastikku tähelepanelikult kuulata ja mitte karta teineteiselt mõistlikke mõtteid napsata. Oma Eestis oleme ju kõik koos, nagu ühes laevas. Läbi vaidluste ja väitlemise, sest vaidlused ja väitlemised on kohustuslikud.“

Valimistel 3457 häält kogunud keskerakondlane Yana Toom teatas Facebookis, et ei lähe riigikokku ja jätkab tööd Euroopa parlamendis. Yana Toomi asendusliige on 1405 häält saanud Narva endine linnapea Aleksei Jevgrafov.

Erakonna Eesti 200 juhatus otsustas täna võtta vastu Reformierakonna ettepaneku alustada läbirääkimisi järgmise valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

„Liberaalne ja uuendusmeelne valija on andnud sellele koalitsioonile võimsa mandaadi ning asume selle elluviimiseks koalitsiooniläbirääkimistesse,“ lausus Eesti 200 esimees Lauri Hussar.

Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas märgib, et neile on koalitsiooniläbirääkimistel olulisimad teemad haridusreform, rohepööre ning personaalne riik. Partei esimees Lauri Hussar rõhutab, et võimuliitu luues tahetakse teha ajalugu ning sõlmida liit, mis kestab neli aastat. Eesti poliitajaloos pole seda seni juhtunud.

Mõnevõrra üllatuslikult käib Hussar taas välja mõtte, millega flirtis juba enne valimisi: „Meie viime koalitsiooniläbirääkimistele küsimuse, et ehk peaks kriminaalkorras karistatud erakondadelt riikliku rahastuse ära võtma.“

Ametikohtade jaotuse osas Hussar ja Kallas spekuleerida ei taha. Kallas käib aga lauda mõtte, et iga tulevane minister peaks parlamendi ees läbima valdkonnaalase kompetentsi ristküsitluse: „Et me ei võtaks põrsaid kotis.“

Esimese asjana tahavad Hussar ja Kallas aga teada saada, mis seis riigirahanduses tegelikult valitseb. Kas ootuspäraselt kesise seisu peale eelistaks Eesti 200 kärpeid või maksutõuse, ei soovi nad aga veel vastata.

Eesti 200 juhatus kinnitas läbirääkimisdelegatsiooni, kuhu kuuluvad erakonna esimees Lauri Hussar, aseesimees Kristina Kallas ning juhatuse liikmed Margus Tsahkna ja Marek Reinaas. Delegatsiooni täiendatakse vastavalt läbirääkimiste teemadele.

„Minu ettepanek on alustada koalitsioonikõnelusi sellega, et kõigil oleks pilt riigi rahandusest silme ees,“ kirjeldas parlamendivalimiste võitja Kaja Kallas, kuidas ta soovib kolmapäevast hakata pidama läbirääkimisi kahe liberaalse erakonnaga. Kallase sõnul on Reformierakond valmis arutama kõiki teemasid, sh abieluvõrdsuse küsimust, mis on kõigi kolme erakonna valimisprogrammis.

Mitu protsenti häältest said naiskandidaadid?

„Me oleme Ukraina poolt, aga eelkõige peaksime olema ikka Eesti poolt. Me ei saa paati võtta rohkem inimesi, kui sinna mahub, see läheb ju põhja!“

Kes suutsid oma tulemuse ära teha, kes põrusid aga täielikult, jäädes alla isegi madalamal pulgal olnud parteikaaslastele?