Kvaliteetne uni toob rõõmsa ja tegusa päeva

Uni on organismi loomulik puhkeseisund, mis on vajalik energiavarude taastootmiseks. Uni ei ole omane ainult inimestele: magavad kõik imetajad ja linnud ning ka suur osa roomajatest ja kahepaiksetest.

Täiskasvanud inimene peaks magama vähemalt seitse tundi ööpäevas. Uusimate uuringute andmed näitavad, et umbes 33% inimestest magavad sellest normist vähem aega. Nii kujuneb krooniline „unevõlg“, millel võib olla väga tugev negatiivne mõju tervisele.

Uni on organismile eluliselt tähtis. Une ajal kogunevad energiavarud ning aju jätkab päeva jooksul õpitu ja kogetu töötlemist ja korrastamist, et saaksime seda edaspidi kasutada.

Häiriv unetus

Nukker statistika näitab, et pea kolmandikul kõigist inimestest esineb kroonilisi unehäireid, mis võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Enamasti väljendub unetus ehk insomnia uinumisraskustena, mille põhjuseks on ärevus, mõtted eelmise päeva sündmustest või muretsemine tuleviku pärast. Unehäired võivad avalduda ka katkendliku unena, mil tuleb öö jooksul mitu korda ärgata. Unetuse üheks ilminguks on ka soovimatu liiga varajane ärkamine. Unehäired võivad tugevasti mõjutada meie elukvaliteeti ning põhjustada erinevaid tervisemuresid.

Unetuse vahetud negatiivsed tagajärjed on:

·       Väsimus, uimasus ja unisus päevasel ajal,

·       Ärevus, ärrituvus ja meeleolu kõikumised,

·       Mälu halvenemine ja reaktsioonide aeglustumine.

Kestvate unehäirete tõttu langeb töövõime ning suureneb oht sattuda õnnetustesse. Pikaajaline unetus suurendab riski haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse või depressiooni.

Tandem une jaoks – melatoniin ja serotoniin

Melatoniin on kehaomane aine, mida nimetatakse ka unehormooniks. Aju hakkab melatoniini suuremates kogustes tootma pimeduse saabudes. Melatoniin reguleerib meie keha biorütme ning une ja ärkveloleku tsüklit. Õhtuti, mil melatoniini kontsentratsioon organismis tõuseb, tekib unisus - hakkame haigutama, tunneme end väsinuna ja tahame magama minna. Melatoniini sünteesitakse meie kehas teisest hormoonist, mida päeva jooksul rohkem vabaneb – serotoniinist ehk niinimetatud õnnehormoonist. See optimistlik hormoon annab meile hea tuju, naeratuse näole ja positiivse ellusuhtumise. Nii melatoniin kui ka serotoniin moodustuvad asendamatust aminohappest L-trüptofaanist, mida meie organism saab kas toidu või toidulisanditega.

Suukaudsed melatoniinipreparaadid

Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab uinuda, tagab rahuliku une ja aitab vältida soovimatuid öiseid ärkamisi. Apteekidest võib soetada erinevaid retseptivabu melatoniinipreparaate. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase unisusega enne magamajäämist.

Millist melatoniinipreparaati eelistada?

Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja väga kiire toime. Parima toime annab Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on väga hea, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele veel kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.

Good Sleep sprei saad soodsalt soetada siit.