Tavapärased südamehaiguste riskitegurid on kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk, suitsetamine ja liigne kehakaal. Lisaks mõjutavad südame tervist oluliselt ka mittetavapärased riskitegurid, nagu stress, ärevus, unehäired ja depressioon.
Inimesed kipuvad alahindama negatiivset mõju, mida pikaajaline stress võib avaldada nende südame tervisele. Stressi põhjused võivad olla erinevad: pingeolukord või konfliktsituatsioonid tööl, abielulahutus, peretülid, lähedase surm, pikaajaline haigus, meedias kajastatavad negatiivsed uudised looduskatastroofidest või sõjast.
Uuringud on näidanud, et stress ja ärevus on otseselt seotud südameinfarkti riskiga. Lisaks sellele on tõestatud, et kõrge stressitase mõjutab negatiivselt tervise taastumist pärast infarkti läbipõdemist. Seetõttu on südame tervise säilitamiseks oluline mõista nii tavapäraseid kui ka mittetavapäraseid südamehaiguste riskitegureid. Tasub ka meeles pidada, et naiste südame tervist mõjutavad võrreldes meestega tugevamini just emotsionaalsed, närvipingega seotud tegurid.
Kuidas võib stress põhjustada südameinfarkti?
Nii lühiajaline kui ka pikaajaline stress on südamele kahjulik. Mehhanisme, kuidas närvipinge täpselt südamehaiguse väljakujunemisele viib, alles uuritakse.
Emotsionaalne stress ja depression võivad põhjustada vererõhu tõusu ehk hüpertensiooni, mis omakorda põhjustab südamehaigusi. Stress võib samuti tõsta stressihormoonide, eriti kortisooli taset veres, mis mõjutab südame löögisagedust ja vererõhku.
Stress võib ka esile kutsuda ebatervislikke tegevusmustreid, millega püütakse pingega toime tulla. Naiste puhul on selleks sageli liigsöömine või suitsetamine, meeste puhul – liigne alkoholi tarbimine. Kõik sellised liialdused suurendavad omakorda südamehaiguste riski.
Lühiajalised ja rasked stressisituatsioonid võivad põhjustada tõsist, kuid tavaliselt ajutist, mööduvat südamepuudulikkust. Seda seisundit, mida esineb sagedamini naistel, nimetatakse ka murtud südame sündroomiks ehk stressikardiomüopaatiaks.
Mida teha, et oma südant kaitsta?
Selleks, et oma südant kaitsta ja pideva stressi negatiivse mõju minimeerida, püüa saavutada mõistlik tasakaal töö ja puhkeaja vahel. Leia aega oma pereliikmete, sõprade ja meelelahutuse jaoks. Südamele tuleb kasuks ja stressi maandab füüsiline tegevus värskes õhus. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab alandada vererõhku ja võidelda teiste südamehaiguste riskiteguritega.
Pea meeles, et uni ja stress on omavahel seotud. Stress võib mõjutada und ja unepuudus võib omakorda põhjustada rohkem stressi. Ideaalne on, kui sa magad öösel vähemalt seitse kuni kaheksa tundi. Piisav uneaeg on stressi ohjamisel ja südame tervise edendamisel kriitilise tähtsusega.
Parema une huvides on soovitav magada jahedas, pimedas ja vaikses toas. Enne magamajäämist tuleks vältida intensiivset trenni, telekavaatamist, arvutitööd ning söömist-joomist, eriti alkoholi ja kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toite.
Looduslikud vahendid südame tervise säilitamiseks.
Apteekides on saadaval erinevaid südant toetavaid looduslikke vahendeid. Uut ja kõige tõhusamat südame toetuseks ja kaitseks mõeldud toodete põlvkonda esindab looduslik komplekspreparaat Cardilong, mis sobib hästi ka stressi all kannatavatele inimestele.
Cardilongi koostisse kuuluvad ravimtaimede ekstraktid ja bioloogiliselt aktiivsed ained, mis toetavad ja tugevdavad südame tervist ning aitavad säilitada südame normaalset ja ühtlast rütmi. Selline tasakaalustatud koostis kergendab südame koormust ning tagab südame häireteta töö pikkadeks aastateks. Cardilong sobib südame toetuseks hästi nii naistele kui meestele, nii noorematele kui ka eakamatele inimestele.
Samal teemal
