Protestijad esmaspäeval Brüsselis.

Foto: EPA/Scanpix
Ohtuleht.ee 23. jaanuar 2023 22:25

Esmaspäev, 23. jaanuar. Käimas on sõja 334. päev. Saksamaa on endiselt kahtleval seisukohal lahingtankide Leopard 2 saatmise kohta Ukrainasse.

Ülevaade olulisematest sündmustest:

  • Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell märkis, et Saksamaa ei takista Leopard tankide saatmist Ukrainasse. „Tundub, et Saksamaa ei keela nende relvade eksportimist, kui mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, kellel neid on, soovivad neid saata,“ sõnas Borrell.

  • Saksamaa relvajõud alustasid Patrioti õhutõrjesüsteemide transportimist Poola territooriumile. Teatavasti on Ukraina piiri lähistele paigutatavate süsteemide põhiliseks eesmärgiks tagada seda, et Poola pinnale ei satuks juhuslikud raketid.

  • Poola kavatseb esitada Saksamaale palve Leopardi tankide tarnimiseks Ukrainale. Peaminister Mateusz Morawiecki sõnas, et kuigi Berliinilt küsitakse heakskiitu, tegutseb Poola igal juhul enda äranägemise järgi.

  • Läti alandab oma diplomaatilisi suhteid Venemaaga, ütles välisminister Edgars Rinkevics esmaspäeval Twitteris. Otsus tehti solidaarselt Eestiga ja see jõustub 24. veebruaril, lisas ta. See samm tehti pärast seda, kui Moskva alandas oma diplomaatilisi suhteid Eestiga ja saatis välja Eesti suursaadiku süüdistatuna „russofoobias“.

  • Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles pühapäeval antud intervjuus, et ootab peatset otsust tankide tarnimise kohta Ukrainasse.

  • Saksamaa välisminister Baerbock ütles, et Berliin lubab Poolal tanke Ukrainasse saata. Poola pole veel Leopard 2 Ukrainasse saatmiseks nõusolekut küsinud, kuid Saksamaa ei seisaks teel, kui Poola seda paluks, ütles Baerbock.

  • Poola teatas, et on valmis saatma Kiievisse 14 Leopardi tanki, kuid ootab enne Berliinist „selget avaldust“. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kritiseeris Saksamaa suutmatust tarnida tanke Ukrainale. „Saksamaa suhtumine on vastuvõetamatu. Sõja algusest on möödas peaaegu aasta. Süütuid inimesi sureb iga päev," ütles ta.

  • Ühendkuningriigi endine peaminister Boris Johnson tegi pühapäeval üllatusvisiidi.

  • Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pühapäeval, et ei välista Leclerci tankide Ukrainasse saatmist. „Mis puutub Leclercidesse, siis olen palunud kaitseministeeriumil sellega tegeleda. Miski pole välistatud,“ ütles ta tippkohtumisel Saksamaa kantsleri Scholziga rääkides.

  • Norra kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen hinnangul on konflikti käigus hukkunud või haavatud 180 000 Vene sõdurit, ukrainlaste arv aga on 100 000 sõjaväeohvrit ja 30 000 tsiviilisikut. Kristoffersen tõi TV2-le antud intervjuus arvud välja, täpsustamata, kuidas need numbrid välja arvutati.

  • Venemaa on sõjas kaotanud üle 100 000 sõduri, kuid Ukraina kiire võit on vaevalt võimalik, ütles USA kindral Mark Milley kohtumisel Ramsteinis. Sõjalisest vaatenurgast on Ukrainal 2023.  aastal „väga-väga raske“ Vene vägesid välja tõrjuda.

Allikad: CNN, Reuters, The Guardian, BBC

23:42

Rusuvad fotod Luhanski oblastis asuvast Popasnast, mis on muutunud sõja tõttu kummituslinnaks. Praegu on see okupantide kontrolli all. Venemeelsed ametnikud on öelnud, et linna ülesehitamisel pole mingit mõtet.

23:36

Ukraina meedias levivad jutud, et Zelenskõi personaliülema asetäitja Kõrõlo Tõmošenko andis sisse lahkumisavalduse. Spekuleeritakse, et Tõmõšenko koha võtab üle praegune Kiievi oblasti kuberner Oleksii Kuleba. Vaid mõned päevad tagasi nimetas Tõmõšenko ametist lahkumist „jamaks“. Kuulduste kohaselt süüdistatakse teda inimeste evakueerimiseks annetatud sõiduki isiklikul otstarbel kasutamises.

22:39

Hollywoodi superstaar Sean Penn valmistub veebruaris esitlema Kiievis filmitud dokumentaalfilmi Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskõist. 73. Berliini filmifestivalil linastuv dokumentaal heidab pilgu mõistagi sõjaajale. Arvatakse, et Penni linateos on mitmete Ukrainaga seotud filmide seas festivalil üks parimaid. Kahekordne Oscari võitja ise külastas Kiievit veebruaris – vahetult pärast Venemaa pealetungi algust.

22:13

Ukraina korruptsioonivastase tegevuskeskuse juhtkonna liige Olena Haluška toonitas, et viimaste küsitluste käigus toetas NATOga liitumist 86% ukrainlastest. Ta tuletas meelde, et 2013. aastal ehk aasta enne Venemaaga sõdimise algust oli sama näitaja vaid 18%. See ilmestab selgelt, kuidas ajad muutuvad. „Inimesed otsivad turvalisust psühhopaadist naabri eest,“ sõnas Haluška.

21:26

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kuulutas, et Rootsi ei tohiks panustada Türgi toetusele NATOga liitumise asjus. Viimatiste lahkhelide põhjuseks on Rootsi pealinnas Stockholmis toimunud protestid, kus aktivistid põletasid koraane ja „poosid üles“ Erdogani kujutava nuku. „Need, kes lubasid Stockholmis asuva Türgi saatkonna ees sellisel ennekuulmatusel toimuda, ei peaks meilt mingeid teeneid ootama. Kui Rootsi ei austa Türgit ning moslemite usulisi tundeid, ei saa meilt NATOga liitumise osas mingit toetust,“ põrutas Erdogan.

21:22

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell märkis, et Saksamaa ei takista Leopard tankide saatmist Ukrainasse. „Tundub, et Saksamaa ei keela nende relvade eksportimist, kui mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, kellel neid on, soovivad neid saata,“ sõnas Borrell.

20:39

Meeldetuletus sellest, et Ukraina palus Saksamaalt Leopard tanke juba möödunud aasta 3. märtsil ehk sõja seitsmendal päeval. Täna on käimas sõja 334. päev. Seda arvestades viskas Ukraina diplomaat Andrii Melnik õhku igati loogilise küsimuse: „Võibolla on aeg seda protsessi kiirendada?“

20:21
Reinsalu kutsus ELi liikmesriike suurendama sõjalist abi Ukrainale

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna, 23. jaanuaril Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kus kutsus kõiki ELi liikmesriike suurendama sõjalist abi Ukrainale, liikuma edasi täiendavate sanktsioonidega Venemaale ja langetama naftale seatud hinnalage.

Märkides pea aastat Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas, rõhutas Reinsalu, et täiendava kaitseabi andmisega Ukrainale oodata ei saa, sest Venemaa valmistub suuremahuliseks rünnakuks. Ta tervitas välisasjade nõukogul täna vastu võetud otsust toetada Ukrainat Euroopa rahutagamisrahastu abimeetme paketiga täiendava 500 miljoni euro ulatuses, kuid lisas, et Ukraina toetamisega peab jätkama. „Läinud nädalal otsustas Eesti saata Ukrainale seni suurima sõjalise abi paketi, mis tõstis Eesti Ukrainale antud sõjalise abi 370 miljoni euroni ehk enam kui ühe protsendini Eesti sisemajanduse koguproduktist,“ sõnas Reinsalu. „Kutsusin kõiki ELi riike suurendama samuti kaitseabi ühe protsendini SKPst, sest soovime sõja lõppemist, aga Venemaa on saatnud selge signaali, et plaanib oma vallutussõda jätkata.“

Kaitseabi suurendamise kõrval rõhutas Reinsalu ka agressiooni hinna tõstmist Venemaale, sealhulgas kümnenda sanktsioonipaketiga edasi liikumist. „Eesti soov on liikuda täiendavate sanktsioonidega edasi võimalikult kiiresti,” sõnas ta. „Täiendavate sanktsioonide kõrval peame langetama naftale seatud hinnalage, sest teenitud kasumiga finantseerib Venemaa sõda Ukrainas.“

Ühtlasi andis Reinsalu ELi välisministritele ülevaate Eesti pingutustest leida õiguslik lahendus Venemaa külmutatud varade kasutamiseks Ukraina ülesehitamisel.

Välisasjade nõukogu veerel kohtus Reinsalu oma Itaalia kolleegi Anonio Tajani ja Saksa kolleegi Annalena Baerbockiga, kellega räägiti Ukraina jätkuvast toetamisest, sealhulgas Venemaa vastutusele võtmist agressiooni- ja sõjakuritegude eest Ukrainas. „Rahvusvahelise üldsuse moraalne kohustus on Venemaa sõjaõuduste eest vastutusele võtta,“ ütles Reinsalu. Arutati ka vajadust anda Ukrainale suuremat relvaabi.

Välisasjade nõukogu veerel kohtusid ELi välisministrid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori Rafael Mariano Grossiga, kellega räägiti tuumaohutuse tagamisest Ukrainas. Kohtuti ka Palestiina peaministri Mohammad Ibrahim Shtayyehiga, kes andis põhjaliku ülevaate olukorrast Lähis-Idas.

Lisaks teavitas Reinsalu oma ELi kolleege Venemaa otsusest alandada diplomaatilist esindatust ajutise asjuri tasemele ja kutsus ka teisi riike üles järgima diplomaatilistes suhetes Venemaaga pariteetsuse põhimõtet.

19:30

Sellised on kahjud Sumõ oblastis asuvas Vorožbas, mida tabas täna kümme Vene mürsku. Põhja pool asuv Jesman sattus samuti rünnaku alla ning seal hukkus noor naine ning veel kaks kohalikku elanikku said vigastada.

19:00

Lääneriikide kõhklused seoses Ukrainale Leopard tankide loovutamisega viitavad Kremli väitel NATO „kasvavale närvilisusele“. „Mõistagi vastutavad konflikti jätkumise eest kõik riigid, kes osalevad otseselt või kaudselt relvade pumpamises Ukrainasse ning selle tehnoloogilise taseme tõstmises,“ põrutas Kremli kõneisik Dmitri Peskov. Praegusest segasest olukorrast – eelkõige Saksamaa kõhklustest – lõikabki kõige rohkem kasu Venemaa ja selle propagandamasin.

18:12

Saksamaa relvajõud alustasid Patriot õhutõrjesüsteemide transportimist Poola territooriumile. Teatavasti on Ukraina piiri lähistele paigutatavate süsteemide põhiliseks eesmärgiks tagada seda, et Poola pinnale ei satuks juhuslikud raketid – nagu juhtus möödunud aasta novembris Przewodowi külakeses, kus hukkus kaks kohalikku meest. Saksamaa armee kolonel Jörg Sievers toonitas, et Patriot süsteemide otstarve on „rangelt kaitsev“.

17:50

Ukrainas mõisteti süüdi esimene nn libareferendumi korraldaja. Tegemist on Hersoni oblasti elanikuga, kes tegi okupantidega aktiivselt koostööd ning osales „referendumi“ organiseerimises. Teda ootab viieaastane vanglakaristus. Teatavasti annekteeris Venemaa septembri lõpus neli Ukraina oblastit. Sellele eelnesid „referendumid“, mille tulemuste võltsimises pole kahtlustki.

17:23

Poola kavatseb esitada Saksamaale palve Leopardi tankide tarnimiseks Ukrainale. Peaminister Mateusz Morawiecki sõnas, et kuigi Berliinilt küsitakse heakskiitu, tegutseb Poola igal juhul enda äranägemise järgi. Saksa välisminister Annalena Baerbockilt sõnas nädalavahetusel intervjuus Prantsuse telejaamale LCI, et „kui meilt küsitaks, siis me ei teeks takistusi“.

17:07

Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvõtskõi postitas sotsiaalmeediasse teate, milles väitis, et Vene vägede rünnakutes said kahjustada Vorožbas asuv kortermaja ja raudteetaristu. „Kella kahe paiku plahvatasid linna keskel kümme mürsku. Kortermaja sai otsetabamuse. Üks korteritest hävis täielikult ja veel kolm said tõsiselt kahjustada,“ märkis Žõvõtskõi.

16:43

Norra advokaadi teatel ei saadeta riigist välja endist Wagneri grupi venelasest võitlejat Andrei Medvedevi, kes väidetavalt deserteerus Norrasse. „Võimalus, et ta saadetakse tagasi? See on null,“ toonitas Medvedevi advokaat Brynjulf Risnes. Viimane märkis, et Medvedev vahistati, kuna tema ja politsei vahel tekkisid „erimeelsused“ tema julgeoleku tagamise suhtes. Tal põgeneda aidanud Venemaa inimõiguslaste grupi Gulagu.net väitel ootaks Medvedevit tagasi Venemaale saates „julm mõrv“.

16:38

Uudisteagentuuri Reuters väitel kiideti heaks Euroopa Liidu uus 500 miljoni euro suurune abipakett Ukrainale. Nagu lubatud, siis Ungari sellele kätt ette ei pannud. Ametlik teadaanne abipaketi kinnitamisest saabub ilmselt veidi hiljem.

16:11

Ungari teatas, et ei sea Euroopa Liidule takistusi Ukraina toetamises. Sealhulgas ei blokeerita uusi meetmeid, mille eesmärgiks on anda Ukrainale rohkem sõjalist abi, kuulutas Ungari välisminister Peter Szijjarto videopöördumises. Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell avaldas lootust, et ELi ministrid kiidavad heaks uue 500 miljoni euro suuruse abipaketi.

15:26
Läti alandab diplomaatilisi suhteid Venemaaga

Läti alandab oma diplomaatilisi suhteid Venemaaga, ütles välisminister Edgars Rinkevics esmaspäeval Twitteris.

Otsus tehti solidaarselt Eestiga ja see jõustub 24. veebruaril, lisas ta.

See samm tehti pärast seda, kui Moskva alandas oma diplomaatilisi suhteid Eestiga ja saatis välja Eesti suursaadiku süüdistatuna „russofoobias“.

14:59

Boris Johnson kinnitab, et „Ukraina peab võitma ja Putin ebaõnnestuma.“

13:21
Järgmine Ramsteini kohtumine toimub veebruaris

„Pärast Ramsteini 8 [kohtumist- toim.] tagasi koju. Iga kohtumisega näen, kuidas meie partnerite usaldus Ukraina vastu kasvab. See kõik on tänu meie sõdurite ja esindajate raskele tööle,“ säutsus Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov Twitteris.

„Rohkem usaldust tähendab rohkem relvi. Et kaitsta meie maad, merd ja taevast,“ ütles ta ja lisas, et järgmine kohtumine USA baasis Ramsteinis Saksamaal toimub veebruaris.

Kohtumised algasid 2022. aasta aprillis, kui Kiievi peamised liitlased kogunesid Ramsteini, et juhtida Venemaa sissetungi ajal Ukraina-keskseid kaitsekõnelusi.

Riigijuhid ei jõudnud reedel kokkuleppele Saksamaal toodetud tankide Leopard 2 Ukrainasse saatmise küsimuses, hoolimata NATO ja Kiievi kasvavast survest Berliinile suurendada sõjalist abi enne Venemaa potentsiaalset kevadpealetungi.

Loe rohkem