Kunagise Kopli kalmistu kivist ausambal seisis saksakeelne tekst: „Siin puhkab lauljanna Mara, tema, kelle kunst kord hurmas ja pani imetlema kogu Euroopat. Püha olgu see paik igale ilu- ja kunstisõbrale“. Võimalik, et just lauljatarile mõeldes kirjutas Werner Bergengruen oma raamatus „Surm Tallinnas“: „Siia on maetud naine, kelle laul ühe Leipzigi üliõpilase südame võlus ning kes sai sealtpeale Goethe aja inimestele Mignoni võrdkujuks.“ Raamatus tagasihoidlikult Leipzigi üliõpilaseks kutsutud Goethe oli toona 16aastane studioosus, lauljapreili temast paar aastat vanem.
Oli 1815. aasta augusti lõpp, kui postitõllaga tuli Toompeale Tuglase (Douglase) tänavale vanem naine. Ta ei meenutanud enam lapseohtu Mignoni Goethe ajastuteoses „Wilhelm Meisteri õpiaastad“ ja vähesed tallinlased tundsid ära Euroopa kuninglike õukondade diiva, kontserdipubliku lemmiku, seiklusrikka ja romantilise eluteega, aga nüüd juba kaduva iluga Gertrud Elisabeth Mara. Hääleulatuselt ja esinemisoskuselt oli ta parim sopran, keda tol ajal kontinendilt leida.
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Osta üks artikkel
Samal teemal
Kommentaarid (0)