ERILINE KONTSERT: kuidas kurdid kuulsid ja pimedad nägid koorimuusikat. „Vaatasin viipekeelse kogukonna hingestatud kaasaelamist – see oli äärmiselt südantsoojendav!“

„On nii, et üks lihtsalt vaatab, aga teine näeb. Päriselt. Silmad ei tee kedagi nägijaks, ega kõrvad kuuljaks. Sest südamel pole vaja silmi, et näha, ega kõrvu, et päriselt kuulda,“ arutleb luuletaja Lauri Räpp laupäeval, 3. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli aulas kontserdil „Mis on inimene?“.

Me kõik oleme inimesed, oma võimete ja piirangutega. Sellele juhtiski tähelepanu Tallinna Tehnikaülikooli naiskoori kontsert, mida võib mitme asja poolest nimetada esmakordseks.

See oli kontsert sõna otseses mõttes kõigile, sõltumata sellest, kuidas keegi maailma kogeb. Kontserdil oli kirjeldustõlge pimedatele ja vaegnägijatele. Punktkirjas kontserdikava. Viipetõlge kurtidele. Lihtsas keeles kontserdikirjeldus intellektihäirega inimestele.

Südantsoojendav hingestatus

Ann-Ornella Öpik suhtleb viipekeeles. Ta ei olnud kunagi varem kontserdil käinud, sest viipekeeletõlget üritustele lihtsalt ei tehta. „See oli minu jaoks täiesti esimene kontserdikogemus! Uskumatult mõnus oli, sain väga ägeda elamuse!“ kiidab Öpik.

Öpik juhib kurtide noorte organisatsiooni ja oli kaasatud ka kontserdi korraldusse. Ta õpetas koorile viipekeeles selgeks Pärt Uusbergi laulu „Mis on inimene?“. Saalis viibinud kurdid vaimustusid sellest niivõrd, et hakkasid viibeldes kaasa laulma.

„Vaadates publikut, viipekeelset kogukonda, nägin, kui hingestatud nad olid – see oli äärmiselt südantsoojendav!“ räägib Öpik, kes loodab, et kontserdikorraldajad võtavad üritusest šnitti ning kurtide kaasamine ei jää ühekordseks sündmuseks.

Kuigi pimedad kuulevad laulu, ei saa nad osa kõigest muust, mis ühe sündmuse juurde käib. Missuguses ruumis viibitakse, missugused on dekoratsioonid, kuidas näevad välja esinejad, kui palju neid on, kuidas toimub liikumine. Seda kõike kirjeldas kontserdil pimedatele Piret Aus.

Maailmast eelkõige kuulmismeele kaudu osa saav Jakob Rosin lausub, et ka see on oluline, mis laval toimub, ja kuidas see välja näeb, kuid see osa jääb nägemispuudega inimestele tavaliselt saamata. „Täna said kõik need, kes ei näe, sellest osa,“ lausub Rosin.

Rosinal on näpus oranž punktkirjas kava. Selliseid tema sõnul kontsertidel tavaliselt ei jagata.

Kultuurielamustest äralõigatud

Rosin loodab, et üha enam kontserdikorraldajaid võtab ligipääsetavuse enda südameasjaks. Ta toob näite, et augustis tuleb Eestisse maailmakuulus poplaulja Weeknd ning temagi sooviks kogu sündmuse juurde käivast osa saada. „Kujutan ette, et šõu tuleb meeletu, aga mina kuulan kontserti ikka nagu Spotifyst [muusikaplatvorm – toim.],“ sõnab Rosin.

Kurtide kogukonna eestkõneleja Öpik ütleb, et vaikselt on hakatud viipekeeletõlget võimaldama – olgu selleks laulupidu või Eurovision –, kuid Tehnikaülikooli naiskoori kontserti nimetab ta kulminatsiooniks.

Öpik soovib, et ligipääsetavus suureneks ja laieneks, ja et kurtide kogukond oleks ühiskonda rohkem kaasatud, mitte ärapeidetud.

Kontserdi kunstiline juht Edmar Tuul sõnab, et tema soov oli võimaldada Eesti riigi olulisimast alustalast, kultuurist osa saada igaühel. Teda morjeldab, et kultuurielamustest on ära lõigatud ja eemale jäetud suur hulk inimesi.

Sellel on Tuule sõnul omad põhjused, millest peamised on teadmatus, oskamatus ning suutmatus teha koostööd. „Soovisime kontserdiga näidata eeskuju, et tõepoolest on võimalik korraldada sündmus, millest saavad võimalikult paljud huvilised osa,“ lisab Tuul.

Kontserdi avasõna tegi president Kersti Kaljulaid: „On väga hea, et meie koorilauljad tahavad ulatuda inimesteni, kelle ligipääs kultuurile on piiratud. Saagu tänasest alus liikumisele selle poole, et igal laulupeol oleks igal kooriliigil üks laul, mida lauldakse ja ka viibeldakse. See viiks algae arusaamise eesti viipekeelest päriselt kõigi koorilauljateni. See näitaks erilistele ininestele, et meie ühiskond mõtleb nende peale. Eesti tee hoolivamaks riigiks peab jätkuma! Hoiame Eestit!“

Kontserdi korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Viipekeele Selts MTÜ, Viipekeeletõlkide OÜ, Kirjeldustõlge OÜ.