Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg

Foto: Martin Ahven
Ohtuleht.ee 25. november 2022 12:26

Iganädalasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil andis viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Grosbergi sõnul pole viimasel nädalal rindejoonel olulisi muutusi toimunud ja keskkonna osas on jõutud sellesse punkti, millest ta on augustikuust saati rääkinud. „Ilmastik, eelkõige vihm ja sellest tulenev maapinna mitteläbitavus on viinud selle seisuni, kus kineetilised rünnakoperatsioonid toimuvad ainult väga väikeste üksustega ja väga piiratud aladel,“ seletas Grosberg.

Madal pilvisus ja pidev vihm seavad piirangud ka õhuväeüksustele, kes tegutsevad veel vähem. Igasuguste mehitamata õhusõidukite kasutamine on samuti keerulisem kui eelnevalt. „Sellest tulenevalt on kaitsjatel ründajate ees eelis. Ründajad kummalgi poolel pole erilist edu saavutanud.“

Grosberg ütles, et muutus võib tulla siis, kui Ukrainasse saabub suuremat sorti talv. Ilmad lähevad seal külmaks detsembri keskpaigast jaanuari ja veebruarini. Kui maapind läbi külmub, tekib võimalus minna soomustehnikaga suurematesse manöövritesse ja teha rohkem pealetungioperatsioone.

„Vene Föderatsioon on meie hinnangul tänaseks päevaks olemasolevast laskemoonakogusest ära kulutanud umbes kaks kolmandikku või natuke alla selle. Sellest tulenevalt on viimastel nädalatel kõikides lahingumoonaelementides toimunud langus. Osaliselt sellepärast, et ründeoperatsioone ei ole võimalik suures mahus teha, ja teiseks laskemoona kokkuhoid, kuna tõenäoliselt tahetakse kevadel pärast maapinna kuivamist intensiivsemate lahingutega jätkata,“ rääkis Grosberg.

Seetõttu on Venemaa juba eelnevalt üritanud laskemoona osta Iraanist droonide näol kui ka ballistiliste rakettide näol Põhja-Koreast. Jätkuvalt toimub laskemoona vedu Valgevenest Venemaale.

„Piiratud operatsioonitempost ja laskemoona kulutamist hoolimata jätkuks laskemoona enamvähem kuueks kuuks,“ märkis Grosberg.

Viimase aja raketirünnakud Ukraina energiataristule ei ole aga märk sellest, et nad on uut lahingumoona saanud. „Pigem tuleb see strateegia muutusest. Sõda käib materiaalses domeenis maastiku üle, kuid tegelikult on sõda alati võitlus vaimu üle. Just need rünnakud kriitilise taristu vastu on eelkõige selleks, et ukrainlaste võitlustahet murda ja panna tsiviilelanikke maksimaalselt raskesse olukorda.“

Rindel muutusteta

Venelastel on käsil Hersonist vabanenud üksuste ümberpaigutamine. Eelkõige paigutatakse neid Zaporižžja ja Donetski oblastitesse.

„Donetsk on ka jätkuvalt see piirkond, kus väiksemad Vene üksused üritavad jätkuvalt pealetungioperatsioone läbi viia. Jätkuvalt Bahmuti suunas. Ukrainlased omakorda üritavad edundada Harkivi oblastis oma kättevõidetud ala ehk Svatove ja Kreminna piirkonnad on need, kus ukrainlaste poolt lahingutegevus käib. Suurt edu kumbki pool saavutanud ei ole,“ ütles Grosberg.

Aktiivsem tegevus jätkub sõltuvalt talvest pärast aastavahetust, tõenäoliselt kevadel. Selleks on mõlemal poolel vaja reorganiseerida ja varustust täiendada.

„Päeva lõpuks sobiks Vene poolele ka praegune külmutatud konflikti olukord, kus rinne jääks pidama seal, kus on. Mitte, et see tähendaks olukorra lahendust, vaid pigem kasutaks Venemaa seda ära lahinguvõime taastamiseks ära ja varem või hiljem puhkeks see sõda uuesti,“ hoiatas Grosberg.

Grosbergi sõnul on sõjaline oht Eestile jätkuvalt väga madal. Eelkõige seepärast, et Eesti piiri lähedale paigutatud Vene üksused on vähemas või suuremas osas seotud sõjaga Ukrainas.

„Siiski toimub ka siin piiride lähedal, nii Pihkvas kui Lugal, mobiliseeritud reservväelaste väljaõpe,“ ütles Grosberg.

Leningradi oblastil on esinenud mõningaid probleeme mobiliseeritute kokku ajamisel. Neljas rajoonis ei suudetud mobilisatsiooniülesannet täita. Väljaõpe kestab veel ja mobiliseeritud ei ole siit piirkonnast veel ära liikunud.

„Peamiselt õpitakse kergjalaväe tegevusi ja tõenäoliselt lähiajal paisatakse need üksused Ida-Ukrainasse kaitse- või ründetegevuse läbi viimiseks,“ sõnas Grosberg.

Uus mobilisatsioonilaine on võimalik

Kaitseminister Šoigu küll ütles, et mobilisatsioon on lõpetatud, kuid Putini ukaasi selle lõpetamisest pole välja antud. Grosberg peab uut mobilisatsiooni võimalikuks, kuid nendib, et nende sõjameeste varustus läheb järjest kehvemaks.

„Eks varustuses annab minna järjest kehvemaks ja kehvemaks. Mitte, et see neil täna hea oleks. Aga kuskil on kindlasti veel mobilisatsiooniladusid, kus on 1943. aastal tehtud vorme, mida saab inimestele selga panna,“ märkis Grosberg.

„Kätte saadavate reservväelaste kvaliteet läheb järjest halvemaks ja ma sügavalt kahtlen, et nad suudavad läbi viia kaks poolemiljonilist mobilisatsioonide lainet. See oleks ikka väga palju inimressursi kannatamist. Aga tõenäosus, et üks mobilisatsioonilaine võib veel tulla, on täiesti olemas. See kindlasti sõltub hästi palju sellest, milline saab olema Vene vägede edukus kevadel ja kas sellist asja vaja on,“ lisas ta.