Ukraina sõdurid sihtimas venelaste positsioone Hersonis.

Foto: AP/Scanpix
Ohtuleht.ee täna 09:17

Reede, 25. november. Käimas on sõja 275. päev. Euroopa Liidu valitsused on endiselt eriarvamusel, kui palju Venemaa naftahinda piirata, et Moskva poleks suuteline maksma Ukraina sõja eest, ilma et sellest tekiks ülemaailmne naftatarnešokk. Läbirääkimised jätkuvad ilmselt täna.

  • Venemaa on sõjale Ukrainas kulutanud hinnanguliselt 82 miljardit USA dollarit ehk veerandi oma aastaeelarvest. Hinnang sisaldab otseseid kulusid, mis on vajalikud sõjaliste operatsioonide toetamiseks. Kuid see ei hõlma stabiilseid kaitsekulutusi ega majandusega seotud kahjusid.

  • Zelenskõi: teateid Venemaa rünnakutest vabastatud Hersoni oblastile tuleb „peaaegu iga tund“. President Volodõmõr Zelenskõi ütles 24. novembril peetud kõnes, et sagedased rünnakud algasid pärast seda, kui Vene väed olid sunnitud Hersoni oblastist lahkuma.

  • Putin: naftale hinnalae kehtestamisega kaasnevad energiaturule tõsised tagajärjed. Putin rõhutas, et sellised tegevused on vastuolus turusuhete põhimõtetega ja toovad suure tõenäosusega kaasa tõsiseid tagajärgi globaalsele energiaturule.

  • Ülevaade Ukraina kaotustest sõjas: üheksa kuu jooksul on tapetud üle 5500 tsiviilisiku, 2 miljonit inimest küüditatud Venemaale ning uuritakse üle 47 000 Vene vägede poolt väidetavalt korda saadetud sõjakuritegu. Üle 300 lapse on teadmata kadunud. Venemaa on Ukraina pihta tulistanud 4500 raketti.

  • Ukraina sõja ajal on kadunud üle 15 000 inimese, teatas Rahvusvahelise Kadunud Isikute Komisjoni (ICMP) esindaja.

  • Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et Ungari parlament ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse järgmise aasta alguses.

  • Neljapäeval toimus Venemaa ja Ukraina vahel taas sõjavangide vahetus. Ukrainlased said tagasi 50 sõdurit, nende hulgas 19 Mariupoli kaitsjat, 15 sõjavangi Tšornobõli tuumajaamast ja seitse kurikuulsalt Ussisaarelt.

  • USA administratsiooni ametnikud usuvad, et Vladimir Putin võib kasutada Ukrainas keemiarelvi enne NATO-ga tuumakonfrontatsiooni alustamist, kui tema väed jätkavad okupeeritud territooriumide kaotamist. Ametnikud rõhutasid, et puuduvad luureandmed, mis viitaksid sellise rünnaku peatsele toimumisele Ukrainas. Bideni administratsioon soovib tagada liitlaste valmisoleku selliseks sündmuseks, „samuti mobiliseerida uusi ressursse ja investeeringuid tuvastussüsteemide tootmisesse.“

Allikad: The Guardian, BBC, Reuters, Sky News, CNN

15:06

Vene Föderatsiooni mobiliseeritute perekonnad protestivad üha enam, ütles Briti luure.

Justkui nende sõnade kinnituseks kohtus Putin täna Ukraina sõja tõttu mobiliseeritute ja hukkunute emadega, nimetades neid „kangelasteks“, et summutada perede rahulolematust.

14:45

Saksamaa arutab Poola taotlust saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemid

Saksamaa valitsus kinnitas, et arutab liitlastega Poola palvet saata Ukrainasse õhutõrjeüksused Patriot.

Berliin pakkus kaitsesüsteemi NATO kaasliikmele Poolale tolle õhuruumi kindlustamiseks pärast seda, kui eelmisel nädalal kukkus Poola territooriumile õhutõrjerakett. Poola lükkas pakkumise tagasi, öeldes, et õhutõrjesüsteem oleks mõistlikum saata hoopis Ukrainasse.

„Me räägime oma liitlastega, kuidas käsitleda Poola ettepanekut,“ ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg andis mõned tunnid tagasi märku, et allianss ei blokeeri otsust ja ütles, et see peaks jääma üksikute riikide otsustada.

President Andrzej Duda rääkis, et Poola julgeolekule oleks parem, kui õhutõrjesüsteemid asuksid Ukraina territooriumil piiri lähedal. „Sõjalisest aspektist oleks kõige parem, kui nad asuksid Ukrainas, et kaitsta ka Poola territooriumi. Nii kaitseksid nad kõige tõhusamalt nii Ukrainat kui ka Poolat,“ ütles ta. „Kuid selle otsuse teeb Saksamaa.“

14:15

„Ohutus on okupantide jaoks kaheldav mõiste. Kui sa ei ole tankis, on see ohtlik. Kui oled tanki sees, on see ohtlik. Kui oled tanki peal, on see väga ohtlik. Ukrainas pole neile turvalisi kohti,“ hoiatab Ukraina kaitseministeerium.

14:08

Krimmis hukkusid Iraani sõjaväenõustajad

Ukraina kõrgeim julgeolekuametnik kinnitas Iraani sõjaväenõunike hukkumist Krimmis. Iisraeli meedia teatel hukkus oktoobris Ukraina sõjaliste rünnakute tagajärjel Venemaa okupeeritud territooriumil kümme inimest.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles The Guardianile, et Iraani sõjalised nõunikud hukkusid, kuid ei öelnud, kui palju. Iraanlased olid Krimmis treenimas Vene vägesid kasutama Teheranilt Moskvale tarnitud relvastatud droone Shahed-136.

Danilov hoiatas, et ka kõik teised okupeeritud Ukraina territooriumil asuvad iraanlased, kes invasiooni toetavad, leiavad oma lõpu. „Sa ei tohiks olla seal, kus sa ei peaks olema,“ ütles Danilov ajalehele. „Nad olid meie territooriumil. Me ei kutsunud neid siia ja kui nad teevad koostööd terroristidega ja osalevad meie rahvuse hävitamises, peame nad tapma.“

Teheran eitas algselt Iraani droonide müümist Venemaale, kuid väitis hiljem, et tarnis „väikese hulga“ relvi enne sissetungi algust. Samuti eitab Iraan koolitajate saatmist Krimmi.

13:59

Vene propaganda musternäide.

Venelaste väitel teatas uudistekanal Al Jazeera, et Ukraina fännid levitasid Kataris jalgpalli maailmameistrivõistlustel natsisümboleid. See on täielik väljamõeldis. Seda kinnitab ka Al Jazeera.

13:33

NATO ei vähenda oma toetust Ukrainale, kinnitas peasekretär Jens Stoltenberg reedel pressikonverentsil.

„Enamik sõdu lõppeb läbirääkimistega,“ ütles Stoltenberg enne NATO välisministrite kohtumist, mis toimub novembri lõpus Rumeenias Bukarestis. "Aga see, mis toimub läbirääkimiste laua taga, sõltub sellest, mis toimub lahinguväljal. Seetõttu on parim viis rahumeelse lahenduse võimaluste suurendamiseks Ukraina toetamine.”

„Nii et NATO jätkab Ukraina kõrval seismist nii kaua kui vaja. Me ei tagane,“ lubas Stoltenberg.

13:15

Pool Kiievist ikka veel elektrita

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et kolmandikul pealinna majadest on nüüd küte. Pooled elanikest on aga endiselt ilma elektrita.

Klõtško ütles, et insenerid töötavad pealinnas kütte taastamise nimel, samas kui energiaettevõtted ühendavad kõiki kodusid elektriga vaheldumisi kolmeks tunniks.

13:00

Lvivis istuvad inimesed pubis küünlavalgel. Pilt on tehtud 24. novembril, mil möödus sõja algusest üheksa kuud

Foto: Reuters/Scanpix
12:57

„Eks varustuses annab minna järjest kehvemaks ja kehvemaks. Mitte, et see neil täna hea oleks. Aga kuskil on kindlasti veel mobilisatsiooniladusid, kus on 1943. aastal tehtud vorme, mida saab inimestele selga panna,“ rääkis Grosberg uuest võimalikust mobilisatsioonilainest Venemaal.

Loe lähemalt:

12:53

Poola keeldus Saksamaalt õhutõrjesüsteemide pakkumisest pärast seda, kui õhutõrjerakett tappis Ukraina piiri lähedale maandudes kaks inimest. Poola sõnul oleks kaitsesüsteem õigem saata Ukrainasse, kuid Saksamaa sõnul oleks see palju keerulisem protsess.

Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht ütles, et NATO süsteemide kasutamisega väljaspool Saksamaa territooriumi peaksid nõustuma kõik liikmesriigid, vahendas Sky News.

„Need Patriots [õhutõrjesüsteemid] on osa NATO integreeritud õhutõrjest ehk on mõeldud NATO territooriumile,“ ütles minister. „Kui neid kasutatakse väljaspool NATO ala, siis tuleb see eelnevalt NATO ja liitlastega kokku leppida.“

NATO sõnul pole aga asi sugugi nii keeruline.

Peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Patrioti õhutõrjeüksuste Ukrainasse saatmise üle otsustavad konkreetsed riigid. Ta ütles, et need on riiklikud otsused, ehkki tegutsemine tähendab mõnikord nõupidamist teiste liitlastega.

11:57

Populaarne Twitteri paroodiakonto tegi sõja üheksanda kuu täitumise puhul lühikokkuvõtte meisterstrateeg Putini „võitudest“.

  • Kuid - 9

  • Võite - 0

  • Majandus - 🚽💩

  • Lahingus hukkunuid - 85 000 🌻

  • Sõjakuritegusid - ♾🇷🇺

  • Herson - 🇺🇦

  • Trollide ennustused - Vananevad halvasti 🥛

  • Venemaa - Terrorismi riiklik toetaja 🤷‍♂️

  • Genotsiid - Pooleli

  • HIMARS - O'clock

  • Armee - Edeneb tahapoole

11:45

Ukraina: Venemaa ei suuda Hersonis jõe vasakkallast hoida

Alates sellest, kui Vene väed Hersonis Dnepri jõe idakaldale ehk vasakkaldale põgenesid, on nad linna lakkamatult pommitanud. Ukraina väed annavad vastutuld üle jõe ja loodavad tõrjuda venelased nii kaugele, et nende suurtükimürsud enam linna ei ulatuks.

Üks Ukraina sõdur ütles APle, et jõe vasakkaldal on Vene sõdurid positsioonidele asunud.

Ukraina operatiivjuhatuse Lõuna pressikeskuse juht ütles aga, et Vene armee ei suuda neid positsioone säilitada. Siiski on Ukrainal logistiliselt raske Venemaad kaugemale suruda, kuna mõlemad pooled on õhku lasknud Dnepri jõe sillad.

11:39

„Teate, maratoni on lihtne joosta, sest teate, mitu kilomeetrit ees on,“ ütles Ukraina esileedi Olena Zelenska BBCle antud intervjuus, et erinevalt maratonist on Ukraina sõda määramatu. „Mõnikord võib see olla väga raske. Kuid on mõned uued emotsioonid, mis aitavad meil vastu pidada.“

Vene väed on sihtmärkideks määranud Zelenskõi ja tema perekonna ning Olena tunnistab, et abikaasast lahus olla on raske. „Ma elan oma lastega eraldi ja mu mees elab tööl,“ ütles ta. „Kõige enam tunneme puudust lihtsatest asjadest – istuda nii kaua kui tahame ja mitte vaadata kella.“

Zelenska rõhutas, et ukrainlased on otsustanud edasi võidelda. „Me kõik mõistame, et ilma võiduta pole rahu. See oleks valerahu ega kestaks kaua.“

11:09

Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly kohtus täna hommikul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga ja lubas teda toetada tegudega, mitte vaid sõnadega.

11:02

Reinsalu: inimkond peab tunnistama Venemaa genotsiidi Ukraina rahva vastu

Välisminister Urmas Reinsalu pidas täna, 25. novembril rahvusvahelisel konverentsil „ÜRO resolutsioon: naised, rahu ja julgeolek“ kõne, keskendudes Venemaa genotsiidile Ukraina rahva vastu, mis hõlmab ka seksuaalvägivalda.

Reinsalu sõnul on häbiväärne, et ainult üksikud maailma riigid on tunnistanud Venemaa agressioonisõja Ukrainas genotsiidiks. Selle inimsusevastase kuriteo õigesti määratlemata jätmine tähendab selle pisendamist.

Reinsalu ütles, et Venemaa Ukraina-vastase genotsiidi üks osa on ka seksuaalvägivald. „Sellega soovitakse inimeste väärikust alandada ning neid vaimselt ja füüsiliselt sandistada,“ sõnas minister. Ta lisas, et loomulikult hõlmab genotsiid ka Ukraina peredelt laste ära võtmist ning laste varastamist ja Venemaale saatmist.

Reinsalu kutsus tunnistama Venemaa genotsiidi Ukraina rahva vastu ja rõhutas, et tänasel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval oleme mõtetes kõikide seksuaalvägivalla üle elanud naiste ja tüdrukutega.

Eesti toetab ÜRO resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ ja võttis 2010. aastal vastu esimese riikliku tegevuskava resolutsiooni rakendamiseks. Eesti kolmas tegevuskava aastateks 2020–2025 keskendub naiste olukorra parandamisele kriisikolletes ja konfliktipiirkondades elavate inimeste teadlikkuse parandamisele, samuti naiste esindatuse suurendamisele rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel.

Konverentsi „ÜRO resolutsioon: naised, rahu ja julgeolek“ korraldasid Eesti NATO Ühing koostöös välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, NATO peakorteri, Kanada suursaatkonna ja Saksamaa suursaatkonnaga.

10:53

Zelenskõi: kestvat rahu ei saa olla enne, kui Krimm on Ukrainale tagastatud

Ukraina president nõuab vankumatult, et Venemaa tuleb välja tõrjuda kogu tema riigi territooriumilt – sealhulgas Krimmist.

Lääne liidrid on toetanud Ukrainat Vene vägede tõrjumisel alates sissetungi algusest veebruaris, kuid Volodõmõr Zelenskõi tahab võtta tagasi ka territooriumid, mille Venemaa esimest korda 2014. aastal okupeeris. See hõlmab annekteeritud Krimmi ning osa Luhanski ja Donetski oblastist

„Me peame tagasi saama kõik maad... Sest ma usun, et lahinguväli on ainus viis, kui puudub diplomaatia. Kui me ei saa oma maad täielikult tagasi, on sõda lihtsalt külmutatud. See on siis ainult aja küsimus, millal see jätkub,“ ütles Zelenskõi Financial Timesile.

„Mõistan, et kõik on segaduses olukorrast ja sellest, mis Krimmist saab. Kui keegi on valmis pakkuma meile võimalust Krimmi deokupeerimiseks mittesõjaliste vahenditega, siis olen ainult poolt,“ ütles ta. „Kui lahendus ei hõlma deokupeerimist ja Krimm jääks osaks Vene Föderatsioonist, ei tohiks keegi sellele oma aega raisata. See on aja raiskamine.“

10:35

Tartus alustas tööd Ukraina infokeskus

Tartus alustas aadressil Ülikooli 17 tööd Ukraina infokeskus, kus sõjapõgenike abistamise ja nõustamisega tegelevad Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna koordinaatorid.

Tartu abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on infokeskuse eesmärgiks pakkuda sõjapõgenikele vajaminevat tuge ühest kohast. „Koordinaatorite ülesandeks on Tartusse saabunud sõjapõgenike abistamine ja selleks vajalike tegevuste koordineerimine partneritega,“ sõnas Lees.

Koordinaatorite ülesannete hulka kuulub inimeste nõustamine infotelefonis ja kohapeal, sõjapõgenikke abistavate organisatsioonide ja algatuste info ja tegevuste vahendamine, eesti keele õppe koordineerimine, sõjapõgenike toetamine e-lahenduste kasutamisel, neile mõeldud teenuste ja toetuste kohta info jagamine, sh infotundide korraldamine nii sõjapõgenikele kui ka nendega tegelevatele spetsialistidele. Lisaks haldavad koordinaatorid sõjapõgenikega seotud sotsiaalmeediat ja veebisuhtlust, sh tegelevad ka võimaliku valeinformatsiooni tuvastamise ja ümberlükkamisega.

1. novembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023 töötavad Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas tähtajalist seitse koordinaatorit. Ukraina infokeskuse tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Sõjapõgenike koordinatsioon Tartu linnas“ raames, milles Tartu linn osaleb juhtpartnerina.

Ukraina infokeskus on avatud tööpäeviti järgmistel aegadel: E 13-19, T 10-18, K 10-18, N 13-19, R 10-16. Infotelefonid: 5918 2057 ja 5919 9067.

10:18

Vene väed on tänaseks sõjas kaotanud 86 150 sõdurit.

Viimase ööpäevaga jäid nad ilma 430 sõdurist, ühest tankist, viiest soomukist, kuuest suurtükist, neljast sõidukist, kahest eritehnikast ja kuuest droonist.

10:00

Kiievi kesklinnas pole täna hommikul kütet, elektrit ega internetti. Olemas on soe vesi ja 4G.

„Kui peaksin neist asjadest kaks valima, valiksingi kuuma vee ja mobiiliühenduse,“ sõnas Briti ajakirjanik Mark MacKinnon.

09:56

„Selleks, et aidata Ukraina ühiskonnal paralleelselt sõjaga võimalikult inimväärselt toimida, tuleb Ukrainat lisaks sõjalise ja poliitilise abi andmisele toetada ka humanitaarabiga. Liinibusside kinkimisega saame anda vajaliku panuse Ukraina inimeste abistamisse nende igapäevatoimetustes,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Loe rohkem