Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost
Ohtuleht.ee 24. november 2022 12:40

Iganeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osalesid välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Peaminister Kaja Kallas viibib visiidil Soomes.

Valitsus võttis täna vastu eelnõu, mis reguleerib sõjaseisukorras kohtupidamist, mis tagaks õiguse ka sõjaseisukorras. Lisaks avaldas Eesti toetust Euroopa Komisioni ettepanekule Ukraina toetamiseks järgmisel aastal. Tegu oleks laenuga.

Valitsus kehtestab uue sisserände piirarvu ja siseminister selle jaotuse. Kuivõrd Eestis on tööjõunõudlus viimastel aastatel kasvanud ning tööjõu vajadustest tulenevalt on täitunud ka sisserände piirarv, on põhjendatud ka sel aastal kehtestada sisserände piirarv maksimummääras, mis on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2023. aasta sisserände piirarv on valitsuse otsuse kohaselt 1307 ning siseministri määruse alusel jaotatakse see elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi vastavalt valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekutele.

Valitsus kiitis heaks ka Anija looduskaitseala laiendamise.

Tänasel kabineti istungil tuleb arutamisele Eesti seisukoht Hiina poliitikas.

Peterson: kahes valdkonnas tuleb kaaluda palgatoetusi

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles, et kahes valdkonnas tuleb kaaluda palgatoetusi, üks on raudtee ja teine puidutööstus.

Raudteel on vahehetk, kus ida-lääne transiit on lõppenud ning põhi-lõuna ei ole veel alanud.

„Võibolla seni, kuni rööpaid seatakse, on mõistlik palgatoetusega üle aidata. See on tähtis ka sõjalistel põhjustel. Ühel päeval on võibolla inimesed koondatud ja meil ei ole võimekusi teatud operatsioonideks,“ seletas Peterson. „Puidutööstuse probleeme olete ilmselt lugenud ise ajalehtedest.“

Peterson märkis, et praegu küsivad kõik sektorid tööstuses, on energiakandjate hinnakompensatsioon.

Peterson nentis ka, et palgatõusud on inflatsioonist katnud umbes poole.

„Inflatsioon on umbes 22 protsenti ja palgatõusud 11 protsenti. See vähendab nii säästusid kui seda, kuidas inimesed toituvad. Ehk siis me oleme liikumas halvas suunas, kuna inimeste turvatunne ja heaolu on vähenenud. Küsitlused näitavad, et 63 protsendile inimestest on hirmutav hindadega toimetulek, samas kui hirmud Ukraina sõjaga toimetulekuks on aktuaalsed 13 protsendile,“ rääkis Peterson.

Peterson rääkis ka haiguspäevade hüvitamisest. „Olen rääkinud õdedega ja nad on öelnud, et nad ei saaks lubada kojujäämist ja hiiliks tõenäoliselt tööle,“ ütles Peterson. Hetkel on kujunenud komme, et inimesed ei lähe haigena tööle, kuid kui see peaks tagasi kukkuma, nagu seadus ette näeb 1. jaanuarist, oleme Petersoni sõnul suure probleemi eest.

Terviseminister on kohtunud kõikide ametkondadega ja saanud nimekirja ettepanekutest seoses e-sigarettidega. „Eile kuulasime üle ka nikotiinimüüjad... Kas teate, kui palju on ühekordses e-sigaretis nikotiini, mille noored tõmbavad ära õhtu jooksul? Kaks tavalist pakki sigarette,“ sõnas ta. „See ei ole ohutu toode.“

Sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost

Riisalo: Venemaa ei täida pensionikohustust

Sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo rääkis, et meil on probleeme Eesti ja Venemaa vahelise pensionilepingu täitmisega, seda eelkõige Venemaa kohustuste osas.

„Sõja uue faasi alguse järel arutas valitsus võimalikke olukordi, kus meil on seosed Venemaaga ja kus me saaks piirata suhteid Venemaaga. Toona otsustas valitsus, et inimeste heaolu ja toimetuleku kallale me ei lähe ja siis ei tehtud mingeid piiranguid inimestele pensioni maksmisega,“ ütles Riisalo.

Reaalne olukord on aga see, et Eesti peaks Venemaale maksma kvartaalselt kolm miljonit eurot ja Venemaa Eestile ühe miljoni. Eesti on enda makse saanud teha ja need inimesed, teiste hulgas Eesti kodanikud, saavad oma pensionid kätte. Küll aga on Venemaa poolne kohustus jäetud katmata.

„Selleks, et me oma inimesi hätta ei jätaks, neid on 413, arutame valitsusega pärastlõunal, millised lahendused tulevad kõne alla,“ lubas Riisalo.

Sel nädalal esitles sotsiaalministeerium enda tellitud uuringut pikaajalise hoolduse tööjõuvajaduse kohta. „See ei ole meile uudis, et 1000 kuni 1200 hooldustöötajat järgneva kuni kümne aasta jooksul on meil puudu.“

Rahvastiku vananemisest ja hooldusvajaduse kasvust tingitult ei vähene kindlasti hooldustööjõu vajadus Eestis. „Vastupidi, see suureneb. Aga suureneb ka kvaliteetse oskustööjõu vajadus.“ Uuel perioodil saab abi Euroopa vahenditest, kust on kavas kaks miljonit eurot pikaajalise hoolduse tööjõu kvalifikatsiooni tõstmiseks kulutada, millega on võimalik kaks tuhat hooldustöötajat juurde saada.