Riigieksami tegemine.

Foto: Andres Putting / Delfi Meedia
Priit Pärnapuu 24. november 2022 12:12

Sama lolli järjekindlusega, kui meedia avaldab koolidest pingeridu riigieksamite tulemuste põhjal, tuleb haridus- ja teadusministeeriumist kuri kiri, kõne või koguni mõni avalik arvamuslugu, kuidas ajakirjandus teeb koolidele liiga. Linnalegendid räägivad koguni, kuidas eksamitulemuste avaldamist on ajastatud nii, et nädalaleht Eesti Ekspress, mis edetabelite kombe juurutas, ei saaks neist trükkimineku ajaks edetabelit vormida. Kellele, milleks ja mis õigusega meedia koole ritta seab?

Otsige internetiarhiividest üles kümne aasta tagused inglise keele riigieksamite tulemused. Pange koolid keskmiste punktide alusel järjekorda. Võtke viimased 30 kooli. Mitut neist toonasel kujul täna enam olemas pole: kool on päris kinni pandud, gümnaasiumist on saanud põhikool, kool on liidetud mõne teisega? Vastus on 17.

Võtke sama tabeli esimesed 30 kooli. Mitut neist toonasel kujul täna enam olemas pole? Vastus on 7. Korrake sama tegevust eesti keele riigieksamiga. Ülemisest otsast on kadunud 8 kooli, alumisest aga 16.

Ainult matemaatika puhul on asjad tasakaalus. Nii ülemisest kui alumisest otsast on võrdselt kümme kooli kadunud.

Kui uskuda haridus- ja teadusministeeriumi, siis peaks meedial olema oma süü, miks alumisest otsast on koole rohkem kadunud kui ülemisest.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99