Przewodówi piiriküla.Foto: Robin Roots
Greete Kõrvits, Aare Kartau 18. november 2022 00:20

Poolakad pole vastu, et ukrainlased samuti üle piiri raketi kukkumiskohta uurima tulevad. Balil kogunenud maailmaliidrid üritasid Ukraina kohta ühisavaldust kirja panna, Venemaa pidas vajalikuks rõhutada, et kõik asja ühtmoodi ei näe.

  • Kolmapäeva õhtul teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taas, et Poolas hävitustööd teinud rakett ei saanud kuuluda Ukrainale. USA president Joe Biden vaidlustas tema väite. „Tõendid seda ei näita,“ sõnas Balil toimunud G20 suurkohtumiselt naasnud ameeriklane. Ka USA kaitseminister Lloyd Austin kommenteeris, et miski ei näita vastupidist poolakate praegusele hinnangule. Poola presidendi välispoliitikanõunik sõnas, et Ukraina uurijad pääsevad tõenäoliselt sündmuspaigale ligi. Poola president Andrzej Duda ütles, et plahvatuspaigale pääsemiseks on vaja mõlema uurimist läbi viiva riigi, Poola ja USA nõusolekut, vahendab Reuters. Poola riikliku julgeoleku büroo juht Jacek Siewiera kommenteeris, et tema teada ei ole Duda Ukraina vaatlejate sündmuskohal viibimise vastu.

  • Zelenskõi sõnul sai ta lääneliitlastelt signaali, et Vladimir Putin soovib Ukrainaga otseläbirääkimisi pidada. „Sain signaale, et Putin soovib otseläbirääkimisi,“ ütles ta riigitelevisioonile. „Mina tegin ettepaneku avalikuks foorumiks, sest Venemaa peab avalikku sõda.“

  • Suurbritannia kaitseministeeriumi luureraport keskendus 15. novembril toimunud ulatuslikule rünnakulainele Ukrainas. Tol pärastlõunal sooritas Venemaa kaugmaarakettidega kuni 80 lööki. See on tõenäoliselt arvuliselt suurim rünnak, mille venelased on pärast invasiooni esimest nädalat korraldanud. Ehkki suurem osa rakettidest õnnestus enne sihtmärgini jõudmist hävitada, kahjustas rünnak tõsiselt Ukraina energiataristut. See mõjutab tsiviilelanike ligipääsu side-, kütte- ja veevarustusele. Sellise ulatusega rünnakute jätkumine tühjendab aga samas ka Venemaa tiibrakettide varusid. See võib neile probleemiks saada, sest Ukraina infrastruktuuri kahjustamine on muutunud Kremli sõjapidamise põhivahendiks.

  • Välja tuli Balil kogunenud G20 riikide juhtide ühisdeklaratsiooni mustand, milles enamik liikmeid mõistab sõja Ukrainas rangelt hukka ning nad nõuavad, et Venemaa taanduks ilma igasuguste omapoolsete nõudmisteta naabri territooriumilt. Samas väidab dokument, et mis puudutab olukorda ennast ning kõiksugu sanktsioone, siis „oli ka teistsuguseid arvamusi ja hinnanguid“. Pole kindel, kas kõik liikmesriigid on mustandi heaks kiitnud, ent kuna Venemaa kuulub G20 riikide sekka, oleks see pehmelt öeldes äärmiselt ebatõenäoline. Kuna tavaliselt avaldatakse kohtumise järel kommünikee, riikide ühisavaldus, pakkus suurkohtumise korraldaja Indoneesia välja, et selle asemel võiksid riikide liidrid esitada deklaratsiooni. Kõlab nagu tants peente sõnade ümber, ent vahe on selles, et erinevalt kommünikeest, millega peaksid nõustuma kõik riigid, on deklaratsioon tunnistus sellest, et kõik maad ei ole üksmeelel. Seetõttu on mustandis juttu ka riikide enamusest, mitte kõigist ühiselt. Venemaad esindas Balil välisminister Sergei Lavrov, mitte Vladimir Putin. Lavrov sõnas oma riigi meediale, et fraasi „mitmed delegatsioonid mõistsid Venemaa hukka“ lisas avaldusele Lääs, ent „meie märkisime, et kõlasid ka teistmoodi arvamused“.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99