Foto: Reuters/Scanpix
Ohtuleht.ee 14. november 2022 23:28

Esmaspäev, 14. november. Käimas on sõja 264. päev. President Volodõmõr Zelenskõi süüdistas pühapäeval Vene sõdureid sõjakuritegudes ja tsiviilisikute tapmises Hersonis. „Uurijad on dokumenteerinud juba üle 400 Venemaa sõjakuriteo. Leitud on tsiviilisikute ja sõjaväelaste surnukehad. Vene armee jättis seljataha samasuguse metsikuse, mida ta tegi teistes riigi piirkondades, kuhu ta sisenes," ütles ta.

Lühikokkuvõte olulisematest sündmustest:

  • Zelenskõi ütles esmaspäeval Hersonis sõduritele, et Ukraina on „valmis rahuks, rahuks kogu meie riigi jaoks“, teatas uudisteagentuur Reuters. Küsimusele, kuhu võivad Ukraina väed järgmisena edasi liikuda, vastas ta: „Mitte Moskvasse... Meid ei huvita teise riigi territooriumid.“

  • Associated Pressil (AP) teatel viidi Venemaa välisminister Sergei Lavrov haiglasse pärast tema saabumist G20 tippkohtumisele Balil. Vene välisministeeriumi kinnitusel on minister hea tervise juures. Samas kinnitas Bali kuberner, et kuigi Lavrovi tervis on hea, käis ta siiski haiglas kontrollis.

  • Venemaa president Vladimir Putin ei pea esimest korda kümne aasta jooksul pressikonverentsi.

  • Venemaa kehtestab sanktsioonid Jim Carreyle ja Margaret Atwoodile ning veel 98 kanadalasele.

  • Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas dekreedi, mis lubab välisriigi kodakondsusega isikutel teenida Vene Föderatsiooni relvajõududes.

  • Reuters teatab, et endine Vene palgasõdur hukati pärast seda, kui ta vahetasi pooli Ukraina toetamiseks. Telegrami kanalites levitatud kinnitamata videos, mis Venemaa meedia väitel olid seotud Wagneri palgasõdurite rühmitusega, nimetas mees end Jevgeni Nužiniks (55) ja ütles, et on vahetanud poolt, et „venelaste vastu võidelda“.

  • Elanikud ütlesid, et venelased jätsid pärast kaheksakuulist okupatsiooni Hersonis maha hävingu. Ühe loomaõigusorganisatsiooni teatel on Moskva väed varastanud kohalikust loomaaiast isegi kähriku, hundid ja oravad.

  • Ukraina ametiisikud hoiatavad kaasmaalasi, et hoolimata Venemaa lahkumisest Hersonist, siis sõda ei ole veel läbi ega võidetud. Hersoni piirkonnas on puudu veest, ravimitest ja toidust, kuid Mõkolaivist plaanitakse kõike hädavajalikku piirkonda muretseda. Praegu elab Hersonis 70 000 - 80 000 inimest. Enne sõda elas piirkonnas 320 000 inimest.

  • Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et kuigi sõjaväe eriüksused on Hersoni linna jõudnud, on umbes 70% Hersoni piirkonnast on endiselt Venemaa kontrolli all. Zelenskõi ütles, et Kiievi väed on saavutanud kontrolli enam kui 60 asula üle Hersoni piirkonnas ja et Hersonis rakendatakse stabiliseerimismeetmeid.

  • Saksamaa kantsler Scholz teatas, et Putin takistab igasugust diplomaatilist lähenemist. Scholz ütles, et Venemaa peab mõistma, et dikteeritud rahust asja ei saa.

  • Kardetakse, et Venemaa võib 15.-16. novembril anda Ukrainale järjekordse ulatusliku löögi, sest sel ajal peetaks Balil G20 tippkohtumist.

Allikad: BBC, The Guardian, Reuters

23:27

Samal ajal, kui läänes arutatakse Ukraina ründeoperatsiooni võimalikku pausi talvise ilma tõttu, suruvad Ukraina sõdurid edasi ja on väidetavalt jõudnud Dnipro jõe idakaldale. See pole veel ametlikku kinnitust leidnud, kuid seda on väitnud mitmed allikad.

23:17

Vene väed viisid Hersoni linnast väed välja suhteliselt organiseeritult, ütles USA kõrge sõjaväeametnik esmaspäeval. See oli erinev varasematest kaootilistest taandumistest.

„Me hindame, et see oli suhteliselt korrapärane taganemine,“ ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik ajakirjanikele.

23:10

Ukrainas hukkus rindel Sambia mees, kes kandis vanglakaristust Venemaal. Sambia valitsus nõuab nüüd Venemaalt infot, kuidas mees sõtta sattus.

22:58

Bideni administratsioon on teatanud paljudest uutest sõjalise abi pakettidest Ukrainale, kuid kõigist puudus relv, mida Ukraina sõjavägi on pikka aega soovinud: mitmeotstarbeline droon Grey Eagle, mis on relvastatud Hellfire rakettidega.

Kaks ametnikku rääkisid CNNile, et USA uurib, mida drooni juures muuta saaks, et nende saatmine Ukrainale tõenäolisem oleks. USA on varem põhjendanud nende droonide mitte andmist sellega, et nende tehnoloogia võib sattuda vaenlase kätte või ukrainlased võiksid neid kasutada Venemaa sisemaa ründamiseks. Ilma muudatusteta ei oleks Grey Eagle, mis suudab kanda nelja Hellfire raketti ja lennata peaaegu 30 tundi, tõenäoliselt Ukrainale antava sõjalise abi nimekirjas.

22:00

Lipetskist pärit 362. motolaskurrügemendi 2. ülemkompanii mobiliseeritud jäeti Svatove rindel väejuhtide poolt maha. Ellujäänu kirjeldab telefonikõnes, kuidas rügemendist on hukkunud juba 2500 inimest.

21:42

Sunak: Venemaast on saamas paariariik

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak ütles esmaspäeval, et Venemaast on saamas paariariik.

Sunak ütles G20 kohtumisel ajakirjanikele, et see, et Putinit seal pole, on üsna kõnekas, vahendas CNN,

"See on paljuütlev, et Putinit pole kohal. Venemaa on muutumas paariariigiks. Ta ei ole seal, et võtta vastutus oma tegude eest,” märkis Sunak.

Küsimusele, kuidas ta plaanib G20 kohtumisel Venemaa välisminister Sergei Lavroviga suhelda, vastas Sunak, et kavatseb kasutada võimalust ja mõista ühemõtteliselt hukka Venemaa riik ning Putin nende jäleda ja ebaseadusliku sõja eest.

20:52

ÜRO peaassamblee kiitis täna heaks resolutsiooni, milles kutsutakse Venemaad Ukrainasse tungimise eest vastutusele võtma, sealhulgas maksma reparatsioone, vahendas Sky News. 193 liikmega organisatsioonis oli selle poolt 94, vastu 14 ja erapooletu 73 riiki.

Resolutsioonis tunnistatakse vajadust luua rahvusvaheline mehhanism kahjude, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks, mis tulenevad Venemaa ülekohtulistest tegudest Ukraina vastu.

Selles soovitatakse assamblee liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvaheline register, et dokumenteerida nõuded ja teave Venemaa poolt ukrainlastele ja valitsusele tekitatud kahjude, kaotuste või vigastuste kohta.

Resolutsioonis lisatakse, et Venemaa peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju.

Venemaa vetoõigus 15-liikmelises julgeolekunõukogus on takistanud ÜRO võimsaimal organil midagi ette võtmast pärast seda, kui president Vladimir Putin andis sissetungi käsu.

Peaassamblee resolutsioonid ei ole siduvad, kuid neil on poliitiline kaal.

19:47

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi arvates ei olegi Lääne asjad saatanast? Ta kinnitas täna Balil tehtud sotsiaalmeediavideos, et tema tervisega on kõik kõige paremas korras. Sealjuures kannab ta New Yorgi kunstniku Jean-Michel Basquiati sümboolikaga t-särki ja tema laual ilutseb iPhone. Käekell küll ei pidavat olema Apple Watch, vaid Huawei.

19:35

Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak avaldas Twitteris salapärase postituse.

Arvatakse, et see võib tähendada, et Ukraina väed vabastasid Kinburni poolsaare Mõkolajivi oblastis.

18:52

„Tapmine on nende jaoks meelelahutus. Kui okupandid ei suuda tsiviilelanikke piinata ja tappa, teevad nad seda loomadega. Ühest venelaste poolt mahajäetud kohast leiti üles poodud loomi. Nende hulgas haruldane hall kääbushamster, mis on kantud Ukraina punasesse raamatusse,“ kirjutab Ukraina kaitseministeerium.

18:45

Kreml kinnitas, et täna peeti Ankaras läbirääkimisi USA ja Venemaa luureametnike vahel, vahendas uudisteagentuur TASS.

Sellest teatas varem ka Valge Maja pressiesindaja, kelle sõnul meenutas Bill Burns Sergei Narõškinile, millised tagajärjed oleks tuumasõjal.

Ukraina välisministeerium ütles täna pärastlõunal, et Venemaal pole sellist positsiooni, et dikteerida rahukõnelusi sõja lõpetamiseks. „Ukraina rahuvalem jääb muutumatuks: sõja viivitamatu lõpetamine, kõigi Venemaa vägede väljaviimine, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, kahjude hüvitamine ja tõhusate tagatiste pakkumine agressiooni mittekordumiseks. Teistes tingimustes on püsivat rahu võimatu saavutada,“ rõhutas ministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

Venemaa välisministeerium väitis täna, et ei nõustu Ukraina rahukõneluste eeltingimustega.

17:58
Putin lubas välismaalastel teenida Vene sõjaväes

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas dekreedi, mis lubab välisriigi kodakondsusega isikutel teenida Vene Föderatsiooni relvajõududes.

Vastav määrus avaldati esmaspäeval ametlikus õigusteabe portaalis, vahendab Interfax.

Dokumendiga muudetakse Vene Föderatsiooni presidendi 16. septembri 1999. aasta dekreediga nr 1237 kinnitatud sõjaväeteenistuse korra eeskirju.

Muudatuste kohaselt täidavad ajateenistust lisaks kodanikest sõdurid, ka need, kellel on välisriigi kodakondsus või elamisluba või muu alalise elamise õigust tõendav dokument.

Määrusega määratletakse ka Vene Föderatsiooni relvajõududes ja sõjaväekoosseisudes välisriikide kodanike poolt rahuajal ajateenistuse sooritamise kord, ajateenistuslepingu (lepingu) sõlmimise ja selle lõpetamise kord.

17:53
Venemaa kehtestab sanktsioonid Jim Carreyle ja veel 99 kanadalasele

Venemaa välisministeerium sulges vastastikkuse põhimõttel riiki sisenemise 100 Kanada kodanikule. Ministeeriumi teatel on nimekirjas ka Kanada päritolu Ameerika näitleja Jim Carrey.

See otsus tehti vastuseks peaminister Justin Trudeau valitsuse esmaspäevasele otsuselekehtestada sanktsioonid Venemaa juhtkonna, poliitikute ja parlamendiliikmete, äriringkondade esindajate, ekspertide ja ajakirjanike ning kultuuritegelaste vastu, vahendas Interfax.

Kanada poliitikutel, ametnikel, ärimeestel, politoloogidel, ajaloolastel, kirjanikel, blogijatel, ajakirjanikel, sealhulgas Stepan Bandera lapselapsel, ajakirjanik Stefan Banderal, on kehtestatud Venemaale sissesõidukeeld. Lisaks Carreyle olid sanktsioonide all olnud näitlejanna Katheryn Winnick ning filmirežissöör ja kirjanik David Bezmozgis. Piirangud kehtivad ka kirjanik Margaret Atwoodile.

17:44

Kanada annab Ukrainale 500 miljonit dollarit täiendavat sõjalist abi. Lisaks rakendab Kanada sanktsioone veel ligi kahekümnele venelasele, ütles peaminister Justin Trudeau esmaspäeval G20 tippkohtumise alguses tehtud avalduses.

Reuters teatab, et 500 miljonit dollarit lisandub 3,4 miljardile dollarile, mille Kanada on seni andnud Ukrainale kaitseks Venemaa sissetungi vastu, ning aitab rahastada sõjalisi, seire- ja sideseadmeid, kütust ja meditsiinitarbeid,.

Trudeau büroo teatas, et sanktsioonid on suunatud 23 Venemaa isiku, sealhulgas politseinikud, prokurörid, kohtunikud ja vanglaametnikud, vastu.

17:01
Välisminister Reinsalu: Euroopa peab tegema rohkem, et panustada Ukraina võitu

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kus arutati mitmeid Ukraina abistamise ning EL kandidaatstaatusega seotud küsimusi.

Ministri sõnul on äärmiselt oluline aidata Ukrainal valmistuda eesseisvaks talveks ning kaitsta energiataristut, mida Venemaa süstemaatiliselt praegu hävitada püüab. Eriti oluline on saata Ukrainale õhutõrje relvi ning –moona ning kaugmaarakette.

„Minu sõnum tänasel kohtumisel oli, et Euroopa tervikuna peab oma mõtteviisi muutma. Meie lähenemine Ukrainas toimuvale ei pea olema reageeriv, vaid me peame  praegu tegema rohkem, et panustada Ukraina võitu. Me peame väga selgelt Euroopa Liidu siseselt sõnastama, milline saab olema Ukraina Euroopa Liiduga liitumise teekond lähitulevikus. Samuti tegin ettepaneku, et EL riigid peaksid panustama vähemalt 1% oma sisemajanduse kogutoodangust Ukraina toetamisse. Ukraina SKP on vaid üks protsent Euroopa Liidu omast, kuid Ukraina kannab agressiooni tõrjumise põhiraskust, võideldes Euroopa väärtuste ja julgeoleku eest.“

Ühtlasi rõhutas Reinsalu taas kord vajadust karmistada Venemaale kehtestatud sanktsioone ning võtta Venemaa vastutusele agressiooni- ja sõjakuritegude eest Ukrainas.

„Kutsusin tänasel kohtumisel üles kiiremas tempos välja töötama Venemaale üheksandat sanktsioonide paketti, mille keskmes oleks energiakandjate sanktsioneerimine. Praegu vaatame tõtt tõsise moraaliriskiga, kus EL liikmesriigid on ostnud Venemaalt gaasi ja naftat kaks ligi kaks korda enama raha eest kui oleme Ukrainale abi andnud. Olulisena rõhutasin ka seda, et Venemaa agressiooni praeguses etapis peame keskenduma sõja hinna märgatavale tõstmisele ning Venemaa juhtkonna vastutusele võtmisele rahvusvahelises tribunalis,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et riigid peavad tingimata hoiduma Ukraina võltsrahule sundimisest ning et igasuguste rahuläbirääkimiste lähtekoht peab olema esmalt Ukraina territoriaalne vabastamine ning agressoripoolne vastutus ja kahju heastamine.

Venemaa agressioonisõja valguses tõstatasid välisministrid olulise küsimusena ka Iraani tegevuse Venemaa varustamisel sõjaliste droonidega ning võimalikku ballistiliste rakettide andmist Venemaale. Minister Reinsalu sõnul tuleb juhul, kui Iraani poolne Venemaa rakettidega varustamine on tõestatud, kehtestada Iraani vastu täiendav laiaulatuslik sanktsioonirežiim.

Euroopa Liidu välisministrid arutasid seekordsel kohtumisel ka olukorda Lääne-Balkani riikides. Reinsalu rõhutas vajadust suurendada Euroopa Liidu kohalolekut ja nähtavust Lääne-Balkanil, et tõrjuda Venemaa mõjutustegevust. „Panustamine Lääne-Balkani piirkonna stabiilsusesse on kogu Euroopa Liidu turvalisuse jaoks strateegiline investeering,“ sõnas Reinsalu.

EL välisministrite kohtumisel käsitleti ka Aafrika Suurjärvistu piirkonda kuuluvate riikide olukorda ning vajadust uuendada Euroopa Liidu strateegiat Aafrika suunal.

Välisminister Reinsalu osales täna ka EL välisministrite kohtumisel Valgevene demokraatliku opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskajaga, kus kutsus riike üles välja töötama uusi sanktsioone  Lukašenka režiimi vastu. Samuti toimus minister Reinsalul kohtumine Itaalia uue välisministri Antonio Tajaniga, kus arutati riikide kahepoolseid suhteid ja julgeolekukoostööd.

16:43

Venemaa president Vladimir Putin ei pea esimest korda kümne aasta jooksul pressikonverentsi.

16:02

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) teatel mõisteti sadamalinnas Mariupolis elumajade tankiga tulistamises süüdistuse saanud venemeelne võitleja riigireetmise eest 12 aastaks vangi.

Venemeelne võitleja oli tulistanud „vähemalt 20 lasku Mariupoli kõrghoonete pihta“, seisis SBU avalduses.

Ukraina väed tabasid mehe aprillis Rivnopili küla lähedal.

15:43

Niimoodi siis taganetaksegi taktikaliselt? Jättes riided, relvad ja varustused maha ja ujudes üle jõe?

15:31

Veel üks video vabastatud Hersonist.

15:07
Stoltenberg: Putini eesmärk on jätta Ukraina sel talvel külma ja pimeda kätte

Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk on jätta Ukraina sel talvel külma ja pimedusse, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja hoiatas, et Ukrainal on ees rasked ajad.

Venemaa lahkumine Hersonist näitab Ukraina relvajõudude „uskumatut julgust“, lisas sõjalise alliansi juht pressikonverentsil Haagis.

Stoltenberg toonitas, et see on Ukraina otsus, millised tingimused on läbirääkimistel sõja lõpetamiseks vastuvõetavad. Ta lisas, et NATO roll on Kiievi toetamine.

„Me ei tohiks teha seda viga, et alahindame Venemaad. Venemaa relvajõududel on säilinud märkimisväärne võimekus, samuti suur hulk sõdureid ning Venemaa on näidanud üles valmisolekut kanda olulisi kaotusi. Samuti on nad näidanud üles äärmist jõhkrust,“ sõnas Stoltenberg.

„Järgmised kuud saavad olema keerulised. Putini eesmärk on jätta Ukraina sel talvel külma ja pimedusse. Talv on tulemas ja peame hoidma valitutd kurssi.“

Loe rohkem