Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg

Foto: Karol Kaldoja
Ohtuleht.ee 11. november 2022 12:06

Igareedesel kaitseministeeriumi pressikonverentsil andis viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Grosberg ütles, et üle mitme nädala ja kuu ei pea pressikonverentsi alustama sõnadega, et rindel suuri muutusi ei ole olnud. Kui Harkivi ja Donetski suunal on seis staatiline, siis Hersonis on rindejoon oluliselt muutunud.

„Ajaaken, kus maastik ei luba enam suurtesse manöövritesse minna, on sisuliselt sulgenud. Kõik ratastehnika on tänaseks päevaks võimeline liikuma ainult mööda suuremaid teid. Lintidel liikuv tehnika on ka maastikul võimeline mõningaid manöövreid sooritama, aga ka seda ajaakent on heal juhul nädalaks-paariks,“ seletas Grosberg.

Selline olukord jätkub talvekuudel, kus eelkõige toimuvad vastastikku kaudtule rünnakud.

Hersonis üritavad Vene üksused liikuda organiseeritud korras üle Dnepri jõe vasakule kaldale.

„Kontingent on seal suurusjärgus 10 000 - 12 000 sõjaväelast. Selle kontingendi üle jõe viimine ei ole loomulikult midagi lihtsat. Sisuliselt on ainult Nova Kahhovka tamm ainus koht, kus kuiva jalaga üle saab. Igalt poolt mujalt tuleb seda kas pontoonsildadel või paatidega teha. Hinnanguliselt läheb kümme kuni 12 päeva puhtalt ülevedude teostamiseks, et kogu isikkoosseis ära saada,“ ütles Grosberg.

Käesoleval nädalal Venemaal toimunud avaliku taandumisotsuse vastu võtmise puhul pole tegemist muuga kui ühe väga ilusa teatriga, rõhutas Grosberg.

„Teater on mõeldud oma sisetarbijatele. Ilmselgelt puhtsõjalises mõttes on sillapea Hersoni piirkonnas ja Dnepri paremal kaldal väga oluline positsioon selleks, et survestada Mõkolajivit ja tulevikus Odessat. Sõjalises mõttes on selle äraandmine väga keeruline. Selleks, et seletada seda Vene ühiskonnale ja vältida sellist kaost nagu toimus Harkivi operatsiooni järgselt, kus rinne kolaki kokku kukkus, selleks ka selline teatrietendus tehti,“ seletas Grosberg.

Kadõrov ja Prigožin on väga reljeefselt kritiseerinud Vene kindralstaabi ülemat Gerassimovit ja kaitseminister Šoigut. Seevastu kiidetakse kindral Surovikinit, kes juhib Vene vägede operatsiooni Ukrainas, kui väga julget meest, kes nii raske otsuse vastu võttis.

„Tegelikult on asi vähem proosaline ja vähem ilus. Otsus taganemiseks võeti vastu juba mitmed nädalad tagasi. Vaatamata sellele, et tegemist oli sõjaliselt olulise punktiga, siis nende üksuste varustamine läbi allesjäänud kuiva maakitsuse, Nova Kahhovka tammi, on äärmiselt keeruline. Kertši silla rünnak raskendas seda olukorda veelgi. Ühel hetkel oleks Vene üksused nö iseenda raskuse all kokku kukkunud tulenevalt logistilise varustuse probleemides,“ rääkis Grosberg.

Okupantidel polnud seega muud varianti, kui need üksused ära tuua. Vasakkaldal on kaitset lihtsam üles ehitada.

„Nii nagu oli Vene vägedel oma üksusi keeruline varustada, nii saab olema ka Ukraina üksustel keeruline seda jõge tulevikus ületada selleks, et edasi rünnata Krimmi suunas.“

Olukord sobib seega teataval määral mõlemale poolele ja sellest tulenevalt selline otsus ka vastu võeti.

„Mis puudutab Prigožinit ja tema erasõjafirmat Wagner... Mis tegelikult on Vene seadustega vastuolus ja sellist erasõjafirmat ei tohiks Vene Föderatsioonis üldse ollagi. Nemad on ainukesed, kes on Bahmuti piirkonnas mingisugustki edu saavutanud. See edu on küll mõõdetav meetrites ainult, aga sisuliselt kogu rinde ulatuses on see ainuke lõik, kus Vene üksused ja Wagneri üksused on edasi liikunud,“ märkis Grosberg.

Läbi selle tegevuse on Prigožin omandanud rohkem mõjuvõimu ja tõenäoluselt see on andnud talle julguse kritiseerida kaitseministrit ja kindralstaabi ülemat.

„Loomulikult ei saa välistada ka seda, et Prigožin oma reljeefse ja eduka tegevusega sõjarindel valmistab ette võimalikku huvi üles näitamist tulevaseks kaitseministriks saamisel,“ sõnas Grosberg.