Kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace / Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi

Foto: Kaitseministeerium / AP/Scanpix
Ohtuleht.ee 8. november 2022 23:01

Teisipäev, 8. november. Käimas on sõja 258. päev. President Zelenskõi sõnul liiguvad Ukraina väed edasi nii lõunas kui ka idas. Ta toonitas, et verisemad lahingud toimuvad Donetskis, kus sureb iga päev „sadu venelasi“.

Lühikokkuvõte olulisematest sündmustest:

  • Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace allkirjastasid teisipäeval Londonis kokkuleppe, mis paneb paika Eesti ja Ühendkuningriigi tegevused eelseisva aasta jooksul NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks.

  • Zelenskõi teeb parlamendile ettepaneku pikendada Ukrainas sõjaseisukorda veel 90 päeva võrra.

  • Nii Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kui Venemaa president Vladimir Putin planaivad G20 juhtide tippkohtumisel osaleda tõenäoliselt virtuaalselt.

  • Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilovi sõnul on Venemaaga peetavate läbirääkimiste põhitingimuseks Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine.

  • Svatove ümber annavad Vene mobiliseeritud sõdurid väidetavalt hulgakesi alla. Nad ütlevad, et komandörid jätsid nad maha kohe, kui lahingud algasid.

  • Vladimir Putini kokana tuntud oligarh Jevgeni Prigožin tunnistas esmaspäevases Telegrami postituses Venemaa sekkumist USA valimistesse. Prigožin ütles, et Venemaa on sekkunud, sekkub ja jätkab sekkumist USA demokraatlikku protsessi.

  • Ukraina relvajõudude peastaabi teatel riietuvad Hersonis okupandid tsiviilriietesse ja hõivavad elumaju, et valmistuda tänavalahinguteks.

  • Euroopa Komisjoni naabrus- ja laienemisvolinik Olivér Várhelyi ütles, et ettevalmistused Ukraina ühinemiseks Euroopa Liiduga võtavad mitu aastat.

  • Tšehhi välisminister Jan Lipavski kutsus üles looma eritribunali, mis annaks Venemaa kõrgeima juhtkonna süüdistuse Ukrainas väidetavate sõjakuritegude eest. „Riigi iga poliitiline juhtkond peab vastutama, kui ta alustab sõda.“

  • Iraan andis kamikaze droonid Venemaale üle juba pärast Ukraina sõja algust, ütles USA eriesindaja Iraanis Robert Malley. Tema sõnul saatsid nad (Iraan – toim) alles sel suvel Venemaale kümneid droone. Samuti väidab ta, et ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel viibivad Iraani sõjaväeeksperdid, kes aitavad Vene relvajõude droonide kasutamisel.

Allikad: BBC, The Guardian, Reuters

23:46

Uljanovskist, Penza oblastist ja Baškiiriast mobiliseeritud taganesid pärast suurtükitule alla jäämist saamist „Luganski rahvavabariigist“, mõned jõudsid Belgorodi piirile viie päevaga. Üks neist salvestas oma naisele sõnumi, milles selgitas, et sõjaväepolitsei peksab neid ja ähvardab tagasi saata. Ta ütles, et terve nende rühm kavatseb protestida ja koju minna ning soovitas naisel seal valitsevast kaosest meediale rääkida.

23:18

Hersoni oblasti vabastatud alalt leiti kolme tsiviilelaniku surnukehad. Kaks hukkusid pommitamise tagajärjel, kuid ühel leiti märke vägivaldsest surmast.

22:29

Vene absurd ühes videos. Koor laulab: „Ma olen venelane, ma lähen lõpuni.“ Samal ajal on kohalik joodik leidnud endale tuikumiseks suurepärase koha.

21:52

Vene väed ründasid 8. novembril Kramatorski linna Donetski oblastis. Vigastada sai kaheksa-aastane poiss ning kahjustusi kohalik kool ja elumajad.

21:37

Zelenskõi avaldas video USA näitleja Sean Penni külaskäigust Kiievisse. Presidendi sõnul jättis Penn oma Oscari Ukrainasse, mis jääb sinna, kuni Ukraina võidab.

21:32

Pealinnas ja 16 oblastis kõlavad õhuhäiresireenid. Kardetakse, et Vene väed võivad lasta rakette Aasovi merelt või Mustalt merelt.

20:49

Putini prouapataljon analüüsib USA vahevalimisi: „Ameerikas on kaks parteid, demokraadid ja vabariiklased. Ütlen otse: üks on s*tt ja teine on ka s*tt. Peaksime ameeriklastele nõu andma. Valige selline president nagu meil. Putin - vot eta president! Teie valimised on puhas s*tt.“

20:28

Harkivi oblastis Tškalovske lähedal sõitsid kaks teetöölist miini otsa. Sapööride hinnangul kulub Ukraina demineerimiseks pärast sõda vähemalt kümme aastat.

20:00

Ukraina peaminister Deniss Šmõhal ütles, et Ukraina hoidlates on 8. novembri seisuga umbes 14,6 miljardit kuupmeetrit gaasi. Sellest peaks piisama terveks kütteperioodiks.

19:42

Zelenskõi: maailm vajab tõhusa kliimapoliitika jaoks rahu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas teisipäeval Egiptuses toimunud ÜRO kliimatippkohtumisel COP27 videopöördumises, et rahvusvaheline üldsus vajab rahu, et kliimakriisile reageerimiseks ühiselt ja tõhusalt tegutseda.

„Peame peatama need, kes oma hullumeelse ja ebaseadusliku sõjaga hävitavad maailma võimet töötada ühiselt ühise eesmärgi nimel,“ ütles Zelenskõi eelsalvestatud videosõnumis.

„Ei saa olla tõhusat kliimapoliitikat ilma rahuta maa peal, sest riigid saavad mõelda ainult sellele, kuidas end kaitsta Venemaa agressioonist tulenevate ohtude eest siin ja praegu,“ lisas ta.

Ta viitas potentsiaalsele tuumaõnnetuse ohule Ukrainas Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaamas, mille lähiümbrust jätkuvalt pommitatakse. Elektrijaam on sõja käigus mitu korda kaotanud välise elektrienergia, mis sundis seda ajutiselt diiselgeneraatoritele üle minema, vahendas CNN.

„Keda huvitab näiteks kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris, kui osa Euroopast või Lähis-Idast ja võibolla ka Põhja-Aafrikast, hoidku jumal, on pärast Zaporižžja õnnetust kiirguspilvega kaetud?“ ütles Zelenskõi.

„Peame tagama, et kannatused ei mitmekordistuks, sest maailmal pole aega kliimaprobleemidele reageerimiseks. Kuid selleks on vaja ühiseid ja tõhusaid tegusid ning selleks on vaja rahu,” lisas ta.

19:18

Ukraina väed edenevad Luhanskis vaatamata sellele, et sinna tuleb tohutu hulk Vene reserve

Luhanski oblasti sõjaväevalitsuse juht Serhi Haidai ütles Ukraina televisioonis, et relvajõud liiguvad edasi, kuid tuleb arvestada, et Luhanski oblastis on teatud eripärad: „Vene okupatsiooniväed suutsid sinna tuua tohutu hulga varusid, neil õnnestus ehitada kaitserajatisi, mineeriti väga suur ala, nii et edasiliikumine kulgeb ettevaatlikult.“

Ukraina väed võtsid Luhanski oblasti sihikule septembris pärast kiiret edasitungi üle Harkivi oblasti.

„Nad [venelased] üritavad teha mingeid arusaamatuid vasturünnakuid. Värskelt mobiliseerituid on väga palju,“ sõnas Haidai. Ta ennustas, et lahingute jätkudes Svatove ja Kreminna ümbruses kannavad venelased suuri kaotusi.

Haidai lisas, et tsiviilisikud jäid hiljuti vabastatud, ent Vene vägede pommirahe all olevatesse asulatesse vaatamata ametlikele jõupingutustele veenda neid kolima. „Inimesed jäävad vabastatud asulatesse paigale, ükskõik kuidas me neid veenda püüaks. Nad on nõus lahkuma vaid siis, kui näevad, et naabri maja sai löögi. Hirm võidab kangekaelsuse,“ ütles ta.

19:04

Väidetavalt liigub Putin Moskvas ringi just selliselt: blokeeritud tänavad, tohutu kiirus ja üle tosina soomustatud auto.

18:58

Analüütik: Venemaa valmistub Hersoni linna kaotama

Venemaa valmistab Lõuna-Hersoni oblastis Dnipro jõe läänekaldal ette mitmekihilist kaitset, näitavad satelliidipiltide analüüs ja luureraportid.

Sõjavaatleja Benjamin Pittet analüüsis koostöös teiste Twitteri analüütikutega üksikasjalikult Ukraina lõunapiirkonda, vahendas Euromaidan Press. Tema avaldatud satelliidipildid näitavad kaitseliine mitte ainult idakaldal ülitähtsa linna Hersoni lähedal, vaid ka Musta mere rannikul ja kogu Dnipro jõe idakaldal.

Need kindlustused sarnanevad natsi-Saksamaa Atlandi müüriga, mis ehitati selleks, et takistada liitlaste maabumist Teise maailmasõja ajal. Loomisel on kolm kaitseliini, märgib portaal Defense Express:

  • piki Dnipro jõe idakallast

  • 5-10 km kaugusel Dniprost

  • 20-25 km kaugusel Dniprost

Kaitseliinide pikkus on umbes 180-200 km, mis nõuab selle loomiseks üsna suuri jõupingutusi ja kulusid.

Kui Venemaa teeb sarnaseid jõupingutusi kaitsestruktuuride ehitamiseks piki Donbassi viivat Zaporižžja oblasti rindejoont, tähendab see tõenäoliselt, et Kremli ründepotentsiaal on suures osas ammendunud ja nende eesmärgiks on säilitada juba okupeeritud maad.

Mõned neist on klassikalised tugipunktid, nagu Kahhovka, kus on näha kaks rida kaevikuid ja varustuse positsioone. Benjamin Pitteti sõnul on enamik Dnipro paremkalda positsioone sellised.

Venelased valmistavad ette ka näivaid statsionaarseid positsioone suurtükiväeüksuste jaoks. Satelliidipildil, mis näitab Hola Prõstani lähedal asuvat territooriumi, on näha üks rida kaevikuid ja kümmet positsiooni suurtükiväesüsteemide jaoks. „Sarnaseid kaitsemehhanisme võib leida kõigil kolmel joonel ja suuremal osal Dnepri paremkalda pikkusest,“ kirjutab hr Pittet.

Mõnel pool valmistub Venemaa Ukraina dessantidele vastu seisma, rajades Musta mere rannikule kaevikuid. Venemaa paigutab betoonist kokkupandavad „punkrid“ kohtadesse, kus on raske kaevikuid kaevata.

Kaitsepositsioone märgati ka kaugel eesliinist. Benjamin Pittet toob näite kolmest erinevast kaitseliinist ehitatud kaitsepositsioonist ja rindejoonest 18 km kaugusel asuvast kanalist.

Venemaa ehitab kindlustusi ka olulise mereäärse linna Mariupoli ümber. Sellest teatas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko, kelle sõnul ehitati linna kaks väikest betoonitootmise tehast, mis töötavad nüüd rinde varustamiseks. Tema sõnul toodavad nad betoonist tankitõrjepüramiide ​​ehk „Draakoni hambaid“, millest osa viiakse Zaporižžjasse ja Hersoni.

«Ülejäänud paigaldatakse Mariupoli ja Nikolske linna ühendavale teele. [Vene väed] tugevdavad oluliselt ka oma positsioone linna põhjaosa ja Starõi Krõmi küla vahel," kirjutas Andrjuštšenko.

Seda väidet kinnitas Briti kaitseluure, mis märkis, et kaitsemehhanismid hoiavad tõenäoliselt ära Ukraina kiire edasimineku läbimurde korral.

17:54

Ukraina peaminister Deniss Šmõhal ütles, et ta ei näe praegu vajadust evakueerida Kiievit ega muid linnu, mis ei ole rindejoone lähedal.

Ukraina energiasüsteemid on jätkuvalt Venemaa rünnakute all, mistõttu palus Kiievi linnapea elanikel kaaluda kõike, sealhulgas halvimat stsenaariumit, kus pealinn kaotab täielikult elektri ja vee.

„Praegu on olukord kaugel sellest, et evakueerimisest välja kuulutada,“ kommenteeris Šmõhal. „Rindejoonest kaugel asuva linna, eriti pealinna evakueerimine ei oleks praegu mõttekas.“

17:16

Suurbritannia sõjaline panus Eestis suureneb

Täna allkirjastasid Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace Londonis kokkuleppe, mis paneb paika Eesti ja Ühendkuningriigi tegevused eelseisva aasta jooksul NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks.

„Saime kokkuleppele, et järgmisel aastal suureneb brittide panus Eesti julgeolekusse tuntavalt. Jaanuaris saabuvad Eestisse Chinook transpordikopterid, märtsis lisanduvad Apache’i ründekopterid, aprillis tulevad hävituslennukid Typhoon ja mais tuleb Kevadtormile täiendav lahingugrupp. Aasta jooksul panustatakse ka Läänemere turvalisuse tõstmisesse ning läbi terve aasta hoiab Ühendkuningriik kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks brigaadisuurust üksust, mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja on valmis vajadusel koheselt Eesti kaitsmiseks appi tulema. Samuti jäävad Eestisse 2022. aasta suvel liitlaste lahingugrupi tugevduseks toodud mitmikraketiheitjad (MLRS) M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer,“ kommenteeris kaitseminister Hanno Pevkur saavutatud kokkulepet.

„Ühendkuningriigi pühendumus Eesti ja Euroopa kaitsele ja julgeolekule on kaljukindel. Selliste võimekuste nagu Apache ja Chinook helikopterite saatmine Eestisse on selge tunnistus meie kahepoolsete suhete tugevusest ja sellest, kui oluliseks me peame õlg õla kõrval tõhusalt tegutsemise arendamist,“ ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace.

„Täna allkirjastatud teekaart on kindel samm Madridis antud lubaduste täitmiseks, mille pinnalt saame edasi liikuda konkreetsete ülesannete määramise juurde. Näiteks on 2023. aasta kevadel suurõppuse Kevadtorm ajal oodata Eestisse brigaadikindrali juhitavat eesmist staapi, mis kasvab välja tänasest Eestis paiknevate liitlasvägede juhtelemendist ning mis hakkab koordineerima Ühendkuningriigi maavägede tegevust, õppusi, lisaüksuste saatmist kogu regioonis ning toetama Eesti diviisi väljaarendamist“, lisas kaitseminister Pevkur. 

Eesti panus kaitsekoostöö tugevdamisse on arendada välja Eesti diviis, mis hakkab edaspidi NATO käsuliinis juhtima kõiki olulisemaid operatsioone Eestis ning mille koosseisu hakkavad kuuluma Eesti kaitseväe enda üksused, liitlaste alaliselt Eestis paiknevad üksused ning liitlaste tugevdusüksused. Samuti parandab Eesti liitlaste vastuvõtmiseks vajalikke võimekusi, mille jaoks ehitatakse lisamajutus Tapa linnakusse 2023. aasta maikuuks. Lõuna-Eestis luuakse järgmise aasta jooksul komplekteerimisala ja jätkatakse tööd liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu arendamiseks.

Kaitseminister Hanno Pevkur kohtus Londonis Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace'iga

Foto: Kaitseministeerium
17:09

Türgi hakkab Venemaa maagaasi eest maksma osaliselt rublades, vahendab Reuters, viidates Türgi energiaministri Fatih Donmezi intervjuule TRT Haberile.

Donmezi sõnul suureneb lähikuudel Türgi maksete osatähtsus rublades Venemaa energiaressursside eest.

16:43

Pilt Kiievi ujulast. Ühel hetkel kustus valgustus, kuid inimesi see ei heidutanud ja nad ujusid pimedas edasi.

15:49

Zelenskõi teeb ettepaneku pikendada Ukrainas sõjaseisukorda veel 90 päeva võrra.

President Volodõmõr Zelenskõi esitas Ukraina parlamendile seaduseelnõu, millega pikendatakse sõjaseisukorda Ukrainas veel 90 päeva võrra kuni 19. veebruarini.

Ukraina kehtestas esimest korda sõjaseisukorra 24. veebruaril, kui Vene väed alustasid oma täiemahulist sissetungi.

Pärast seda on Ukraina parlament pikendanud sõjaseisukorda ja ka mobilisatsiooni kaks korda 30 päeva ja kaks korda 90 päeva.

15:26

Ka Vladimir Putin plaanib G20 kohtumisel virtuaalselt osaleda.

14:34

Donetski piirkonnas sai tabamuse elektri alajaam.

Loe rohkem