Uudised

Esimesel eesti heliplaadil laulab venelane 

Helen Arusoo , 4. juuni 2001, 23:00
KUS KRÄUNUS!: “Ega salvestusel alati neist 78 tiirust täpselt kinni peetud,” teab 1959. aastal avatud Tallinna Heliplaadistuudios esimese helirežissöörina töötanud Heino Pedusaar. “Vahel kukkus mõni plaat välja aeglasem või kiirem, siis tuli ka selline kassikräunumine, jube Buratiino hääl. Õnneks vanadel grammofonidel sai nupust kiirust juurde või maha keerata.”Foto: Teet Malsroos
“Esimesel eesti heliplaadil, mis salvestati 100 aastat tagasi Peterburis, laulab tundmatu vene laulja M. Goltisson, kellest me ei tea muud kui nime,” raputab pead Heino Pedusaar, 1901.-1939. aastani salvestatud eesti heliplaatide koondkataloogi autor.

Eile avati rahvusraamatukogu muusikasaalis näitus “Sada aastat eesti heliplaati”, kus tutvustati ka esimest eesti heliplaati.

“Goltisson laulab sellel imeilusas eesti keeles August Weizenbergi laulu “Paistab sügisel ka päikene”. Miks esimesel plaadil venelane? Nähtavasti oli vigur selles, et Peterburi Eesti Seltsis, kus käis küll uhke koorilaul, polnud endal tenorit võtta. Ju nad läksid konservatooriumi, valisid ühe tenori-tudengi ja õpetasid talle perfektselt häälduse selgeks,” muigab Pedusaar. “Teine nali on selles, et laulu autor on tuntud skulptor August Weizenberg. Noh, kujutavas kunstis oli ta kõva, aga heliloomingus... mitte eriti. Noodikirja ta ei tundnud, nii ta siis käis ja ümises oma viisid mõnele konservatooriumitudengile ette, kes need siis kirja pani,” naerab Pedusaar Weizenbergi omapärase muusikakirjutamise üle.

“See oli suur juhus, et just Weizenbergi laul plaadile sattus,” arvab Pedusaar. Just juhuse tõttu ei valitud salvestamiseks mõne tolleaegse kuulsa eesti laululooja, näiteks Mart Saare laulu. “Tol ajal ilmus ju ainsa noodikirjastaja väljaandena “Laulu- ja mänguleht”, kus ka Weizenbergi laul sees oli. Sealt oli seda mugav valida. Võib-olla oli asi ka selles, et see oli hea lühike laulu, mahtus plaadile ära.”

Heliplaat mängib poolteist minutit ja salvestatud oli ainult ühele poole. Plaadi läbimõõt oli 17,5 sentimeetrit, see käis ringi 78 tiiru minutis (hilisemad tegi 33 ja 45 tiiru).

Aastatel 1901-1939 andsid eestikeelseid plaate välja põhiliselt välismaa firmad, nagu His Master’s Voice (tuntud logo koera ja grammofoniga), Bellacord-Electro, Odeon jt. Sel ajavahemikul plaadistati ligi 2000 helikandjat. Nõukogude ajal salvestas eesti muusikat üleliidulise firma Melodija filiaalina tegutsenud Tallinna Heliplaadistuudio. Aastatel 1959-1989 salvestati umbes 1000 nimetust, ühe aasta kohta tegi see 35 salvestist. Seda on kümme korda vähem kui praegusel ajal: nüüd ilmub ligi sajalt Eesti firmalt koos eesti muusikat salvestavate välismaiste firmadega (Forte, ECM jt) aastas 300 salvestist.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee