Peaminister Kaja Kallas

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost
Ohtuleht.ee 3. november 2022 12:29

Iganeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Riina Solman, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister Kaja Kallas ütles algatuseks, et Eesti ostab ära Paldiski gaasikai ja loobub osaluse omandamisest Soome LNG-terminali opereerivas ettevõttes. Sellest alles jäänud 30 miljonit eurot kasutatakse Eesti gaasivarudeks.

„Kõigepealt arutasime maagaasi varustuskindlust ja otsustasime kabinetinõupidamisel seda, mida oleme tegelikult juba varasemalt otsustanud: me ostame ettevõtjatelt Paldiskisse rajatud haalamiskai. Selle müügioptsiooni andsime juba suvel, aga kokkuleppeid veel ei ole. Neid tingimusi räägitakse veel läbi,“ ütles Kallas.

Kallase sõnul tehakse jätkuvalt tööd, et Soomes oleks Eesti gaasimüüjatel väga selge ligipääs.

Peaminister meenutas ka, et käes on viiruste hooaeg. Ehkki Eesti on Covidi osas kollasel riskitasemel, on meie haiglates 206 koroonaviirusega nakatunud patsienti.

„Oluline on, et hoiaksime tervist ja püsiksime haigena kodus. Üle kuu aja on Eestis kohal ka vaktsiin, mis on mõeldud omikroni alatüvedele, mis moodustavad peaaegu 85 protsenti kõigist nakatumistest. Vaktsineerimine on endiselt tasuta. Ka gripp on levimas ja ka seda vaktsiini tasub teha. Nii hoiame ennast ja ka inimesi enda ümber,“ sõnas Kallas.

„Ärme õõnesta õigusriigi alustalasid.“

Kallas lõpetas oma sõnavõtu sellega, et tõstatas teema, mis teda on juba mõnda aega häirinud.

„Eesti on õigusriik ja õigusriigi aluseks on põhiseadus. Põhiseaduses on meil võimude lahuses, mis määrab ka selle, mis on erinevate institutsioonide rollid ülesanded, kohustused ja vastutus,“ ütles Kallas.

Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad õigusriigis eraldiseisvalt. Kallas rõhutas, et tal pole mingit põhjust kahelda sellest, et Eesti õiguskaitseorganid tegutsevad lähtuvalt põhiseaduses lähtestatud piiridest ja õigusnormidest.

„Kui kusagil tehakse viga, siis seda on võimalik seda edasi kaevata institutsioonidele, kes teevad järelvalvet. Seal on mitu kaitseriivi peal,“ seletas Kallas. „Mis mind väga häirib, kui ma kuulen ja näen, kuidas inimest usku õigusriiki pahatahtlikult pidevalt õõnestatakse. Eriti teeb mulle muret, et seda teevad just seadusandliku võimu esindajad. Võimude lahusus tähendab ju ka seda, et oma poliitilisi konkurente ei proovita hävitada sellega, et püütakse mõjutada politseid või prokuratuuri. Need väljaütlemised, et kuidas võib Eesti ühiskondliku olustiku kirjeldada kui, tsiteerin: „Riigiaadlile erikohtlemist pakkuvat prokuratuuri, politseid, eriteenistusi ning ajakirjandust.“,“ rääkis Kallas.

Peaminister mõistab, et tulemas on valimised, kuid siin on piir ületatud.

„Loomulikult jälgin ka mina põnevusega erakondade reitinguid. Aga väita, et Eestis on riigiaadel, kellele pakutakse erikohtlemist... Minu jaoks on see oma riigi maine tahtlik hävitamine ja riigi institutsioonide alustalade õõnestamine,“ pahandas Kallas.

Kallas rõhutas, et ajakirjandus on Eestis vaba ja see on väga oluline.

„Jah, ka mina saan väga palju kriitikat ajakirjanduses, aga see ongi normaalne. See on ajakirjanduse töö ja seda tuleb austada. Meil on nii ajakirjandusvabadus kui konkurents ja see peabki nii olema. Vabaduse kõrval on ajakirjandusel ka vastutus ja mul on hea meel, et konkurents ajakirjandusväljaannete vahel toimib. Hoiame seda õigusriiki ja ärme ise õõnesta selle alustalasid,“ soovitas ta.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube’i kanali otsevideost

Delfi ajakirjanik uuris majandus- ja taristuminister Riina Sikkutilt, kas kai ostmise ja Soome terminali osaluse mitteostmise taga oli juriidiline kaalutlus, et Eesti saab eelisostuõiguse sellega, et riik ostab päriselt kai ära ja kas soomlased on märku andnud, et neile sobib selline panus Eesti poolt.

„Need kaks asja pole omavahel seotud. Ühelt poolt on vaja kai ja toruühenduse lõpuni ehitamiseks riigi poolt anda garantii ehitajatele, et jah, et see on riigi otsus ja see on strateegiline võimekus, mida meil on vaja luua. Muidume oleme Soome ja Baltikumi piirkonnas ainus riik, kellel ei ole LNG vastuvõtu võimekust ega hoidlat,“ seletas Sikkut.

Mis puudutab osalust ujuvterminale opereerivas ettevõttes, siis on küsimus, kas meil on varustuskindluse tagamiseks sel talvel seda vaja.

„Soomes ja Baltikumis on gaasi piisavalt. Ka nõudlus, turuosaliste soov gaasilaevu Soome terminali tuua, tundub et seal ei ole ülenõudlus. Tundub, et kõik, kes soovivad, saavad oma gaasi sinna terminali tuua. Terminali tingimused, mis välistavad ka Vene gaasi sinna terminali toomise, on Eesti turuosaliste jaoks mõistlikud ja annavad neile ligipääsu terminalile,“ rääkis Sikkut.

Sikkut rõhutas, et kevadel oli hinnang kogu Euroopa gaasivarustuskindlusele hoopis teine kui praegu.

„Tõesti, ka Euroopa tasandil, kui me rääkisime gaasi ühishangetest, oli hinnang, et sügisel on kõige suuremaks mureks gaasi puudus Euroopa regioonis. Praegu oleme siin sügisel ja kõik kinnitavad, et me ei räägi enam gaasi varustuskindluse murest, vaid mure on kõrge hind. Seetõttu on ministrite arutelud keskendunud selle, mis on võimalikud sekkumisviisid hinnakoridori suunamiseks või väga suurtesse kõrgustesse hüppamiseks. See narratiiv on muutunud üle-Euroopaliselt, see ei ole olnud Eesti valitsuse plaan. Kriisides olukord muutubki ja tuleb kohanduda,“ sõnas Sikkut.

Sikkut rõhutas, et Eestil võib gaasi vastuvõtuvõimekust vaja minna ka pikemas tulevikus ja alles aastate pärast saab öelda, kas see investeering tasus ära.