EI SAAKS HAKKAMAGI: Vladimir Putini režiimi okupatsiooniväed ei pruugi tuumaõnnetuse korraldamisega hakkamagi saada – see pole sugugi mitte lihtne.

Foto: Kollaaž (Vida Press, AP/Scanpix, AFP/Scanpix)
Ekvard Joakit 6. oktoober 2022 19:37

Venemaa esiterrorist Vladimir Putin loobib küll sülge pritsides tuumaähvardusi, ent kuivõrd on tegelikult põhjust eestlastel sellepärast muretseda? Kas näiteks Zaporižžja tuumajaamas oleks lihtne kiirgusõnnetust korraldada? „Sa pead olema väga tark ja teadma süsteeme läbi-lõhki, et midagi korda saata,“ rahustab tuumainsener Henri Ormus, kes pole üldse kindel, kas venelased oskaksid lihtsalt lõhkumisest ja laamendamisest midagi suuremat korda saata.

Eesti naabruses tuumajaamadest puudust pole. Narva ja Peterburi vahel Sosnovõi Boris asub kuue reaktoriga tuumajaam. Kohe üle lahe Soomes, 100 kilomeetrit Helsingist idas, leiame Loviisa tuumajaama. Veidi kaugemal, Turust põhjas, avati äsja Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor. Tuumajaamad on ka Stockholmist nii põhjas kui lõunas. Euroopas kokku on suisa 173 tuumareaktorit.

Euroopa Liidus toodavad tuumaenergiat pea pooled riigid – 27st 13. Lisaks Baltimaadele ei ole ühtegi reaktorit veel Poolas, Austrias, Itaalias, Portugalis, Iirimaal, Taanis, Horvaatias, Luksemburgis, Maltal, Kreekas ja Küprosel. Seevastu Euroopa Liitu mittekuuluvatest meie mandri riikidest on tuumajaamad veel Ukrainas, Valgevenes, Šveitsis ja Suurbritannias. Rääkimata Venemaast.

Kurikuulus õnnetus Tšernobõlis juhtus hoopis teisel ajal, kui Nõukogude Liidus turvalisusele lihtsalt vilistati. „Põhimõtteliselt oli täiesti tavaline tööstushoone, mille all oli reaktor,“ kirjeldab Ormus, miks ikkagi 1986. aastal kõik nii valesti läks. Tuumaekspert rõhutab, et nõukogude ajal valitses märkimisväärne ajumahu defitsiit: „Lisaks disainivigadele pandi kinni kõikvõimalikud ohutussüsteemid ja tehti täiesti hulle katseid.“

Kõige ohtlikum olukord on Zaporižžja tuumajaamas Kagu-Ukrainas. Vene väed kontrollivad jaama pea sõja algusest saati. Augusti lõpus ühendati tuumajaam Ukraina elektrisüsteemist lahti. Venemaa tahaks seda küll enda elektrisüsteemi ühendada, kuid seda nad lihtsalt ei oska. Zaporižžjas on lisaks Vene päritolu tehnoloogiale ka lääne seadmeid, millega ei oska venelased mitte kui midagi peale hakata.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99