Eesti presidendi Alar Karise ja Soome presidendi Sauli Niinistö kohtumine.

Foto: Stanislav Moshkov
Toimetas Elis Kusma 4. oktoober 2022 12:09

President Alar Karis kohtus täna Eestisse töövisiidile saabunud Soome riigipea Sauli Niinistöga Kadriorus. Pärastlõunal sõitsid Eesti ja Soome riigipea Tapale, kus ülevaate Eesti Kaitseväe tegevusest ja kaitseväe Tapa linnakust andis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

President Alar Karis ütles Kadriorus kohtumisel Soome president Sauli Niinistöga, et praegu liidavad Eestit ja Soomet ohud, mille põhjustajaks on Venemaa agressioonisõda Ukrainas. „Oleme ühel meelel selles, et parim vahend jõhkralt käituva idanaabri vastu on veel rohkem koostööd ja meie ühised pingutused kaitsekoostöös ning varsti ka NATO liikmetena. Samuti üha tihedam omavaheline ühendus energeetika vallas,“ ütles Eesti riigipea. 

Eesti riigipea sõnul ei vali Venemaa vastasseisus Läänega vahendeid ning püüab nii sõjaliste vahenditega kui ja energiakriisi õhutamisega õõnestada Euroopa stabiilsust.

„Energiakomponendile lisandus läinud nädalal ühes Nord Streami torujuhtmete purustamisega ka keskkonnaoht meie kodusele Läänemerele,“ ütles president Karis. Tema sõnul on selge, et tagasiteed Venemaa energiakandjate juurde enam ei tule. „Neid peavad kiiresti asendama vedelgaas ja pikemas tulevikuperspektiivis ka taastuvenergia, eriti meretuulepargid,“ rääkis president Karis. „Kõigist karmistuva energiakriisi lahendusvõimalustest peame teineteisega rääkima siiralt ja avatult, et inimesed nii Soomes kui Eestis oleks külmadel talvekuudel hoitud ja kaitstud.“

President Karis kinnitas, et Eesti toetab Ukraina võitlust Venemaaga tingimusteta nii kaua kui vaja. „Eesti on Ukrainale osutanud abi kolmandiku ulatuses oma kaitse eelarvest. Aga peame samas ka juba mõtlema, kuidas sõjas purustatud riik kiiresti üles ehitada,“ kõneles Eesti riigipea Soome riigipeaga kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

President Karis tõi välja, et Soome ja Eesti on põhimõttekindlalt otsustanud piirata vene kodanike liikumist üle oma piiride. „Ja mul on heameel, et Euroopa Liit tervikuna tegutseb ses küsimuses sarnase lähenemisega ja vaatab uute viisade väljastamist vene kodanikele suurema rangusega,“ ütles Eesti president.

„Hallid alad Euroopas jätavad agressorile mulje, et ta võib neis piirkondades karistamatult sõjalist jõudu kasutada. Need ajad on möödas,“ ütles Eesti riigipea. „See on põhjus, miks Eesti toetab NATO avatud uste poliitikat ja seisab kindlalt ka Budapestis otsustatu taga, toetades Ukraina liitumisavaldust. Ukraina on tõestanud, et on väärt liitlane. Nüüd on aeg 2008. aastal antud lubadustega edasi minna.“

President Karis märkis, et Soome riigipeaga räägiti veel Soome ja Eesti omavahelisest ajaloolistest ja läbipõimitud erilistest suhetest. „Kümned tuhanded eestlased ja soomlased jagavad oma igapäevaelu kahe riigi vahel. Meie äriregistrite ja rahvastikuregistrite andmevahetus on muutunud järjest tõhusamaks, mis lihtsustab oluliselt asjaajamist ning pidevalt lisandub ka uusi koostöövaldkondi,“ märkis Eesti riigipea.