Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Foto: Karol Kaldoja
Ohtuleht.ee 30. september 2022 12:15

Reedel algusega kell 12.00 andis kaitseministeeriumis toimuval pressikonverentsil viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Venemaa mobilisatsioon on kestnud nädal aega ja õnneks ei lähe asjad nii ladusalt, kui Venemaal seda soovitakse.

„Ei ole täpselt head arusaama, mis on see isikkoosseisu hulk, mida värvatakse. Numbrid on päris suured, 350 000 kuni kahe miljonini. Tõenäoliselt see 350 000 mobiliseeritut saadakse kokku ühel või teisel moel. Me hindame, et sellega neil probleeme ei ole. Küll aga on alati küsimus nende väljaõppes ja milline on see kvaliteet, millega nad ühte või teist ülesannet Vene föderatsioonis endas või Ukrainas täitma asuvad,“ rääkis Grosberg.

Ühtegi head, ühetaolist mudelit mobiliseeritute kasutamiskes tänase päeva seisuga me tuvastanud ei ole. On informatsioonikilde selle kohta, kuidas igasuguse väljaõppeta saadetakse kohe piirile.

„Kes jälgivad sotsiaalmeedias olukorda, teavad, et esimesed mobiliseeritud said hukka ja langesid vangi juba kolmandal teenistuspäeval Ukraina rindel,“ märkis Grosberg.

Samamoodi on viiteid sellele, kuidas viiakse läbi pikemat sorti väljaõpet.

„Esimene laine saadetakse Ukraina piiridele kiirendatud korras kas siis üldse ilma väljaõppeta või väga lühikese väljaõppega, mille peamiseks eesmärgiks on mitte rohkem juurde kaotada ja vastu seista ukrainlaste rünnakutele,“ seletas Grosberg.

Teine laine tuleb kahe kuni nelja nädala pikkuse väljaõppe järel ja see on olemasolevate üksuste täiendkomplekteerimiseks, et saadud kahjusid kompenseerida.

„Kolmas laine tuleb mõnekuulise väljaõppe järel, et olla valmis kampaania järgmisteks sammudeks talvel või järgmisel kevadel.“

Grosbergi sõnul käib ka alaliselt Eesti lähedal olevate Vene üksuste täiendkomplekteerimine.

„Ehk siis üksused, mis on alaliselt siin, aga praegu sõdivad Ukrainas. 138. üksik mootorlaskurbrigaad, mis asub Kamenkal, teisel pool Soome lahte, saab täiendust. Samamoodi 25. mootorlaskurbrigaad alalise paiknemisega Lugal. 9. suurtükibrigaad Lugal. Ja kõigile tuntud 76. ründedessantdiviis. Kõik need üksused täiendatakse mobiliseeritutega, et Ukrainas saadud lahingkahjusid kompenseerida,“ ütles Grosberg.

Hüppelist efekti või suurt operatiivtaktikalist efekti mobiliseeritute kasutamisel ei näe me enne ühte-kahte kuud. „See nõuab väljaõpet, paremat koostöötegevust ja kuni sinnamaani on see pigem augutäide, et mitte rohkem territooriumi juurde kaotada.“

Viimase nädala lahingutegevus Ukrainas

Piirkondi, kus lahingud käivad, on kolm: Herson ja Harkiv on need suunad, kus on peamiselt näha Ukraina armee ründetegevust, ning Donetski suund, kus tegutsevad nii Vene sõjavägi kui era-sõjafirma Wagner.

„Harkivi oblastis edenevad ukrainlased vaikselt ja metoodiliselt ehk siis Harkivi ofensiiv jätkuvalt käib. Edasiliikumine, külade, alade vabastamine ei ole kindlasti võrreldav sellega, mis oli selle vasturünde alguses, aga sisuliselt on suudetud Oskili jõe idakallas vähemal või suuremal määral enda kätte saada. Väga mitmest kohast on jõeületuskohad loodud ja sillapäid suurendatakse,“ rääkis Grosberg.

Kupjanskist, mis on operatiivtaktikaliselt üks olulisemaid linnu, on suudetud Vene üksused välja lükata ja sealt on hea vasturünnakuid teostada.

„Praegusel hetkel on Lõman see asula, mille ümber peamised lahingud käivad. Jällegi operatiivtaktikaliselt oluline asula selleks, et vähendada survet Slovjanskile ja Kramatorskile ning üldse Donetski piirkonnale. Meile teadaolevalt on asula praeguseks hetkeks kolmest küljest ümber piiratud ja järgmistel päevadel on väga tõenäoline, et kas Vene üksused lahkuvad sealt asulast või suudavad Ukraina üksused selle täielikult ümber piirata,“ ütles Grosberg.

Tõenäoliselt jätkuvad rünnakud Rubižne, Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski suunal. „Need asulad on tuttavad suvisest Vene ofensiivist selleks, et kogu Luhanski oblasti territoorium enda kätte saada.“

Ukraina järgmine eesmärk põhja pool on tõenäoliselt Svatove linn, mis on sisuliselt viimane asula väga olulisel varustusteel Venemaalt Belgorodist rindejoonele.

Hersonis olulisi muutusi pole, samuti Donetskis. Läbimurdeid ei ole suutnud saavutada ukrainlased ega ka Vene üksused koos wagnerlastega.

Mis on taktikaline tuumarelv?

„Taktikaline tuumarelv on üks väga-väga kole relv. Selle eesmärk on rünnata suuri paigalasuvaid sihtmärke, näiteks suuri vägede koondumisalasid, juhtimispunkte, ladusid, selleks, et neid hävitada,“ vastas Grosberg Õhtulehe küsimusele, mida kujutab endas taktikaline tuumarelv.

„Kui suur see tõenäosus on... Ma ei saa seda hinnata ega kommenteerida. Ma saan ainult öelda, et see tõenäosus, ükskõik, kui väike, on olemas, arvestades seda, et neil on see vahend olemas. Loomulikult muudaks see kogu olukorda mitte ainult Ukrainas, vaid kogu julgeolekupoliitilist ja strateegilist olukorda, sest tuumarelva kasutamine on ilmselgelt midagi sellist, mis viib kogu olukorra ja eskalatsiooni täiesti teisele tasemele,“ rõhutas Grosberg.

Tuumarelva kasutamise mõju ulatuks üle maailma, ehkki mitte otseselt plahvatuse mõju või radiatsioon.

„See oleks strateegiliselt, sõjaliselt täiesti uus käik, millest taganeda või välja vingerdada on ääretult keeruline. See viiks kogu selle sõja ja suhted hoopis teisele tasandile. Ma ei ole kindel, et Vene Föderatsioonis on seda valmidust seda teha. Otsest sõjalist ohtu meie riigi julgeolekule ei ole, aga mõju kogu maailmas, kui nad seda teeks, oleks väga suur,“ lisas Grosberg.